{"id":1744,"date":"2018-10-16T14:42:13","date_gmt":"2018-10-16T11:42:13","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=1744"},"modified":"2023-08-31T22:55:09","modified_gmt":"2023-08-31T19:55:09","slug":"ilmar-raag-segane-seis-rahukaitses-ja-terroritorjes","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2018\/ilmar-raag-segane-seis-rahukaitses-ja-terroritorjes\/","title":{"rendered":"Ilmar Raag: “Segane seis rahukaitses ja terrorit\u00f5rjes”"},"content":{"rendered":"

16. oktoobril 2018. aastal k\u00e4is RSR-is loengut pidamas filmire<\/em>\u017eiss\u00f6\u00f6r Ilmar Raag, kes on osa v\u00f5tnud \u00dcRO rahukaitsemissioonidest Kesk-Aafrika Vabariigis ja Malis.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Probleemid Aafrikas<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Aafrika on konfliktne piirkond eelk\u00f5ige riikide v\u00e4ljakujunemise protsessi t\u00f5ttu. Mandril pole klassikalisi rahvusriike, nagu neid tuntakse Euroopas; riigid v\u00f5ivad koosneda mitmek\u00fcmnest h\u00f5imust, kes omavahel  tihti s\u00f5divad. Riigipiirid loodi Euroopa koloniaalv\u00f5imude poolt p\u00e4rast II maailmas\u00f5da, m\u00f5tlemata sellele, kuidas joonlauaga t\u00f5mmatud piirid v\u00f5iksid m\u00f5jutada aafriklasi endid. H\u00f5imudevahelised konfliktid on t\u00e4htsaimad: alles nende j\u00e4rel tulevad majanduslikud t\u00fclid, religioossed lahkhelid jm. Kuna piirid pole h\u00f5imup\u00f5hised, v\u00f5ib konflikti tekkimisel see kiiresti edasi levida naaberriikidesse. N\u00e4iteks Tuareegid elavad \u00fcheaegselt Al\u017eeerias, Nigeris ja Malis. V\u00f5i fulanid, kes elavad pea k\u00f5ikidel Saheli riikides.<\/p>\n\n\n\n

\u00dcRO rahuvalvemissioonid<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u00dcRO l\u00f5i rahuvalvemissioonid p\u00e4rast Palestiina-Iisraeli esimest s\u00f5da 1948. aastal. Algseks eesm\u00e4rgiks oli j\u00e4lgida kohapealset olukorda ning raporteerida rahulepingu t\u00e4itmise k\u00e4igu kohta. T\u00e4nap\u00e4eval on \u00dcRO rahuvalvajaid k\u00f5ikidest piirkondadest k\u00f5ige rohkem just Aafrikas. Paljud l\u00e4\u00e4neriigid l\u00e4hevad Aafrika konflikte lahendama kahel p\u00f5hjusel: 1) kardetakse, et see konflikt levib Aafrikast \u00fcle Vahemere Euroopasse 2) tahetakse kaitsta oma litsentse, mida v\u00f5imaldavad oma firmadel kohapeal tegutseda ja l\u00f5puks taandub see ka maavarade k\u00e4ttesaadavusele.<\/p>\n\n\n\n

Rahukaitse moodustavad nii eurooplased kui ka aafriklased ise. Aafriklasi on umbes 80 % kohalikest rahuvalvajatest.  Aafriklaste rahuvalvemissioonid v\u00f5ivad olla probleemsed, kuna paljud aafriklased liituvad rahuvalvega vaid tasu p\u00e4rast. \u00dcRO rahuvalvajad on sattunud ka mitmetel p\u00f5hjustel kriitika alla: skeptikud arvavad, et neil on liiga v\u00e4ike v\u00f5im, et \u00fcldse midagi \u00e4ra teha. Rahuvalve saab tegutseda vaid siis, kui k\u00f5ik konflikti osapooled sellega n\u00f5us on. Rahuvalvajad v\u00f5ivad j\u00f5udu kasutada ainult tsiviilelanikkonna kaitseks ja sedagi vaid viimasel vajadusel. \u00dcRO-d on s\u00fc\u00fcdistatud ka suutmatuses \u00e4ra hoida Rwanda genotsiidi  ja samal ajal tegutseti USA juhtimisel Mogadishus liiga aktiivselt, sest seal hukkus kuulsas Black Hawk Down  lahginus 1993. aastal kuni 2000 somaallast ning 18 USA s\u00f5durit.<\/p>\n\n\n\n

Probleemid<\/strong><\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ige suuremaks rahuvalve probleemiks v\u00f5ibki pidada kindla eesm\u00e4rgi puudumist. Rahu\u00fcksuste paikasaatmine tundub m\u00f5nikord olevat lihtsalt poliitiline akt, mida kasutatakse poliitilise eesm\u00e4rgini j\u00f5udmiseks, mitte inimelude p\u00e4\u00e4stmiseks. \u00dcRO \u00fcritab rahuvalvajate kaotusi hoida minimaalsena, mist\u00f5ttu missioonil olijad viibivad peamiselt baasis ning lahkuvad sealt ainult \u00e4\u00e4rmise vajaduse korral. 2017. aastal panid islamistid 300-400 meetri kaugusel \u00dcRO Gao baasist auto plahvatama, haavatuid oli \u00fcle saja. Samas ei saanud \u00dcRO baas haavatuid aidata, kuna kardeti, et koos nendega tulevad sisse terroristid ja uksed hoiti seet\u00f5ttu k\u00f5igi ees kinni.<\/p>\n\n\n\n

Kuna ei teata, mis on t\u00e4pne \u00fclesanne, ei suudeta ka kohalikele selgitada, mis eesm\u00e4rgiga kohapeal ollakse. Taoline olukord tekitab kohalikes umbusku rahuvalvajate vastu. M\u00f5nikord tekib vastuolu s\u00f5nade ja tegude vahel: \u00dcRO rahuvalve peamiseks eesm\u00e4rgiks peaks olema tsiviilelanikkonna kaitse, aga iga kord seda ei tehta. Kohalikud hoiavad selle j\u00f5u poole, kes garanteerib mingid kindlad reeglid, mille teadmine aitab inimestel ellu j\u00e4\u00e4da ning sageli pole selleks j\u00f5uks \u00dcRO, vaid nt islami\u00e4\u00e4rmuslased.<\/p>\n\n\n\n

\u00dcRO enda pataljonid tavaliselt tulevahetusse ei sekku, kuna kardetakse inimkaotusi. Oluliseks probleemiks on ka baaside varustamine, mis on sageli ohtlik ning ebaefektiivne. Samas ei saa \u00dcRO rahuvalve \u00fclesandeid anda edasi ka humanitaarabiorganisatsioonidele, kuna viimased on tavaliselt terroristide esimeseks sihtm\u00e4rgiks (neil puuduvad relvad ning vajalik v\u00e4lja\u00f5pe, ent neil on raha, mis muudab neid tihti r\u00fcnnakuobjektiks).<\/p>\n\n\n\n

K\u00fcsimused:<\/strong><\/p>\n\n\n\n

K\u00fcsimus: Arvestades praegust EL-i ja Ameerika poliitilist kliimat, siis milline on rahuvalve tulevik, kui tegu on suhteliselt ebaeduka operatsiooniga?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

V: K\u00fclaline mainib, et eksib v\u00f5ib-olla ise rahuvalve strateegilise t\u00e4htsuse hindamises, peamine eesm\u00e4rk ehk genotsiidide \u00e4rahoidmine on siiamaani t\u00e4idetud. \u00dcRO v\u00f5ib n\u00e4ida ebaefektiivse organisatsioonina, ent see on parim, mis meil hetkel on.<\/p>\n\n\n\n

K: Ameeriklased on viimase 10 aasta jooksul suurendanud oma v\u00e4eoperatsioonide kohalolekut ligi k\u00fcmnekordselt. Kas seda on tunda ka?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

V: USA operatsioonid on pigem v\u00e4lja\u00f5petamismissioonid. Ameeriklaste huvi on ilmselt suurenenud hiinlaste suurema kohaloleku t\u00f5ttu, ent tervikuna pole USA m\u00f5ju suurenemist kohapeal eriti tunda.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

16. oktoobril 2018. aastal k\u00e4is RSR-is loengut pidamas filmire\u017eiss\u00f6\u00f6r Ilmar Raag, kes on osa v\u00f5tnud \u00dcRO rahukaitsemissioonidest Kesk-Aafrika Vabariigis ja Malis. Probleemid Aafrikas Aafrika on konfliktne piirkond eelk\u00f5ige riikide v\u00e4ljakujunemise protsessi t\u00f5ttu. Mandril pole klassikalisi rahvusriike, nagu neid tuntakse Euroopas; riigid v\u00f5ivad koosneda mitmek\u00fcmnest h\u00f5imust, kes omavahel  tihti s\u00f5divad. Riigipiirid loodi Euroopa koloniaalv\u00f5imude poolt p\u00e4rast […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":8404,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,71],"tags":[],"class_list":["post-1744","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loengud","category-71"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1744","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1744"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1744\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8404"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1744"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1744"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1744"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}