{"id":1742,"date":"2018-09-25T14:41:16","date_gmt":"2018-09-25T11:41:16","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=1742"},"modified":"2023-08-31T22:55:42","modified_gmt":"2023-08-31T19:55:42","slug":"alar-kilp-konservatismi-ja-liberalismi-konstrueerimine","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2018\/alar-kilp-konservatismi-ja-liberalismi-konstrueerimine\/","title":{"rendered":"Alar Kilp: \u201cKonservatismi ja liberalismi konstrueerimine\u201d"},"content":{"rendered":"<p>Alar Kilp alustas oma loengut aktuaalsel teemaarendusel&nbsp;<em>(Paavst Franciscus k\u00fclastas Eestit samal p\u00e4eval, &nbsp;25.septembril<\/em>), et kas paavsti n\u00e4ol on tegemist liberaali v\u00f5i konservatiiviga? Paavstist r\u00e4\u00e4kides r\u00e4\u00e4gime me \u00fclemaailmsest tegutsejast, ent tema ei r\u00e4\u00e4gi julgeolekust v\u00f5i Ukraina hetkeolukorrast v\u00f5i taolistest tundlikest teemadest. Paavst Franciscuse juures v\u00f5ib t\u00e4heldada \u00fcsna selgelt, et tema \u201eteemad\u201c v\u00f5i s\u00fcdameasi on pagulased ja keskkonnaga seotud teemad. Suured mured nendega seoses on kindlad jooned enamuses tema avalikes k\u00f5nedes.<\/p>\n\n\n\n<p>Kui kirikute n\u00f5ukogu kirjutaks alla paavsti seisukohtadele pagulastega seoses, meie kohalik erakond EKRE seda kindlasti ei teeks, siis samal ajal n\u00f5ukogu kindlasti ei n\u00f5ustuks paavsti seisukohtadega seksuaalteemadel ja tema suhtumine n\u00e4iteks abielude lahutamisesse. Teatavasti on paavst avalikult aktsepteerinud lahutamist ja uuesti abiellumist.<\/p>\n\n\n\n<p>J\u00e4rgnevalt t\u00f5i Alar Kilp n\u00e4iteks veel sarja \u201eKatariina\u201c, mis jookseb Eesti Televisioonis. Sarjas on kujutatud Venemaa valitsejanna Katariina elu, tema suhted, tema valitsemisaeg. K\u00f5ike seda on kujutatud v\u00e4ga eredalt ja autentselt, p\u00f5neva ja kaasahaarava narratiiviga. Kusjuures sarjal on mitmeid kordusi telekanalil. Samal ajal v\u00f5rdluseks, kui palju n\u00e4itab ETV Eesti 18. sajandi ajaloost sarju v\u00f5i filme? Kui palju me n\u00e4eme enda riigi ajalugu sellisel kujul? Alar Kilp v\u00e4idab, et taolised mustrid v\u00f5ib lugeda vabalt vene pehmeks v\u00f5imuks. Samasugusel moel nagu BBC n\u00e4itab Romanoveid. Me oleme harjunud m\u00f5tlema, et Venemaa seisneb meie jaoks ainult vene keelt k\u00f5nelevates vene kirikutes k\u00e4ivates inimestes. See on venemaa v\u00f5im ja m\u00f5ju. Ent Katariina tundub p\u00f5nev ja huvitav, sa m\u00f5tled kaasa \u2013 pehme v\u00f5im.<\/p>\n\n\n\n<p>Alar Kilp r\u00e4\u00e4kis veel isikliku juhtumi, mida ta koges Soomes. S\u00f5ites \u00fchele konverentsile bussiga, istus tema k\u00f5rvale \u00fcks mees, kes hakkas iseendaga pomisema islami palveid. Alar tunnistas, et taoline olukord pani teda eestlasena ebamugavalt tundma. Konverentsil endal tutvus ta \u00fche eeldoktorandiga Pakistanist, kes k\u00fcsis, et kas ta v\u00f5ib saata talle oma t\u00f6\u00f6 ja Alar annaks oma hinnangu ning arvamuse. \u00dcsna alles oli siis Taani \u00e4ra keelanud n\u00e4okatted, mis Soomes tekitas suurt furoori. Antud t\u00f6\u00f6 oli samal teemal kirjeldatud. Eeldoktorant oli k\u00e4sitlenud sellist k\u00e4itumist kui avaliku ala puhastamist ja leidis seoseid fa\u0161ismiga, samuti v\u00e4ites, et kui Soome peaks ka \u00e4ra keelama oleks tegemist kolonialistliku aasia naiste penetratsiooniga. Eksisteerivad fa\u0161istlikud tehnikad ja ambitsioonid.<\/p>\n\n\n\n<p>Tuues arutelu rohkem Eesti ja \u00fcle\u00fcldise teooriakesksemaks v\u00e4itis Alar Kilp, et praktilises elus ei eksisteeri ainult lihtsalt konservatiivid ja liberaalid. N\u00fc\u00fcd Artur Talvik tahab digi\u00f6koriiki, Vabaerakond kui vabad konservatiivid \u2013 m\u00f5neti tahaks olla m\u00f5lemad. Vasak peab justkui olema liberaal, \u00f5igus, \u00f5iglus, ilmalik; parem kui konservatiivne, kiriku, reeglistikutega seotud.<\/p>\n\n\n\n<p>On olemas liberalism, konservatism ja sotsialism ja k\u00f5ik \u00fclej\u00e4\u00e4nud on variatsioonid nendest kolmest. \u00d6kologismist anarhismini, k\u00f5ik v\u00f5ivad parem-vasak skaalal paigutuda \u00fcksk\u00f5ik kuhu. Pigem s\u00f5ltub see sellest, mis v\u00f5i kes on v\u00f5imul. Reaalses elus on olukord raskem. Me oleme harjunud m\u00f5tlema, et paternalism on konservatiivne n\u00e4htus. T\u00e4nap\u00e4eval me oleme harjunud juhtima inimesi l\u00e4bi nende soovide juhtimise. Tegemist on pigem l\u00e4\u00e4neliku n\u00e4htusega. Idee oleks, et palju efektiivsem on saada kindlat k\u00e4itumismustreid inimestelt pannes inimesed m\u00f5tlema ja arvama, et nad ise soovivad seda. Ent tegelikult on juhitud kaudsete meetoditega inimeste k\u00e4itumist ja suhtumist. Taoline suhtumine, et kuskil keegi teine teab, mis on sulle parem ongi peaidee paternalismist. N\u00e4iteks haridust on v\u00e4ga paternalistlik. Kui paternalism on konservatiivne, siis me elame palju konservatiivsemas maailmas kui teame.<\/p>\n\n\n\n<p>Kilp l\u00e4henes veel kiriku ja seksuaalmoraali teemale teise nurga alt. Kirik kui institutsioon on alati \u00fcritanud n\u00e4idata seksuaalmoraali k\u00fcsimust, kui midagi v\u00e4ga lihtsat \u2013 homoseksuaalsus on patt, seda seadustada ei tohiks mingil juhul. Abielu on \u00fching mehe ja naise vahel. Kirikute n\u00f5ukogu \u00fctleb, et homoseksuaalsuse teemal tuleb formuleerida ja s\u00f5nastada seisukoht piibli p\u00f5hjal. Aga miks on vaja s\u00f5nastada piiblit \u00fcmber? See on midagi, mis on juba kirjas, iga\u00fcks saab ise lugeda ja ise m\u00f5ista selliselt nagu saab aru. Kilp toob ka v\u00e4lja, et piiblis on tegelikult kirjas, et mees armastab naist, ent pole kirjas, mis naine \u00fctleb. Seda m\u00f5tet aga et inimene on mingi kindla orientatsiooni p\u00f5hjal sildistatav, piiblis pole.<\/p>\n\n\n\n<p>R\u00e4\u00e4kides geopoliitika ja konservatiivsuse seosest, t\u00f5i v\u00e4lja Kilp, et kas vene ja inimesed ja nende kultuurinormid on ikka nii palju konservatiivsemad kui meil l\u00e4\u00e4ne inimestena. Kilp leiab, et tegelikult ikka ei ole. Alati leidub see konservatiivne diskursus \u00fchiskonnas, ja see kannab kindlasti oma rolli nii geopoliitiliselt kui ideoloogiliselt. Ent ohukoht on see, kui konservatiivsus kui selline on liigitatud Euroopas venemeelsuseks, seda tuleb kriitiliselt m\u00f5testada, parem \u00fcldse \u00e4kki ideoloogiliselt.<\/p>\n\n\n\n<p>Kilp loengu l\u00f5petuseks t\u00f5i illustreerimiseks n\u00e4ite NSV tehaste ja USA tehaste vahel. Kuigi t\u00f6\u00f6tajate ja inimeste koha pealt oli tegemist sarnaste tehastega, k\u00f5igi eesm\u00e4rk t\u00f5sta t\u00f6\u00f6tajate motivatsiooni ja t\u00f6\u00f6tahet. See, kuidas motiveeriti inimest takka oli v\u00e4ga erinev. Venemaal tuli see kuskilt \u00fclevalt poolt parteitasandilt, otsese k\u00e4suliini kaudu, ent vabas \u00fchiskonnas v\u00f5etakse ka juba selleks ajaks normaalse osana, et m\u00f5ni v\u00e4line tegur \u00fcritab mind motiveerida, kuid kuna pole otsest n\u00e4htavat sundijat tajutakse hoopis teistsuguselt. Sarnane lugu on liberalism vs konservatism ka. Kui kunagi oli lihtsalt inimesele lihtsad reeglid nagu nt ei tohi tappa ja ligemese naist v\u00f5tta, siis k\u00f5rgemale kihile kehtisid teised reeglid. Ka t\u00e4naseks p\u00e4evaks on meie liberaalses \u00fchiskonnas palju eelmainitud paternalismi, mis n\u00fc\u00fcdseks enam lihtsalt ei tohi. Piirid on h\u00e4gunenud.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Alar Kilp alustas oma loengut aktuaalsel teemaarendusel&nbsp;(Paavst Franciscus k\u00fclastas Eestit samal p\u00e4eval, &nbsp;25.septembril), et kas paavsti n\u00e4ol on tegemist liberaali v\u00f5i konservatiiviga? Paavstist r\u00e4\u00e4kides r\u00e4\u00e4gime me \u00fclemaailmsest tegutsejast, ent tema ei r\u00e4\u00e4gi julgeolekust v\u00f5i Ukraina hetkeolukorrast v\u00f5i taolistest tundlikest teemadest. Paavst Franciscuse juures v\u00f5ib t\u00e4heldada \u00fcsna selgelt, et tema \u201eteemad\u201c v\u00f5i s\u00fcdameasi on pagulased ja [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":8341,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,71],"tags":[],"class_list":["post-1742","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loengud","category-71"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1742","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1742"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1742\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8341"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1742"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1742"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1742"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}