{"id":1758,"date":"2018-02-27T14:54:01","date_gmt":"2018-02-27T12:54:01","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=1758"},"modified":"2023-08-31T23:01:17","modified_gmt":"2023-08-31T20:01:17","slug":"aivar-paul-rahapesu-ajalugu-ja-globaalsed-arengud","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2018\/aivar-paul-rahapesu-ajalugu-ja-globaalsed-arengud\/","title":{"rendered":"Aivar Paul: “Rahapesu ajalugu ja globaalsed arengud”"},"content":{"rendered":"

27.02.2018 k\u00e4is meile loengut pidamas pikka aega rahapesu valdkonnas t\u00f6\u00f6tanud Aivar Paul, kes andis struktureeritud \u00fclevaate rahapesust ja paljust sellega seonduvast.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Mis on rahapesu?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Peamiselt v\u00f5ib rahapesuks nimetada ebaseaduslikul teel teenitud raha varjamist. Eesti karistusseadustik kirjeldab seda kui kire ja ahnusega seotud kuritegu ning seet\u00f5ttu peetakse Eestis  k\u00f5iki varjatud raha juhtumeid rahapesuks. Rahapesuks saab nimetada ka terrorismile vahendite eraldamist v\u00f5i kogumist \u2013 ka Eesti puhul on olnud juhtumeid, kus on toetatud rahadega islami \u00e4\u00e4rmuslasi.<\/p>\n\n\n\n

Aga miks \u00fcldse soovib riik rahapesu takistada?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Peamiselt seet\u00f5ttu, et ebaseaduslikul teel saadud raha puhul on tegemist kuritegevusega. Riigi \u00fcle\u00fcldine soov on takistada kuritegevust, organiseeritud kuritegevust, korruptsiooni ja riigi poolt kehtestatud maksudest k\u00f5rvale hiilimist, seega tuleb v\u00f5tta k\u00e4sile meetmeid ebaseaduslikul teel liikuva raha peatamiseks.<\/p>\n\n\n\n

Erilist t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ratakse avalikule sektorile, kuna ametnikud ja poliitikud on oma t\u00f6\u00f6s seotud suurte rahasummadega. Tihtipeale kasutatakse \u201cmusta\u201d raha v\u00f5imu saamiseks \u00e4ra, \u201costes\u201d  enda m\u00f5juv\u00f5imu alla poliitikuid ja vajaminevaid inimesi. Seet\u00f5ttu on raha ja poliitika seotud v\u00e4ga tihedalt.<\/p>\n\n\n\n

Aivar Paul r\u00f5hutabki oma kogemuse p\u00f5hjal seda, et raha on alatihti seotud v\u00f5imuga \u2013 kui inimestel on k\u00f5ik olemas, mida raha eest v\u00e4hegi osta saab, siis tekib neil loomulikul teel huvi v\u00f5imu vastu. Seet\u00f5ttu raha korrupeerib.  <\/p>\n\n\n\n

Erinevad riigid on rahapesu t\u00f5kestamiseks kohustatud vastu v\u00f5tma rahvusvahelisi finantssanktsioone. Eesti n\u00e4iteks j\u00e4lgib \u00dcRO ja Euroopa Liidu sanktsioone. Need ei puuduta Eestit otseselt kui rahapesu sihtriiki, vaid riik on kohustatud EL-i poolt v\u00e4ljastatud sanktsioone koheselt t\u00e4itma. L\u00e4bi Eesti liigub nii \u00f6elda kahtlast raha oodatust rohkem. Palju sellest liigub l\u00e4bi Euroopa Eestisse ning siis viiakse v\u00f5i saadetakse Venemaale.<\/p>\n\n\n\n

Pankade roll rahapesu j\u00e4lgimisel.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Pangad peavad j\u00e4lgima klientide ja ka iseenda tegevusi. Seejuures peavad pangad kindlaid sektoreid (n\u00e4iteks relvat\u00f6\u00f6stus) eriti pingsalt vaatlema, kuna potentsiaalne rahapesu oht on nendes valdkondades k\u00f5rgem.  <\/p>\n\n\n\n

Rahapesu t\u00f5kestamisel otsitakse \u00fcldjuhul suurt \u201cmusta\u201d raha voogu, kuid terrorismi puhul \u00fcldse n\u00e4iteks v\u00e4ikseid hulki raha, mis tihtipeale ei pruugi olla ebaseaduslik. Neid teemasid k\u00e4sitletakse erinevalt. Aivar Paul jagas n\u00e4pun\u00e4iteid kuulajatele, nimelt kui soovitakse teada saada, milline asutus tegeleb rahapesuga. N\u00e4iteks tasub j\u00e4lgida kohti, mis eksisteerivad juba pikka aega, kuid seisavad alati inimt\u00fchjana.<\/p>\n\n\n\n

Rahapesu t\u00f5kestamine h\u00f5lmab endast reaktiivset sammast, mis uurib, s\u00fc\u00fcdistab ja arreteerib ning proaktiivset sammast, kus sa pead teadma, kes on su klient ja millega ta tegeleb ning tihtipeale pead oma klientide peale \u201ckoputama\u201d. Andmeb\u00fcroo \u00fclesanne on vahendada informatsiooni nende eelpool mainitud kahe samba vahel. Niisiis on loodud s\u00fcsteem nimega BASEL, mis h\u00f5lmab endast nelja etappi: kliendi aksepteerimine, kliendi identifitseerimine, kliendi monitoorimine ja toetav struktuur.<\/p>\n\n\n\n

Rahapesuga seotud ajalugu<\/strong><\/p>\n\n\n\n

N\u00e4iteks 9\/11 toimunud terroriaktide ajal liikus maailmas veidi sellega seotud \u201cmusta\u201d raha, kuid praegu Euroopas aset leidvad terroriaktid ei vaja enam finantseerimist, sest tihti kasutatakse k\u00e4ep\u00e4rasemaid ja odavamaid vahendeid kui eelnevalt \u2013 n\u00e4iteks veoautot.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4iteks \u00fcheksak\u00fcmnendate Eestis tegeleti rahapesu takistamisega \u00e4\u00e4rmiselt v\u00e4he: 1998. aastal v\u00f5eti vastu rahapesu takistamiseks esimene seadus ja 2000. aastal lisati seadustepaketti julgeolekuasutuste \u00f5iguste suurendamine rahapesu teemaga seoses.<\/p>\n\n\n\n

Peale seda lubati rahapesu j\u00e4lgida ja saadi ka pankadega koost\u00f6\u00f6 sujuma.<\/p>\n\n\n\n

Praeguseks on j\u00e4rk-j\u00e4rgult tulnud pankadele lisakohustusi: poliitikute, avaliku elu tegelaste ja nende sugulaste peal pilgu hoidmine, sularaha sissemaksete j\u00e4lgimine ning krediitkaartide ja nende tagasimaksete vaatlemine.   <\/p>\n\n\n\n

N\u00e4ide: 1990. aastad. Kui \u00fcheksak\u00fcmnendatel oli M\u00e4hel erastamine ja piirkond tehti t\u00fchjaks, siis sinna lisati ka t\u00f5kkepuu ning keelustati liikumine. Uudistes ilmus pealkirju:  \u201cPagana rikkurid ehitavad siin maju\u201d. Ometi enamusi inimesi selles eksklusiivses rajoonis ei omanud \u201cametlikku\u201d sissetulekut. Sellel ajal lihtsalt ei pandud rahapesu t\u00f5kestamisesse eriti palju vaeva.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4ide: 1920-ndad. Rahapesu t\u00e4nap\u00e4evases m\u00f5ttes p\u00e4rinebki tollest ajastust. Siis, kui kehtestati keeluseadus, hakati tegelema salaviina ja muude illegaalsete tegevustega. USA keeluseadus v\u00f5imaldas organiseeritud kuritegevusega tegelejatel saada rikkaks. Raha tekkis nii palju, et seda oli vaja n-\u00f6 pesta. M\u00f5eldi v\u00e4lja skeem, kus v\u00f5eti must raha ja osteti \u00e4ra pesumajade ketid. Need pesumajad n\u00e4itasid ekstreemseid kasumeid. Hiljem osteti \u00e4ra poliitikuid, kes aitasid kuiva seadust j\u00f5us hoida. Asjakohased n\u00e4ited: Pablo Ecabar teenis 80 miljonit dollarit tunnis ja tema \u2153 sularahast s\u00f5id rotid lihtsalt \u00e4ra, sest seda oli niiv\u00f5rd palju, et raha tuli peita selleks v\u00e4ga halbadesse tingimustesse.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4ide: 1970-ndad. Narkokaubandus (60-ndatel alguse saanud hipikultuur), off-shore riigid, off-shore pangad, \u0160veits, musta raha hulk, vajadus professionaalse teenuse j\u00e4rele.<\/p>\n\n\n\n

Narko\u00e4ris tekkis logistiline probleem: raha ei mahtunud kuskile \u00e4ra. Sellega seoses tekkis n\u00f5udlus inimese j\u00e4rgi, kes oskas selle rahaga midagi kasulikku peale hakata (hakati teenust pakkuma). Need mehed omakorda leidsid huvitavad riigid, kuhu avati firmasid ja pankasid sh ka \u0160veits, sealt omakorda tekitati igasuguseid erinevaid raha liigutamise v\u00f5imalusi. Kartellide mahav\u00f5tmise ajal ei osatud pankuritega midagi teha (see kes raha liigutas). Siis muudeti seaduseid, et raha liigutamine oleks ka rahapesu ja kuritegu.<\/p>\n\n\n\n

Kui palju liigub musta raha ja mis valdkonnas?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Rahapesu maht erinevatel aastatel:<\/p>\n\n\n\n

2005 \u2013 1 triljonit USD<\/p>\n\n\n\n

2009 \u2013 1,6 triljonit USD<\/p>\n\n\n\n

2016 \u2013 1,5 triljonit USD<\/p>\n\n\n\n

Tegemist on \u00fc\u00fcratute summadega.<\/p>\n\n\n\n

Musta raha p\u00e4ritolu: narkokaubandus, k\u00fcberkuritegevus, relva\u00e4ri, inimkaubandus, maksudest k\u00f5rvalehoidmine, vargus, korruptsioon. Palju mustalt teenitud rahast tarvitatakse ka nendes ringides \u00e4ra.<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4nap\u00e4eval on rahapesu variandid veidi muutunud, kuid Aivar Paul toob v\u00e4lja m\u00f5ned n\u00e4ited: musta raha segamine legaalsesse majandustegevusse, raha keerutamine off-shore firmade vahel, kinnisvaratehingud, vallasvara tehingud (maalid), kr\u00fcptoraha.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

27.02.2018 k\u00e4is meile loengut pidamas pikka aega rahapesu valdkonnas t\u00f6\u00f6tanud Aivar Paul, kes andis struktureeritud \u00fclevaate rahapesust ja paljust sellega seonduvast. Mis on rahapesu? Peamiselt v\u00f5ib rahapesuks nimetada ebaseaduslikul teel teenitud raha varjamist. Eesti karistusseadustik kirjeldab seda kui kire ja ahnusega seotud kuritegu ning seet\u00f5ttu peetakse Eestis  k\u00f5iki varjatud raha juhtumeid rahapesuks. Rahapesuks saab nimetada […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":8341,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,71],"tags":[],"class_list":["post-1758","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loengud","category-71"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1758","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1758"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1758\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8341"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1758"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1758"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1758"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}