{"id":1719,"date":"2017-02-20T14:27:44","date_gmt":"2017-02-20T12:27:44","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=1719"},"modified":"2023-08-31T22:42:58","modified_gmt":"2023-08-31T19:42:58","slug":"karin-kaup-laponin-aafrika-liidu-roll-rahu-ja-julgeoleku-ning-valitsemistavade-kujundamisel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2017\/karin-kaup-laponin-aafrika-liidu-roll-rahu-ja-julgeoleku-ning-valitsemistavade-kujundamisel\/","title":{"rendered":"Karin Kaup-Lap\u00f5nin: “Aafrika Liidu roll rahu ja julgeoleku ning valitsemistavade kujundamisel”"},"content":{"rendered":"

20. veebruaril toimunud RSRi loengus oli k\u00fclas Karin Kaup-Lap\u00f5nin, kes tutvustas Aafrika Liitu ja ennek\u00f5ike selle rolli rahu ning julgeoleku tagamisel. Juttu tuli ka, millised on sidemed Aafrika Liidu ja Euroopa Liidu vahel ning mis on Aafrika Liidu edasised v\u00e4ljakutsed. Karin Kaup-Lap\u00f5nin on Eesti ning endine Euroopa Liidu v\u00e4listeenistuse diplomaat. Neli aastat on ta t\u00f6\u00f6tanud Euroopa Liidu esinduses Aafrika Liidu juures. <\/em><\/p>\n\n\n\n

Karin Kaup-Lap\u00f5nin alustas loengut Aafrika Liidu tutvustamisega. Nimelt kuuluvad Liitu t\u00e4naseks k\u00f5ik Aafrika riigid, mis teeb kokku 55 riiki. Maroko oli viimane liituja, kuigi ta on varemgi liige olnud, aga vahepeal astus v\u00e4lja. P\u00f5hjus, miks ta uuesti liitus, seisnes lootuses v\u00f5idelda seel\u00e4bi paremini L\u00e4\u00e4ne-Sahara eest.<\/p>\n\n\n\n

Mis on Aafrika Liit?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Aafrika Liit keskendub inimestele, j\u00f5ukusele ning rahule Aafrikas. Olulisim Aafrika Liidu mandaat on julgeoleku ning rahu tagamine, mist\u00f5ttu moodustab Aafrika Liidu eelarvest nimetatud valdkond ca 60%. Kuid peab t\u00f5dema, et rahu ja julgeolek on olulisteks teemadeks agendas vaid teatud riikide jaoks, sest sisekonflikte on ca 15. riigis. Lisaks tuleb r\u00f5hutada, et konfliktid on peamiselt sisemised, mitte riikidevahelised.<\/p>\n\n\n\n

Peamised julgeolekut puudutavad probleemid on seotud v\u00f5imuv\u00f5itluse, terrorismi, organiseeritud kuritegevuse ja inimkaubandusega. Aafrikas on t\u00f5siseks mureks radikaliseerumine ning enesetaputerroristid. Peamiselt, kuidas lapsi neil eesm\u00e4rkidel \u00e4ra kasutatakse. Oluline k\u00fcsimus on ka merejulgeolek.<\/p>\n\n\n\n

Aafrikas, kus keskmine vanus on 19 ning linnastunud on vaid 40% elanikkonnast, kuigi viimane n\u00e4itaja on t\u00f5usvas j\u00e4rgus, tahetakse leida iseseisvalt lahendusi oma probleemidele. Teisis\u00f5nu African Solutions to African problems. <\/em>Kuigi see on \u00fcllas eesm\u00e4rk ning v\u00e4lispartnerid hindavad taolist l\u00e4henemist k\u00f5rgelt, pole Aafrika siiski alati \u00fcksi v\u00f5imeline oma probleeme lahendama.<\/p>\n\n\n\n

Mis puudutab Aafrika Liidu kui institutsiooni struktuuri, siis Aafrika Liidu juhtkonnal on esimees (eelmine oli naine). Hetkel on Aafrika Liidus lisaks esimehele k\u00fcmme volinikku. Neil on oma kindlad portfellide (nt rahu ja julgeoleku volinik). Volinikud kutsuvad kokku vastavalt nende portfellile kohaste ministrite kohtumised. Aafrika Liidu liikmesriikide riigipead kohtuvad kahel korral aastas, kus erinevalt ELst tuuakse riigipeade tasandil lauale ka pisik\u00fcsimused, mille \u00fcle alles hakatakse otsustama.<\/p>\n\n\n\n

Aafrika Liidu peakorteri asukohas Addis Abebas on esindatud 21 ELi liikmesriiki, Eesti nende seas pole. Eesti katab Aafrika Liitu Kairost. Kuna aga Aafrikal on tohutu majanduspotentsiaal ka Eesti jaoks tulenevalt rahvaarvust ja majanduskasvust seal, v\u00f5iks Eesti Aafrikale rohkem t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata. 2017. aasta novembris tegi president Kaljulaid visiidi Rwandasse ning Etioopiasse, kus k\u00e4sitleti erinevaid teemasid. Eesti e-riigi teadmuste, oskuste ning teenuste eksportimine Aafrikasse omab kindlasti potentsiaali. Rwanda on n\u00e4iteks v\u00e4ga avatud sellele.<\/p>\n\n\n\n

Aafrika Liit ja EL<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Peamine erinevus Aafrika Liidu ning Euroopa Liidu vahel seisneb selles, et ELi liikmesriigid on osa oma p\u00e4devustest, seel\u00e4bi suver\u00e4\u00e4nsusest Br\u00fcsselisse \u00e4ra andnud. Aafrika Liidus seda ei esine.<\/p>\n\n\n\n

Euroopa Liit n\u00e4eb Aafrika Liitu oma naabrina. Kahe liidu vahel toimub kaubavahetus: toorainet eksportivate riikide tulu on k\u00fcll kahanenud, kuid teiste toodete eksportijatel l\u00e4heb j\u00f5udsalt kasvavas joones. Aafrika on maailma kiireima majanduskasvuga piirkondi, kuigi ka seal on viimastel aastatel olnud majanduslangus. Tooraine ekspordist s\u00f5ltuvatel riikidel on majanduskasv aeglustunud, kuna tooraine hinnad olid pikalt languses (nt Ghana, Nigeeria, Angola). Tooraine ekspordist mitte s\u00f5ltuvad riigid nagu Etioopia, Senegal ja Sierra Leone saavad nautida majanduskasvu, mis osalt tuleneb nende madalast stardipositsioonist.<\/p>\n\n\n\n

Aafrika ja Euroopa Liidu vahel toimuvad tippkohtumised riigipeade tasandil, mis 2017. aastal leidsid aset viiendat korda. Euroopa Liidu jaoks oli viimane kohtumine isegi et olulisem kui Aafrika Liidu jaoks. Peamised teemad, milles kokkuleppele j\u00f5uti olid j\u00e4rgnevad: majanduslikud v\u00f5imalused noortele (nt omavaheline Erasmus-programm Aafrika ja Euroopa noortele, kuid k\u00fcsimus seisneb idee reaalsuseks saamises), rahu ja julgeolek, r\u00e4ndek\u00fcsimus (p\u00f5letavaim k\u00fcsimus, kas aafriklased v\u00f5tavad Aafrikasse tagasi majandusp\u00f5genikke ELst v\u00f5i mitte), hea valitsemistava (valimised, demokraatia edendamine ja inim\u00f5igused).<\/p>\n\n\n\n

ELi peamised teemad Aafrika Liidu suunal on rahu ja julgeolek, demokraatia, hea valitsemistava ning inim\u00f5iguste edendamine. P\u00f5him\u00f5te selleks seisneb, et kui kodus ehk Aafrikas nende valdkondadega korras, siis on ELi suunal majandusmigrantide r\u00e4nne madalam. V\u00e4hemalt mitte nii suurel m\u00e4\u00e4ral, kui seda t\u00e4na on.<\/p>\n\n\n\n

Aafrikas on valitsemise struktuuriga probleeme. Aafrika Liit on vastu v\u00f5tnud 46 erinevat hartat, protokolli ja rahvusvahelist akti, mis on Aafrika-\u00fclesed ning tuleb riikides eraldi ratifitseerida. ELs tuleb enne selgitada liikmesriigis, kas deklaratsiooni on v\u00f5imalik vastu v\u00f5i mitte. Aafrikas on nii, et riigipead v\u00f5tavad vastu ja siis m\u00f5ned l\u00e4hevad tagasi oma koju, kus m\u00f5istavad, et neil polegi oma riigis v\u00f5imalik vastavat deklaratsiooni ratifitseerida. <\/p>\n\n\n\n

Inim\u00f5iguste institutsionaliseerimise protsess pole Aafrikas pikalt kestnud, kuigi loodud on n\u00e4iteks inim\u00f5iguste komisjon ja laste\u00f5iguste komisjon. Kui inim\u00f5iguste komisjoni otsused on soovituslikud, siis Aafrika inim\u00f5iguste kohtu (samal tasemel, nagu ELs on Euroopa Inim\u00f5iguste Kohus) otsused on juriidiliselt siduv neile, kes sellega on liitunud. Kokku on neid 30 riiki. Kahjuks nad otsuseid pigem ei j\u00e4rgi.<\/p>\n\n\n\n

Valimisvaatlus \u2013 see on Aafrika Liidul endal olemas, mida \u00fcles aitas ehitada ka Euroopa Liit. Aafrika Liidul on mandaat vaadelda k\u00f5iki toimuvaid valimisi Aafrikas. Nad on muutunud paremaks, eriti kui EL hakkas toetama nende v\u00f5imekuse edendamist. Edusamme on m\u00e4rgata ainu\u00fcksi valimisvaatluse raportite alusel, mis on muutunud pikemaks (varem kahelehek\u00fcljelised, n\u00fc\u00fcd aga 10lk-d), sisutihedamaks ning kriitilisemaks.<\/p>\n\n\n\n

Aafrika Liit ja Euroopa Liit moodustasid \u00fchise koost\u00f6\u00f6grupi Pariisi kliimamuutuste kohtumisel. Nad tulid v\u00e4lja \u00fchise rindena ning saavutasid selle, mida tahtsid. Kliimamuutuste Pariisi lepingule on alla kirjutanud k\u00f5ik Aafrika Liidu liikmesriiki, kuid k\u00f5ik pole seda ratifitseerinud.<\/p>\n\n\n\n

Rahu ja julgeolek<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Nagu \u00f6eldud, on rahu ja julgeolek kesksed teemad Aafrika Liidus. Aafrika Liidul on olemas s\u00f5jaline v\u00f5imekus. N\u00e4iteks \u00fches l\u00e4bi aegade Aafrika raskeimas konfliktis Somaalias asuvad rahutagamise j\u00f5ud, kellel on \u00f5igus ka tulirelva kasutada. Kogu palgaraha rahutagamise operatsioonideks tuli kuni 2017. aastani aga ELst. Samas on olukord aastatega muutunud. Hiljuti otsustas Aafrika Liit hakata ise panustama v\u00e4hemalt 20% rahutagamise operatsioonide kuludest.<\/p>\n\n\n\n

Samas on Somaalias olukord muutunud stabiilsemaks. Eelmisel kuul, st jaanuaris 2018 kohtus Eesti v\u00e4lisminister Somaalia v\u00e4lisministriga, kes kinnitas, et Somaalia puhul saab olla optimistlik. See ei kehti aga L\u00f5una-Sudaani puhul, hoolimata p\u00fcsinud lootusest edulugu saavutada. 2005. aastal p\u00e4rast verist kodus\u00f5da, j\u00f5udsid L\u00f5una- ja P\u00f5hja-Sudaani h\u00f5imud kokkuleppele, mille tulemusena t\u00f5mmati nende vahele kontrolljoon. Eesm\u00e4rk oli, et kui kokkulepe p\u00fcsib, v\u00f5ib riigil lasta iseseisvuda 2012. aastal. Kuid seda ei juhtunud, sest 2013. aastal algasid taas verised lahingud. Tegemist oli nii etnilise kui ka v\u00f5imukonfliktiga. Viimast ennek\u00f5ike p\u00f5hjusel, et L\u00f5una-Sudaanis on nafta. Muidugi kokkuleppeid h\u00f5imude vahel aeg-ajalt tehakse, kuid need ei p\u00fcsi. Viimane kokkulepe tehti 2018. aasta alguses, kuid uued konfliktid tulid juba peale.<\/p>\n\n\n\n

Burundigi, kus on hutud ja tutsid, on olnud kriitilises seisus. Seal oli poliitilise konflikti k\u00e4igus n\u00e4iteks genotsiidikahtlus – tutsi v\u00e4hemuse suhtes. T\u00e4naseks p\u00e4evaks on kahtlus taandunud, kuid Rahvusvahelises Kriminaalkohtus algatati siiski uurimus. Sellest tulenevalt otsustas Burundi vastureaktsioonina kohtust v\u00e4lja astuta.<\/p>\n\n\n\n

Hiljuti v\u00f5ttis Aafrika Liit enda alla ka v\u00f5itluse Boko Harami vastu, mis on nimetatud rahutagamise missiooniks. Selleks on loodud multinational joint task force<\/em>, kuhu rahaliselt panustab EL ja ennek\u00f5ike Prantsusmaa.<\/p>\n\n\n\n

Aafrika Liidul on eesm\u00e4rk luua 2063. aastaks, mil m\u00f6\u00f6dub 100 aastat Liidu loomisest, olukord, kus pole \u00fchtegi kontinentaalset konflikti. Eesm\u00e4rgi saavutamiseks, mis on m\u00e4rgitud Agendas 2063, on plaan luua j\u00e4rjepidevalt juurde uusi operatsioone ning v\u00e4hendada partneritepoolset rahastust. Aafrikas on suur soov ise finantsiliselt toime tulla, et hoida v\u00e4\u00e4rikust ja olla s\u00f5ltumatu, kuid soovi t\u00e4itumist p\u00e4rsib raha puudus.<\/p>\n\n\n\n

Juba 2020. aastaks on Aafrikas eesm\u00e4rk tagada \u2019relvade vaikimine\u2019 (Silence of Guns in Africa by 2020)<\/em>. Otsus v\u00f5eti Aafrika Rahu ja Julgeolekun\u00f5ukogu poolt vastu ca 4-5 aastat tagasi, kuid n\u00fc\u00fcd on j\u00f5utud arusaamani, et see siiski ei p\u00e4de. Samas usk taolise olukorra saavutamisse pole kadunud, mist\u00f5ttu p\u00fc\u00fcdlused j\u00e4tkuvad.<\/p>\n\n\n\n

\u00dcRO<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u00dcRO Arengueesm\u00e4rgid 2030 lepiti kokku k\u00f5ikide riikide jaoks. Aafrika Liit on Agendas mainitud eesm\u00e4rgid lubanud t\u00e4ita Agenda 2063 raames. Nende agenda h\u00f5lmab k\u00f5ike, mis tekitab k\u00fcsimuse, kas nad suudavad selles seatud eesm\u00e4rke ka t\u00e4ita. Kuigi, tuleb mainida, et nende dokument on samas v\u00e4ga hea.<\/p>\n\n\n\n

\u00dcRO reform. Aafrika pole eriti skeptiline \u00dcRO tegevuse suunal, kuna tegemist on ainukese \u00fclemaailmse organisatsiooniga, mille v\u00f5imuses on standardite seadmise \u00f5igus. See on oluline punkt, kuna aafriklaste jaoks tuleb enamik standardeid just \u00dcROst.<\/p>\n\n\n\n

Aafrikas on enim k\u00fcsimusi tekitanud Julgeolekun\u00f5ukogu reformipakett. Eesti kandidatuuri raames on aafriklaste seas kuuldud palvet, et nad on valmis Eestile h\u00e4\u00e4le andma, kui Aafrika saab Julgeolekun\u00f5ukogus rohkem kohti. Julgeolekun\u00f5ukogu reformi ettepanekute hulgas on ettepanek, et alalisi liikmeid oleks rohkem ning Aafrika tahab endale kahte kohta. Argumentideks on rahvaarv ja majanduskasv. <\/p>\n\n\n\n

V\u00e4ljakutsed ning v\u00f5imalused Aafrika Liidu jaoks<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Rahastus. Aafrika Liit peab leidma v\u00f5imalusi, kuidas ise rahastada oma tegevusi. Hiina omab siinjuures m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset rolli. Euroopa Liidust on j\u00e4\u00e4nud mulje, et ta annab raha tingimusel, kui vastavalt edendatakse inim\u00f5igusi nagu ka head valitsemistava. Kui Hiina annab raha, siis taolisi tingimusi ta ei sea. K\u00fcll aga v\u00f5tab ta mitmeid omandi\u00f5igusi \u00fcle, sest riikidel Aafrikas puudub v\u00f5imekus raha Hiinale tagasi maksta. Aasiast on hiljutine n\u00e4ide, et Hiina v\u00f5ttis Sri Lankas \u00fcle \u00fche sadama, kuna ei suudetud Hiinale tema t\u00f6\u00f6de eest tasuda.<\/p>\n\n\n\n

Aafrika integratsioon. Sellel rajal on j\u00f5udsalt edenetud. L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised Aafrika mandri vabakaubanduspiirkonna loomisest on l\u00f5pufaasis. Tegemist on kusjuures esimeste l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistega Aafrika Liidu raames, kus riigid ka reaalselt r\u00e4\u00e4givad k\u00fcsimusi l\u00e4bi, sest seni on Aafrika Liidu sekretariaat tekstid ette valmistanud.<\/p>\n\n\n\n

Kui Aafrika Liit suudaks vabakaubandusleppe l\u00f5puni viia, suurendaks see kindlasti investeeringuid Aafrikasse. Lisaks, teine \u00f5igus kaubanduse ning teenuste tagamise k\u00f5rval on inimeste vaba liikumine, mille kallal Aafrika Liidus vaeva n\u00e4hakse. Inimeste vaba liikumise protokoll v\u00f5eti vastu jaanuaris 2018, kuid k\u00fcsimus seisneb taas, kas riigiti suudetakse ka protokoll ratifitseerida. Juba on teada riike, kes on lihtsustanud viisade saamise ning teatud riikide vahel eksisteerib ka viisavabadus. Vastu on v\u00f5etud seegi, et eksisteerib Aafrika pass. Samas pole s\u00fcsteem piisavalt l\u00e4bi m\u00f5eldud, kuna pole otsustatud, milline pass j\u00e4\u00e4b kehtima: kas vaid Aafrika Liidu pass, Aafrika Liidu ja riiklik pass v\u00f5i ainult riiklik pass.<\/p>\n\n\n\n

K\u00dcSIMUSED publikust<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Milliseid samme tehakse relvade vaikimiseks aastaks 2020?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

N\u00e4iteks on Aafrika Liidul, st Aafrika julgeolekun\u00f5ukogul v\u00f5imalus riike korrale kutsuda sanktsioonide kaudu. Neid on mitmel korral rakendatud, kui riigid pole oma kohustusi t\u00e4itnud. Madagaskari ja Kesk-Aafrika vabariigi vastu on seda tehtud. Teine meetod on ka rahuvahendus nn tarkade komitee poolt, kes peaks v\u00e4lja pakkuma rahumeelseid lahendusi konfliktide lahendamisteks.<\/p>\n\n\n\n

Kas on kaalutud ka \u00fchisraha kasutusele v\u00f5ttu Aafrikas?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Aafrikas on ca 9-10 majanduspiirkonda, L\u00e4\u00e4ne-Aafrikas on \u00fchisraha. Selle \u00fchisraha probleem on aga see, et seda nimetatakse frangiks. Neil on L\u00e4\u00e4ne-Aafrikas ka \u00fchine pass ning viisavabadus. Kuid \u00fclemandrilist \u00fchisraha pole plaanis luua.<\/p>\n\n\n\n

Miks Aafrika Liidu riigid peaksid Eesti poolt julgeolekun\u00f5ukogu mitte-alaliseks liikmeks h\u00e4\u00e4letama?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Eesti konkurent on Rumeenia. Rumeenia on k\u00fcll tubli, aga Eesti on seda veelgi rohkem. Eesti on v\u00e4ikeriik, mida \u00dcRO liikmesriikidest on 2\/3. Eesti esindaks seel\u00e4bi nende huve. Lisaks pole Eesti kunagi olnud Julgeolekun\u00f5ukogu liige, mida Rumeenia on olnud juba 4 korda.<\/p>\n\n\n\n

Eesti kavatseb panustada \u00dcRO reformile e-lahenduste kasutusele v\u00f5tu kaudu, et muuta \u00dcRO tegemisi seel\u00e4bi t\u00f5husamaks ning efektiivsemaks. Eesti kavatseb samuti panustada l\u00e4bipaistvusele, nt Eesti juhib praegugi \u00dcRO Accountability and Transparency<\/em> gruppi. Lisaks p\u00f6\u00f6rab Eesti t\u00e4helepanu ka rahu ja julgeoleku k\u00fcsimustele ning Eesti m\u00f5istab probleeme rahu ja stabiilsusega seoses. Eesti pole kunagi olnud ka Aafrika suunal koloonia positsioonilt ning Eesti tahab p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu samuti inim\u00f5igustele, uskudes, et teistmoodi riiki \u00fcles ehitada ei saa.<\/p>\n\n\n\n

Aafrika Liit tahab Julgeolekun\u00f5ukogus kahte alalist kohta. Kes oleksid need esindusriigid Aafrikast?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Aafrika Liidus on viis erinevat piirkonda, kus on erinevad liidrid. Otsuseid tehakse seega viie piirkonna konsensuse baasil: iga\u00fcks \u00fctleks oma kandidaadi ning siis tehakse otsus. H\u00fcpoteetiliselt v\u00f5ib olla nendeks n\u00e4iteks L\u00f5una-Aafrika vabariik, Nigeeria, Keenia v\u00f5i Al\u017eeeria, kuid see on Aafrika enda teema.<\/p>\n\n\n\n

Milliseid h\u00f5\u00f5rdumisi on v\u00f5imalik t\u00e4heldada erinevate keelte vahel Aafrikas?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Keele p\u00f5hjal suuri h\u00f5\u00f5rdumisi pole. J\u00f5ujooned jooksevad P\u00f5hja-Aafrika ja Sahara-taguse Aafrika vahel. P\u00f5hja-aafriklased ehk araablased ei leia tihti \u00fchiseid teemasid Sahara-taguse Aafrikaga. Frankofoonidel on vaja k\u00f5ike teha oma keeles.<\/p>\n\n\n\n

Samas keeler\u00fchmade vahel jooned eksisteerivad. J\u00f5ujooned on ka etniliselt eristuvad.<\/p>\n\n\n\n

PS! Siinkohal p\u00e4evafakt: Etioopia on ainuke riik, mida pole koloniseeritud, ja Etioopias on 83 erinevat rahvust.<\/p>\n\n\n\n

Mis on Venemaa huvid?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Venemaa on relvade eksportija ning kaks teist huvi on nafta ning energia.<\/p>\n\n\n\n

Konspekteeris Laura Oolup<\/em><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

20. veebruaril toimunud RSRi loengus oli k\u00fclas Karin Kaup-Lap\u00f5nin, kes tutvustas Aafrika Liitu ja ennek\u00f5ike selle rolli rahu ning julgeoleku tagamisel. Juttu tuli ka, millised on sidemed Aafrika Liidu ja Euroopa Liidu vahel ning mis on Aafrika Liidu edasised v\u00e4ljakutsed. Karin Kaup-Lap\u00f5nin on Eesti ning endine Euroopa Liidu v\u00e4listeenistuse diplomaat. Neli aastat on ta t\u00f6\u00f6tanud […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":8382,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,72],"tags":[],"class_list":["post-1719","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loengud","category-72"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1719","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1719"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1719\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8382"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1719"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1719"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1719"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}