{"id":1756,"date":"2018-12-04T14:50:15","date_gmt":"2018-12-04T12:50:15","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=1756"},"modified":"2023-08-31T22:49:36","modified_gmt":"2023-08-31T19:49:36","slug":"taavi-toom-suhted-brexiti-jargses-euroopas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2018\/taavi-toom-suhted-brexiti-jargses-euroopas\/","title":{"rendered":"Taavi Toom: \u201cSuhted Brexiti-j\u00e4rgses Euroopas\u201d"},"content":{"rendered":"

Taavi Toom on RSRi endine president aastatel 1991-1993 ja l\u00f5petanud Tartu \u00dclikooli \u00f5igusteaduskonna cum laude. Toom on t\u00f6\u00f6tanud ajalehe Postimees v\u00e4lisinfo toimetajana, kust meenutab koos Marko Mihkelsoniga t\u00f6\u00f6tamist ja seda, kuidas t\u00f6\u00f6 k\u00e4is faksimasinaga: jalgrattaga pidi s\u00f5itma faksimajja ja siis tagasi toimetusse, et faksilt uudiseid \u00fcmber kirjutada. Lisaks on ta t\u00f6\u00f6tanud erinevatel ametikohtadel v\u00e4lisministeeriumis (1994-2017), muuhulgas oli ta kunagi ka Eesti k\u00f5ige noorem suursaadik. Alates 2017. aastast t\u00f6\u00f6tab Taavi Toom Briti suursaatkonna n\u00f5unikuna Euroopa Liidu ja kahepoolsete suhete k\u00fcsimuses, kus tema t\u00f6\u00f6ajast 70% v\u00f5tab Brexitiga seonduv.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Brexitist r\u00e4\u00e4kides r\u00e4\u00e4gime kahest eri asjast, mille \u00fcle h\u00e4\u00e4letatakse \u00fchtse paketina:<\/strong><\/p>\n\n\n\n

1)    \u00d5iguslikult siduv lahkumislepe (withdrawal agreement<\/em>)<\/p>\n\n\n\n

2)    Poliitilise iseloomuga deklaratsioon, mis on juriidiliselt mittesiduv ja kirjeldab, millised v\u00f5iksid v\u00e4lja n\u00e4ha edasised suhted.<\/p>\n\n\n\n

Liitumislepe on \u00fcle 600 lehek\u00fclje pikk ja katab palju teemasid, millest olulisemad on Euroopa Liidu (edaspidi EL) kodanikud Suurbritannias, Suurbritannia kodanikud EL-is ning finantsilised kokkulepped. \u00dcleminekuaeg kestab esialgu kuni aastani 2020, kuid seda on v\u00f5imalik hiljem pikendada.<\/p>\n\n\n\n

Suurbritannias elab 3 miljonit EL-i kodanikku, nende seas hinnanguliselt 12-15 tuhat eestlast. Suurbritannia kodanikke elab EL-is 1 miljoni ringis.<\/p>\n\n\n\n

Neil inimestel, kes praegu seaduslikult Suurbritannias elavad, on \u00f5igus seal alaliselt edasi elada. K\u00f5ik nende praegused \u00f5igused j\u00e4\u00e4vad kehtima. Neile, kes sinna \u00fcleminekuperioodil l\u00e4hevad, kehtib praktiliselt sama s\u00fcsteem, kuid lisaks tuleb l\u00e4bida registreerimisprotseduur. Positiivne on see, et Eestis elavad Suurbritannia kodanikud ei pea eraldi protsessi l\u00e4bima – nende jaoks on asi v\u00f5imalikult lihtsaks tehtud ja nende kindlustunne ei tohiks poliitiliste valikute t\u00f5ttu muutuda.<\/p>\n\n\n\n

Suurbritannia \u00fclikoolide diplomeid tunnustatakse EL-is ka edaspidi.<\/p>\n\n\n\n

\u00dcleminekuperiood<\/strong> hakkab kehtima p\u00e4rast 29. m\u00e4rtsi 2019. Selle ajal kehtib k\u00f5ik hetkel kehtiv ELi seadusandlus edasi ja Britid on kohustatud k\u00f5iki lepinguid t\u00e4itma, kuid nad pole enam EL-i otsuste tegemise laua \u00e4\u00e4res. Sel ajal ei saa nad veel kolmandate riikidega lepinguid s\u00f5lmida, k\u00fcll aga v\u00f5ivad pidada l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi. \u00dcldiselt j\u00e4tkub rahvusvahelistes organisatsioonides koost\u00f6\u00f6 samamoodi, nagu see toimub praegu. \u00dcleminekuperioodi ajal panustab Suurbritannia 35-39 miljardit j\u00e4tkuvalt EL-i eelarvesse. Paljudes programmides osaletakse ka edaspidi, n\u00e4iteks Erasmuse \u00fcli\u00f5pilasvahetuses, kus Suurbritannia on v\u00e4ga aktiivne osaleja.<\/p>\n\n\n\n

Poliitiline deklaratsioon <\/strong>h\u00f5lmab endas n\u00e4iteks majandussuhteid – Suurbritannia ei soovi j\u00e4\u00e4da \u00fchisturu liikmeks ja ei soovi olla tolliliidus, sest see takistab tal kolmandate riikidega lepinguid s\u00f5lmimast. EL-il pole \u00fchegi riigiga nii ulatuslikku ja k\u00f5ikeh\u00f5lmavat lepingut kui saab olema tulevane vabakaubanduslepe Suurbritanniaga.<\/strong> K\u00fcsimuseks j\u00e4\u00e4b, mida teha erimeelsustega – kui n\u00e4iteks m\u00f5nes teemas ollakse 95% osas n\u00f5us, kuid \u00fclej\u00e4\u00e4nud 5% osas on EL-il ja Suurbritannial erimeelsused.<\/p>\n\n\n\n

Kindlasti tehakse tulevikus palju koost\u00f6\u00f6d s\u00f5jaliselt, sest Britid on k\u00f5ige v\u00f5imsam s\u00f5jaline j\u00f5ud EL-is. Brittidel on ka hea luurev\u00f5imekus, praegu tuginetakse EL-is suures osas Briti infole – kes selle t\u00fchimiku hiljem t\u00e4idab? Selles osas koputavad EL-i institutsioonid Suurbritannia uksele. <\/p>\n\n\n\n

Suurbritannial on suur osakaal ka kaitsevaldkonnas ja finantsteenustes. Seet\u00f5ttu suudaks Suurbritannia m\u00e4ngida maailmapoliitikas olulist rolli ka \u00fcksi, nagu seda teevad praegu Kanada v\u00f5i Jaapan, kuid nad tunnevad, et nad siiski vajavad liitlasi. Levinud on Suurbritannia poliitikute \u00fctlus, et Suurbritannia lahkub EL-ist, aga mitte Euroopast.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Suurbritannia valitsusjuhid osalevad ilmselt tulevikus j\u00e4tkuvalt EL-i mitteformaalsetel kohtumistel. Britid loovad Brexiti jaoks oma v\u00e4listeenistusse ka 1000 uut t\u00f6\u00f6kohta, praegu on seal t\u00f6\u00f6kohti 12 000. Enne k\u00e4is kogu suhtlus l\u00e4bi Br\u00fcsseli, edaspidi hakkab see toimuma aga l\u00e4bi pealinnade. Ka Tallinnas tuleb hakata kahepoolse suhtlusega rohkem tegelema, n\u00e4iteks p\u00f5llumajanduspoliitikaga. Tallinna tuleb l\u00e4hiaastatel lisaks 3 diplomaati Brexiti teemadega tegelema. Ilmselt proovivad Britid tulevikus ka kliimaga seonduvaid arenguid m\u00f5jutada l\u00e4bi kahepoolse suhtluse.<\/p>\n\n\n\n

Tuleviku v\u00e4lispoliitika<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Britid soovivad, et lepe oleks h\u00e4sti paindlik, mitte j\u00e4igalt fikseeritud, kindlasti mitte selline, et saadakse vaid paar korda aastas kokku. Oluline on, et kriiside puhul oleks v\u00f5imalik kiirelt reageerida, et suhtlus oleks ajaliselt paindlik. Soovitakse sellist v\u00e4lispoliitilist tihedat suhtlust, nagu on EL-il USA-ga. Ebasoovitav oleks selline j\u00e4ik lepe, mis on EL-il Kanadaga, mist\u00f5ttu ei toimu Kanadaga nii palju koost\u00f6\u00f6d<\/p>\n\n\n\n

Lahkumislepe<\/strong> ei vaja liikmesriikide poolt juriidiliselt ratifitseerimist, seda teeb EL-i parlament.<\/p>\n\n\n\n

Lepe Suurbritannia-sisene ratifitseerimine on aga p\u00f5hjustanud suuri vaidlusi Briti parlamendis.<\/p>\n\n\n\n

Nimelt on Briti parlament oma dualistliku \u00f5iguss\u00fcsteemi t\u00f5ttu keerulises olukorras. Protseduuriliselt peab parlament tegema kaks tantsusammu – ei piisa vaid rahvusvahelise leppe ratifitseerimisest, vaid selle peab t\u00f5stma ka Briti \u00f5igusruumi, ning seda tuleb teha kevadel, enne 29. m\u00e4rtsi kuup\u00e4eva kukkumist, mis teeb ajakava v\u00e4ga pingeliseks.<\/p>\n\n\n\n

Kui lepet peaks mitte ratifitseeritama, siis l\u00e4heb k\u00e4iku n-\u00f6 \u201cno deal\u201d stsenaarium.<\/p>\n\n\n\n

Briti parlamendis on vaja 318 h\u00e4\u00e4lt, et lepe l\u00e4bi l\u00e4heks. Siiani on May k\u00f5ik h\u00e4\u00e4letused v\u00f5itnud, kuid sellest h\u00e4\u00e4letusest kujuneb \u00fcks keerulisemaid v\u00e4ljakutseid. Suurbritannia \u00fchiskond on brexitiga seotud teemadel l\u00f5hestunud ja britid on v\u00e4sinud brexitist r\u00e4\u00e4kimast.<\/p>\n\n\n\n

Skeem v\u00f5imalikest brexiti stsenaariumitest:<\/p>\n\n\n\n

Parliament vote<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u2192 deal<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u2192orderly exit<\/strong><\/p>\n\n\n\n

 \u2192no deal<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u2192chaotic election<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u2192general election<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u2192second referendum<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Siinkohal on v\u00f5tmek\u00fcsimus: kui l\u00e4heb k\u00e4iku \u201cno deal\u201d stsenaarium, siis mis saab edasi, kas leppesse lisatakse tingimusi?<\/p>\n\n\n\n

Brexiti m\u00f5ju<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Eesti majandusele suurt m\u00f5ju see ilmselt ei avalda, kuna Suurbritannia moodustab 3% Eesti ekspordist. Samas suures pildis on Suurbritannia p\u00e4rast Venemaale sanktsioonide kehtestamist meile olulisem partner kui Venemaa. Kaudne m\u00f5ju on suurem, allhangete kaudu v\u00f5ib brexit m\u00f5jutada ka eestlaste t\u00f6\u00f6kohti.<\/p>\n\n\n\n

Pole ohtu, et Suurbritannia \u00e4ri- ja finantskeskus City of London oluliselt v\u00e4heneks. T\u00f5en\u00e4oliselt kasvab ka Suurbritannia majandus sama kiirelt edasi. Brexit ei m\u00f5juta k\u00f5iki Suurbritannia sektoreid. Me ei peaks mitte niiv\u00f5rd r\u00e4\u00e4kima brexiti m\u00f5just Suurbritanniale, vaid brexiti negatiivsele m\u00f5jule EL-i siseselt.<\/strong> Milline n\u00e4eb v\u00e4lja EL ilma Suurbritanniata – kas EL muutub rohkem Itaalia ja Prantsusmaa n\u00e4gu, v\u00f5i saab pigem sarnaseks Saksamaa ja P\u00f5hjamaadega?<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Taavi Toom on RSRi endine president aastatel 1991-1993 ja l\u00f5petanud Tartu \u00dclikooli \u00f5igusteaduskonna cum laude. Toom on t\u00f6\u00f6tanud ajalehe Postimees v\u00e4lisinfo toimetajana, kust meenutab koos Marko Mihkelsoniga t\u00f6\u00f6tamist ja seda, kuidas t\u00f6\u00f6 k\u00e4is faksimasinaga: jalgrattaga pidi s\u00f5itma faksimajja ja siis tagasi toimetusse, et faksilt uudiseid \u00fcmber kirjutada. Lisaks on ta t\u00f6\u00f6tanud erinevatel ametikohtadel v\u00e4lisministeeriumis (1994-2017), […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":8397,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,71],"tags":[],"class_list":["post-1756","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loengud","category-71"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1756","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1756"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1756\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8397"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1756"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1756"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1756"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}