{"id":1717,"date":"2017-12-12T14:26:52","date_gmt":"2017-12-12T12:26:52","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=1717"},"modified":"2023-08-31T22:34:45","modified_gmt":"2023-08-31T19:34:45","slug":"raoul-lattemae-rahvusvaheline-finantsturvavork-ja-eesti-vabariik","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2017\/raoul-lattemae-rahvusvaheline-finantsturvavork-ja-eesti-vabariik\/","title":{"rendered":"Raoul L\u00e4ttem\u00e4e: “Rahvusvaheline finantsturvav\u00f5rk ja Eesti Vabariik”"},"content":{"rendered":"

12. detsembril pidas 2017. aasta s\u00fcgissemestri viimase loengu Eesti Panga rahvusvaheliste ja avalike suhete osakonna juhataja Raoul L\u00e4ttem\u00e4e. Loengus keskendus ta rahvusvahelise finantsarhitektuuri ja IMFi m\u00f5iste ning olemuse seletamisele ja nende seostele Eesti majandusega.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Rahvusvaheline finantsarhitektuur (l\u00fchend RFA) on uus m\u00f5iste monetaarpoliitika nimetamiseks. RFA on kogum rahvusvahelisi lepinguid ja institutsioone, mis reguleerivad riikidevahelisi finantssuhteid. Institutsioonide tegevusalasse kuuluvad n\u00e4iteks erinevate valuutade vahetuskursside ja kaubandusbilansi tasakaalu monitoorimine. Keskne foorum finantsarhitektuuri loomis- ning rakendamisprotsessis on 1944. aastal loodud International Monetary Fund <\/em>(l\u00fchend IMF) ehk Rahvusvaheline Valuutafond. Fond loodi autarkia (majanduspoliitika, mis taotleb s\u00f5ltumatust kaupade sisseveost) ja protektsionismi (kodumaist ettev\u00f5tlust tollide ja sisseveo piiramisega kaitsev majanduspoliitika) v\u00e4ltimiseks. Elik, IMF loodi globaliseeruva majanduspoliitika t\u00f5hustamiseks. IMFi \u00e4\u00e4rmiselt lihtsustatud olemus on h\u00e4daabifond, mis suudab t\u00e4nu liikmesriikide sissemaksetele pakkuda majanduskriisis riikidele finantstuge. IMF tegutseb k\u00f5ige aktiivsemalt rahvusvahelise finantss\u00fcsteemi stabiilsuse tagamisega hoidmaks \u00e4ra potentsiaalseid kriise vaesemates riikides. Globaliseerumine tagab finantss\u00fcsteemi laiaulatuslikkuse \u2013 mida rohkem riike on IMFi p\u00fchendunud, seda v\u00e4iksem on t\u00f5en\u00e4osus, et \u00fcht neist tabab ettearvamatu kriisisituatsioon. Kriisisituatsioonis tegeleb IMF selle ohjeldamisega, sel juhul on eesm\u00e4rk kriisi hoidmine tekkekoha piirides. Lisaks IMFile on majanduskriiside v\u00e4ltimiseks loodud finantsarhitektuurilisi institutsioone, mis tegelevad finantsstabiilsuse seire ja n\u00f5ustamisega, kindlustusn\u00f5ustamisega ja \u00fcle\u00fcldise majanduspoliitika j\u00e4relevalvega.<\/p>\n\n\n\n

IMFi struktuur t\u00e4nap\u00e4eval<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Rahvusvahelisse valuutafondi kuulub 189 liiget. Viimane liituja on Nauru Vabariik, kelle liitumisprotsessi varjutas poliitiline murepilv. Nimelt tunnustas Nauru Venemaa okupatsiooni Ukrainas, seisukoht, mis ei harmoneeru demokraatlike riikide \u00fchendusega, nagu seda on IMF. Seet\u00f5ttu on Valuutafondist k\u00f5rvale j\u00e4\u00e4nud ka P\u00f5hja-Korea ja L\u00e4\u00e4ne-Sahara ning k\u00f5rvale astunud Kuuba. \u00dclemaailmse organisatsiooni peakontor asub USA pealinnas Washingtonis. S\u00f5ltumata peakontorist, ei asu 189 liikmesriigi sissemaksed, mida on v\u00f5imalik tasuda nii reservvaluutas kui ka vekslitena, m\u00f5nes Washingtoni hoones, vaid pangakontol, kuhu iga-aastaselt tasuvad riigid kindla summa (Eesti puhul on see alla protsendi sisemajanduse kogutoodangust). Reservvaluuta laekub IMFi kontole Special Drawing Right<\/em>\u2019is ( SDR \u2013 IMFi valuuta, mis koosneb USA dollarist, \u00dchendkuningriigi naelast, eurost, jaapani jeenist ja hiina renminbi<\/em>\u2019st). IMFi juhatus koosneb 24 direktorikohast, mille hulgast kaheksa on nn. Euroopa direktorite kohad. Niinimetatud seet\u00f5ttu, et koos Euroopa riikidega jagavad sama tooli mitmed euroopav\u00e4lised riigid. N\u00e4iteks esindab \u00fcks direktor korraga nii Austriat kui ka T\u00fcrgit ja \u00fcks direktor esindab Beneluxi maid ning Aserbaid\u017eaani. See t\u00e4hendab, et otsuste tegemisel on see tarvis enne l\u00e4bi arutada v\u00e4ikeses ringis ja seej\u00e4rel direktorite laua taga. Suurim kaal otsuste langetamisel on USAl, kelle h\u00e4\u00e4l moodustab tervikust 16%, mis tagab veto\u00f5iguse, sest otsuse kinnitamiseks on tarvis 85% liikmete n\u00f5usolek. H\u00e4\u00e4le\u00f5igus jagatakse viieaastase vahega arvutatava kvoodi j\u00e4rgi. H\u00e4\u00e4le\u00f5igus koosneb sisemajanduse kogutoodangu osakaalust maailmamajanduses, v\u00e4liskaubanduse osakaalust, volatiilsuse n\u00e4itajast \u2013 rehkendus asetatakse astmesse 0,95, et suurendada v\u00e4ikeriikide osalust ning l\u00f5puks rakendatakse veel ad hoc <\/em>(spetsiaalse otstarbe) printsiipi. Eurooplaste suure osat\u00e4htsuse teemal on s\u00f5na v\u00f5tnud Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker, kelle arvates v\u00f5iks Euroopa riigid koonduda \u00fchele v\u00f5i kahele toolile, et Euroopa kui terviku otsus oleks selgem. Ameerika \u00dchendriigid on aga kritiseerinud h\u00e4\u00e4le\u00f5iguse jaotamisel kasutatavat 0,95 astme rakendamist, sest see v\u00e4hendab majanduslike hiidude, nagu USA, Hiina ja Jaapan, h\u00e4\u00e4lte osat\u00e4htsust.<\/p>\n\n\n\n

IMFi tegutsemisviis<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Direktorite n\u00f5ukogus on riigid esindatud kas rahandusministeeriumi v\u00f5i keskpangaga. Tavaliselt esindab rahandusministeerium, aga n\u00e4iteks Eestit ja Saksamaad esindavad keskpangad. Direktorite laua taga esindab \u00fcks direktor samal ajal Islandit, Norrat, Rootsit, Soomet, Taanit, Eestit, L\u00e4tit ja Leedut. Seet\u00f5ttu k\u00e4ib Eesti Panga direktor Ardo Hansson iga kahe n\u00e4dala tagant kohtumas teiste P\u00f5hja-Balti direktoritega, et anda Rootsist p\u00e4rit esindavale direktorile n\u00f5u ja aru, milliseid otsuseid on tarvis langetada. Ardo Hanssoni edastatava info tagab Raoul L\u00e4ttem\u00e4e koos oma 24pealise osakonnaga. Peamine aruteluteema direktorite laual on laenude jagamine riikidele: kas, kui palju, kui kauaks. Riikide, mille majanduspoliitika on IMFi n\u00f5ukogu hinnangul kriisis v\u00f5i sinna suundumas, sissemaksed tagastab IMF kas l\u00fchi- v\u00f5i pikaajalise laenu n\u00e4ol. L\u00fchiajalisel laenul on intressim\u00e4\u00e4r v\u00e4iksem, pikaajalisel suurem. Laenu t\u00e4htaja m\u00e4\u00e4rab IMFi n\u00f5ukogu, kuid laenu peab k\u00fcsima riigi valitsus. IMFi anal\u00fc\u00fctikud uurivad, kas riik suudab n\u00e4iteks pensione v\u00e4lja maksta, kas ta on ettev\u00f5tetele v\u00f5lgu, milliseid arveid saaks edasi l\u00fckata jms murekohti. Murekohtade v\u00e4ltimiseks teostavad IMFi vaatlejad s\u00f5ltumatut majandusseiret igas liikmesriigis. Seire p\u00f5hjal antakse riigi majandust kontrollivale organile n\u00f5u, millised on raskuspunktid ja kuidas nendega peaks tegelema. N\u00f5uannete mittej\u00e4rgimisel IMF riigile laenu ei anna. Kui antud l\u00fchiajaline laen ei teeninda riiki, v\u00f5ib riik sattuda laenude ts\u00fcklisse. Vajakaj\u00e4\u00e4misi esineb ka p\u00f5him\u00f5ttelistes k\u00fcsimustes: IMF seisab vahetuskursside \u00fchtlustamise ning siseriiklikult konverteeritava valuuta eest. Hoolimata sellest, et m\u00f5ned Aafrika, L\u00e4his- ja Kaug-Ida riigid selle p\u00f5him\u00f5ttega ei n\u00f5ustu, on nad ikka IMFi t\u00e4ie\u00f5iguslikud liikmed. M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne on fakt, et kuigi muist ettev\u00f5tete k\u00e4ive on suurem kui m\u00f5nel v\u00e4iksemal riigil, ei tegele IMF suurettev\u00f5tete n\u00f5ustamise v\u00f5i neile laenamisega.<\/p>\n\n\n\n

IMFi m\u00f5ju maailmas<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Globaliseerumine on loonud maailmas tervikuna j\u00f5ukust juurde. Seejuures on j\u00f5ukust kogunud juba j\u00f5ukad riigid, nagu USA, Prantsusmaa, Suurbritannia, ja ka vaesemad riigid. Siiski on tekkinud kihistumine, mille vastu astutakse endasse sulgumise ja protektsionismiga. Juba Obama administratsiooni ajal suhtusid vabariiklased skeptiliselt rahvusvahelist finantsarhitektuuri puudutavatesse reformidesse. Vabariiklasest president Trump on lubanud v\u00e4hendada USA osalust rahvusvaheliste organisatsioonide rahastamisel. Raoul L\u00e4ttem\u00e4e s\u00f5nul on aga USAl m\u00f5istlik panustada edaspidigi rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, kuna organisatsioonisiseselt on ka suurriigil v\u00f5imalus kasutada teiste riikide kaubandusbilansi \u00fclej\u00e4\u00e4ki. Selline poliitika kannaks edasi vabaturumajanduse olemust ehk riik tekitaks erasektorile keskkonna, kus viimane omab vabu k\u00e4si tegutsemiseks.<\/p>\n\n\n\n

Enim on IMF tegevusest v\u00f5itnud Aasia. Hiina eestvedamisel loodi 2016. aastal IMFi ja Euroopa Keskpanga sarnane organisatsioon Asian Infrastructure Investment Bank <\/em>(l\u00fchend AIIB), kuhu kuuluvad ka m\u00f5ned Euroopa riigid. AIIB (56 liiget) ja G20laadsete organisatsioonide loomine n\u00e4itab, et riigid, kelle h\u00e4\u00e4l hetkel IMFis loeb v\u00e4hem, kui see nende rahvaarvu arvestades peaks lugema, on v\u00f5imelised looma konkureerivad seltse. Konkureerivate, kuid v\u00e4iksemate organisatsioonide loomine seab kahtluse alla \u00fcleilmsete organisatsioonide v\u00f5imekuse, sest v\u00e4iksemas ringis on lihtsam otsuseid vastu v\u00f5tta ja neid ellu viia. Euroopaski on tekkinud alternatiiv IMFile, Euroopa Stabiilsusmehhanism (l\u00fchend ESM), mis v\u00f5ib kaotada IMFi vajalikkuse Euroopas. Suurima rahastaja, Euroopa, kaotamine m\u00f5juks IMFile laastavalt. Samas on paljud Euroopa riigid suuresti s\u00f5ltuvad v\u00e4liskaubandusest v\u00e4ljapoole Euroopat, seega on t\u00f5en\u00e4oline, et veel IMF ei degradeeru.<\/p>\n\n\n\n

Finantsarhitektuur ja IMF Eestis<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Eesti on IMFi liige alates 1992. aasta 26. maist. Siiani pole Eesti Panga direktor P\u00f5hja-Balti valijaskonda esindanud, kuid 2023. aastal v\u00f5ib selleks avaneda v\u00f5imalus. P\u00f5hja-Balti valijaskonna suurimaid probleeme on ad hoc <\/em>printsiibi rakendamine. P\u00f5hjariigid tahavad, et  ad <\/em>hoc\u2019i rakendataks ka IMFile antud lisaraha eest h\u00e4\u00e4le\u00f5iguse jagamisel.<\/p>\n\n\n\n

Peamine IMFi puudutav diskussioon Eestis seisnes euroalaga liitumisel Kreeka abistamises. Enne Eesti euroalaga liitumist olid IMFi liikmesriigid arutanud, kui suurelt ja kui kaua Kreekat toetada. Juba oli s\u00e4testatud, et abirahad laekuvad k\u00f5igist liikmesriikidest. Vastse liituja suur mure seisneski teadmatuses: kas teisel jaanuaril, 2011. aastal, peab Eestigi v\u00e4lja k\u00e4ima m\u00e4\u00e4ratu hulga raha? Ei pidanud, IMF k\u00fcsis raha proportsionaalselt. Sealjuures, euroalaga liitumisel asendas Eesti oma senised v\u00f5lakirjad IMFis reaalsete sissemaksetega. Eesti pole IMFilt palju laenu v\u00f5tnud, seega teenib riik majanduskasvult tulu, mitte ei maksa seda intressina Valuutafondile tagasi.<\/p>\n\n\n\n

Rahvusvaheline finantsarhitektuur pole igap\u00e4evane k\u00e4ibev\u00e4ljend juhuslikule m\u00f6\u00f6dujale, kuid \u00e4\u00e4rmiselt vajalik ning etten\u00e4gelik poliitika majandusvaldkonnas. Seep\u00e4rast on tarvis seda m\u00f5ista ning l\u00e4bi m\u00f5istmise tajuda finantsarhitektuuri \u00fclemaailmset ulatust. IMF on justkui globaalne hall kardinal, keda tegutsemas n\u00e4hakse harva, aga kes tegelikult t\u00f5mbab niite.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

12. detsembril pidas 2017. aasta s\u00fcgissemestri viimase loengu Eesti Panga rahvusvaheliste ja avalike suhete osakonna juhataja Raoul L\u00e4ttem\u00e4e. Loengus keskendus ta rahvusvahelise finantsarhitektuuri ja IMFi m\u00f5iste ning olemuse seletamisele ja nende seostele Eesti majandusega. Rahvusvaheline finantsarhitektuur (l\u00fchend RFA) on uus m\u00f5iste monetaarpoliitika nimetamiseks. RFA on kogum rahvusvahelisi lepinguid ja institutsioone, mis reguleerivad riikidevahelisi finantssuhteid. Institutsioonide […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":8341,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,72],"tags":[],"class_list":["post-1717","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loengud","category-72"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1717","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1717"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1717\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8341"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1717"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1717"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1717"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}