Kuidas Brexit m\u00f5jutab sisejulgeoleku alast koost\u00f6\u00f6d Euroopa Liidus?<\/p>\n\n\n\n
Sissejuhatavalt:<\/em><\/p>\n\n\n\n Brexit on unikaalne n\u00e4htus Euroopa Liidu \u00f5iguse jaoks. Enne Lissaboni lepinguga tehtud muudatusi ei olnud primaar\u00f5iguses v\u00f5imalust Euroopa Liidust v\u00e4lja astuda \u2013 Lissaboni lepinguga loodi aga artikkel 50, mille alusel tekkis liikmesriikidel v\u00f5imalus Euroopa Liidust v\u00e4lja astuda. Loodud \u00f5igus saab UK v\u00e4ljaastumisega reaalselt sisustatud.<\/p>\n\n\n\n Sisejulgeoleku alane koost\u00f6\u00f6 h\u00f5lmab eelk\u00f5ige \u00f5igusel ja vabadusel p\u00f5hinevat valdkonda (ing. k. Justice and Home Affairs<\/em>; politsei-, justiitskoost\u00f6\u00f6 nii kriminaal- kui tsiviilasjades, lisaks piirikaitse, terrorism, immigratsioon). Brexiti kampaania ajal ei olnud sisejulgeolek debati seisukohalt oluliseks k\u00fcsimuseks \u2013 teema oli marginaalse t\u00e4htsusega. Kogu UKIPi juhitud kampaania ajal keskenduti populistlikult k\u00fcsimustele seoses sotsiaalkaitse, sotsiaalmajanduslike ja tervishoiualaste teemadega, mis ei ole niiv\u00f5rd seotud Euroopa Liiduga kui \u00dchendkuningriigi sisepoliitiliste vaidlustega.<\/p>\n\n\n\n Protsessi k\u00e4igus on selgunud, et Suurbritannia seisab silmitsi suurte kaotustega EL fondidest toetuste saamise osas, laiemalt kogu majandussf\u00e4\u00e4ris. Sisejulgeoleku alasest koost\u00f6\u00f6st r\u00e4\u00e4giti v\u00e4he ja h\u00e4\u00e4led k\u00f5lasid erinevatelt pooltelt. Europoli britist juht Rob Wainwright tegi mitu tugevat avaldust, kus leidis, et UK lahkumine EL-ist m\u00f5jutab oluliselt sisejulgeoleku alast koost\u00f6\u00f6d UK jaoks. UK luureteenistuste juhid leidsid samas, et see Brexit ei ole suureks probleemiks, eriti t\u00e4nu UK tugevatele transatlantilistele suhetele ja sellealasele koost\u00f6\u00f6v\u00f5rgustikule ka EL-i v\u00e4liste riikidega.<\/p>\n\n\n\n (I)<\/strong><\/p>\n\n\n\n UK on EL-i JHA (justiits- ja siseasjade) koost\u00f6\u00f6s osalenud valikuliselt. UK-l on seet\u00f5ttu EL-i \u00fchinemislepingutes kolm lisaprotokolli (protokoll 19 \u2013 opt out-opt in Schengeni \u00f5igustikust (enamus politsei-, piirivalve-, migratsioonikoost\u00f6\u00f6st selle raames), protokoll 21 \u2013 opt out-opt in migratsiooni- ja as\u00fc\u00fclipoliitikast, protokoll 36 \u2013 opt out-opt in Lissaboni lepingu eelsest politsei- ja justiitskoost\u00f6\u00f6st kriminaalasjades (III sammas, valitsustevaheline koost\u00f6\u00f6)). See v\u00e4ljendab UK selektiivset ja cherry-pick<\/em> l\u00e4henemist EL-i JHA koost\u00f6\u00f6instrumentidele.<\/p>\n\n\n\n UK eelistab valitsustevahelist ja mitteformaalset koost\u00f6\u00f6vormi \u2013 sarnaselt Lissaboni lepingu eelsele koost\u00f6\u00f6le, kus saab otsuseid ka vetostada (nii nagu ka Churchill \u00fctles (parafraseering), et \u201eEuroopa peaks olema f\u00f6deratsioon, kuid UK sinna kuuluma ei peaks\u201c), sarnaselt mitteformaalselt tegutseb ka Berni klubi, kuhu ka Eesti julgeolekuinstantsid kuuluvad ja mis arutleb teemade \u00fcle, mille vallas tihedamat koost\u00f6\u00f6d teha v\u00f5iks.<\/p>\n\n\n\n UK ja EL-i kriminaal\u00f5iguse harmoniseerimine toimub vaevaliselt (probleemid Common Law<\/em> ja kontinentaal\u00f5iguss\u00fcsteemi \u00fchilduvusega, alates menetluslikest probleemidest kuni koosseisude erinevusteni), probleeme on ka ECJ (Euroopa Kohtu) otsuste \u00fclimuslikkuse tunnustamisel (konstitutsiooniline riive UK jaoks, probleem riigi suver\u00e4\u00e4nsusega eriti julgeolekuk\u00fcsimustega seoses \u2013 n\u00e4ide tugevast suver\u00e4\u00e4nsuse riivest on Euroopa vahistamism\u00e4\u00e4rus EAW, millega loovutatakse oma kodanik teisele riigile).<\/p>\n\n\n\n UK l\u00e4heneb EL-ist erinevalt andmekaitsele ja selle standarditele (anglo-ameerika riikides on julgeolekukesksem l\u00e4henemine (USAs 17-18 julgeolekuagentuuri, kes koguvad hulgaliselt andmeid \u2013 nt NSA j\u00e4lgimiss\u00fcsteemiga seonduv poleemika, vs kontinentaalne l\u00e4henemine \u2013 nt SWIFT-kaasus, SWIFT peaks v\u00f5imaldama USA ametnikel uurida Euroopa Liidu pangaandmeid v\u00e4ltimaks terrorismi rahastamist, kuid Euroopa Parlament oli sellele algselt tugevalt vastu \u2013 EL n\u00f5udis kaasuses samu standardeid nagu EL-is k\u00e4ibel on, l\u00f5puks saavutati kokkulepe).<\/p>\n\n\n\n Brexit m\u00f5jutab UK ja EL-i JHA alast koost\u00f6\u00f6d mitmeti. UK omab v\u00e4ga v\u00e4\u00e4rtuslikku ekspertiisi terrorismivastases ja organiseeritud kuritegevuse vastases v\u00f5itluses (eriti t\u00e4nu IRA vastasele v\u00f5itlusele \u2013 seejuures on terrorism on suuresti organiseeritud kuritegevuse \u00fcheks liigiks) \u2013 hea motiiv tulevase koost\u00f6\u00f6 paremaks kokkuleppimiseks (professionaalse tasandi koost\u00f6\u00f6 on eriti oluline praeguses terrorismi uues laines).<\/p>\n\n\n\n UK-l on tugev ekspertiis andmete kogumises, andmevahetuses, luurekoost\u00f6\u00f6s (Five Eyes <\/em>\u2013 UK koost\u00f6\u00f6platvorm USA, Kanada, Austraalia ja Uus-Meremaaga) ja k\u00fcberjulgeolekus (EC3 \u2013 Europoli k\u00fcberjulgeoleku keskus). Five Eyes <\/em>ja EC3 <\/em>on vaid m\u00f5ned n\u00e4ited kasutatavatest koost\u00f6\u00f6platvormidest.<\/p>\n\n\n\n UK panustab v\u00e4ga oluliselt Europoli arendamisse (seejuures agentuuri peadirektor on britt (Rob Wainwright), algselt oli Europoli loomine sakslaste initsiatiiv Helmut Kohli eestvedamisel v\u00f5itlemaks rahvusvahelise narkokuritegevusega). Europoli faili jaoks peab kaasusega olema seotud enam kui 2 liikmesriiki. \u00dchtlasi on UK \u00fcks suurimaid Europolist kasusaajaid (osaleb ca 40% kaasustes \u00e0 UK jaoks suurim kaotus JHA koost\u00f6\u00f6ga seoses (oluline teabele ligip\u00e4\u00e4su ja juhtimisalane kaotus)).<\/p>\n\n\n\n UK on v\u00e4ga oluliselt toetanud n\u00e4iteks PNR (Passenger Name Record<\/em> \u2013 lennureisijate infovahetuse teabes\u00fcsteem loodud EL-i direktiivi alusel \u2013 teada isegi lennureisijate eelistused, istekoht, nimi jne; mehhanism v\u00f5imaldab p\u00e4devatel asutustel automaatselt ligi p\u00e4\u00e4seda) koost\u00f6\u00f6s\u00fcsteemi loomist ja rakendamist.<\/p>\n\n\n\n UK saab kasu ka EAW (European Arrest Warrant <\/em>– 3 kuud 10 kuu asemel v\u00e4ljaandmise pikkuseks UK enda andmete j\u00e4rgi; kuigi oluline konstitutsiooniline riive, siis oluliselt aidanud ka UK-d) ja Pr\u00fcmi konventsiooni rakendamisest (osalised vahetavad DNA, s\u00f5rmej\u00e4lgede, s\u00f5idukite numbrim\u00e4rkide andmeid k\u00f5igi lepingupoolte vahel, lisaks migrantide kohta kogutud andmetele ka k\u00f5igi teiste osas, 15 minutit 143 p\u00e4eva asemel kulub n\u00fc\u00fcd andmete k\u00e4ttesaamiseks UK enda andmete j\u00e4rgi \u00e0 kahandanud oluliselt menetluslikku koormust).<\/p>\n\n\n\n UK kasutab palju ka JIT meedet (Joint Investigation Teams \u2013 h\u00f5lmatud kaks v\u00f5i enam liikmesriiki Eurojusti kaudu \u00fchtsest rahastusest, UK saanud sellest mehhanismist palju kasu) ja ECRIS (European Crime Records Information System \u2013 s\u00fcsteem, kus EL-i p\u00e4devatel asutustel on v\u00f5imalik teha p\u00e4ringuid isikute kriminaalfailide kohta erinevate menetluste k\u00e4igus) instrumente.<\/p>\n\n\n\n Ligikaudu 16% (seejuures on tegemist kasvava trendiga) Eurojusti (Euroopa \u00fchine juurdlusagentuur) failidest on seotud \u00dchendkuningriigiga (2016).<\/p>\n\n\n\n (II)<\/strong><\/p>\n\n\n\n Schengeni alale on Brexitil v\u00e4ike m\u00f5ju (opt-out, piiratud koost\u00f6\u00f6 UK ja EL-i vahel).<\/p>\n\n\n\n SIS (Schengen Information System) s\u00fcsteemiga (v\u00e4lispiiride t\u00f5husama valve korraldamiseks m\u00f5eldud) on UK-l seotus piiratud (UK ei oma juurdep\u00e4\u00e4su kolmandate riikide andmetele, kellele on keeldutud Schengeni alali siseneda, kuid ometi saab kasutada andmeid EL-i riikide andmetega seoses).<\/p>\n\n\n\n UK ei m\u00f5juta EL-i \u00fchist viisapoliitikat (opt-out ja pole seega \u00fchinenud).<\/p>\n\n\n\n EL-i viisapoliitikale Brexiti m\u00f5ju v\u00e4heoluline (sh Dublini regulatsioon \u2013 seab v\u00e4lispiiririikidele suurema koormuse (UK pole \u00fcldjuhul EL sisenemisel esimene riik, m\u00f5ju seega v\u00e4ike), ja CEAS (Common European Asyle System)).<\/p>\n\n\n\n UK osaleb Dublini ja EURODAC (as\u00fc\u00fclitaotlejate s\u00f5rmej\u00e4ljeandmebaas) meetmetes, samuti as\u00fc\u00fcli- ja migratsioonifondis (mille kaudu EL-i liikmesriigid saavad vastavate k\u00fcsimustega tegelemiseks raha \u2013 UK sellest fondist raha ei hakka saama, saaks siis kui EL-ist l\u00e4htuks immigrante).<\/p>\n\n\n\n UK on alati oponeerinud Euroopa Komisjoni r\u00e4ndekvoodi initsiatiivile ja ei osale EL-i \u00fcmberpaigutamisskeemides (EL-i jaoks ebameeldiv probleem olnud, sest UK oleks reaalselt v\u00f5imeline p\u00f5genikke integreerima; samas osaleb UK \u00dcRO vastavates programmides).<\/p>\n\n\n\n Brexiti j\u00e4rgses koost\u00f6\u00f6mudelis on palju lahtisi otsi, hetkel ollakse faasis, kus positsioone alles asutakse selles k\u00fcsimuses selgeks tegema (EP l\u00fckkas seejuures 3.oktoobril tagasi l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste j\u00e4rgmisesse faasi liikumise, sest UK ei aktsepteeri mitmeid EL-i tingimusi; praeguses faasis ei ole pooled sisejulgeoleku k\u00fcsimuste arutamiseni veel ametlikult j\u00f5udnud).<\/p>\n\n\n\n Brexit v\u00e4hendab UK m\u00f5ju EL-i sisejulgeoleku alasele koost\u00f6\u00f6le, samas v\u00f5ib v\u00f5imaldada \u00fclej\u00e4\u00e4nud EL-i liikmesriikidel selles poliitikavaldkonnas kiiremini edasi liikuda \u00fchise koost\u00f6\u00f6 suunal (n\u00e4iteks EPPO \u2013 Euroopa prokuratuur, mille p\u00e4devuses on finantskuriteod ja Euroopa finantshuvide kaitse, kuid mille mandaati on v\u00f5imalik ka laiendada, liikmesriikide kohtutes EL-i \u00fclestes k\u00fcsimustes tegutseks n\u00e4iteks Eesti prokur\u00f6r Euroopa prokur\u00f6rina).<\/p>\n\n\n\n Brexit suurendab UK ja EL-i liikmesriikide kriminaal\u00f5iguste divergentsi, mis v\u00f5ib kahjustada UK julgeoleku ja \u00f5iguskaitse alast koost\u00f6\u00f6d EL-i ja liikmesriikidega.<\/p>\n\n\n\n UK omab v\u00e4ga v\u00e4\u00e4rtuslikku ekspertiisi mitmes sisejulgeoleku valdkonnas, samuti annab traditsiooniliselt tugev transatlantiline partnerlus neile AFSJ\/JHA valdkonnas hea positsiooni tulevase koost\u00f6\u00f6mudeli kokkuleppimiseks. UK peaminister T. May on \u00fcritanud artikkel 50 protsessi suunata julgeolekukoost\u00f6\u00f6 platvormi loomisele, kuid selles osas pole midagi selget v\u00e4lja \u00f6eldud.<\/p>\n\n\n\n Kokkuv\u00f5tteks:<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n UK asub ilmselt tihendama SJ alast koost\u00f6\u00f6d EL-i v\u00e4liste riikidega, eelk\u00f5ige oma traditsiooniliste partneritega, sh EL-i riikidega bilateraalselt (n-\u00f6 kompensatoorne l\u00e4henemine). Nii on UK ka v\u00e4hem koormatud EL-i instrumentidest tulenevate kohustustega. EL-i jaoks on k\u00fcsimus selles, et kuidas koost\u00f6\u00f6formaat valida \u2013 bilateraalne v\u00f5i piiratud mahus koost\u00f6\u00f6programmides koost\u00f6\u00f6 tegemine.<\/p>\n\n\n\n UK ja EL-i jaoks v\u00f5ib olla suurim motivatsioon teha koost\u00f6\u00f6d just menetluslikes k\u00fcsimustes ja Europoli ning Eurojusti koost\u00f6\u00f6formaatides, kus brittidel on v\u00e4ga oluline s\u00e4ilitada koost\u00f6\u00f6 tegemise v\u00f5imekus nii nagu EL-ilgi, saamaks kurjategijad UK-st k\u00e4tte ja viimaks \u00fchiselt l\u00e4bi juurdlusi piiri\u00fclestes kriminaalasjades.<\/p>\n\n\n\n EL-i jaoks on UK lahkumisega seoses suurim hirm see, et sisejulgeolekualane koost\u00f6\u00f6 v\u00f5ib teatud osas laguneda. Seejuures on surve Schengeni leppele v\u00e4ga suur ja mitme riigi puhul on j\u00f5utud faasi, kus sisepiiride taastamise periood on leppe j\u00e4rgi l\u00f5ppemas (maksimaalne piir selleks on praegu 2×6 kuud). Schengeni lepet on aga ilmselt tarvis sellega seoses muuta, et tagada suurem paindlikkus liikmesriikide vaates selle probleemi lahendamisel. Lootus oleks, et koost\u00f6\u00f6 osas ei muutu foorituli punaseks, vaid j\u00e4\u00e4ks v\u00e4hemasti kollaseks.<\/p>\n\n\n\n EL-i efektiivsema koost\u00f6\u00f6 jaoks (eriti terrorismiga v\u00f5itluses) on oluline esiteks liikmesriikide motivatsioon probleemiga reaalselt tegeleda, teiseks \u00f5iguslikud alused koost\u00f6\u00f6 tegemiseks (k\u00f5ik julgeolekuasutused tegutsevad oma \u00f5igusruumi v\u00f5imaluste piires, eriti reaalse koost\u00f6\u00f6 tegemisel), viimaks on oluline ka asutuste vaheline usaldus (EL-i liikmesriikide politseiasutused ei usalda teineteist liialt \u2013 n\u00f6 \u201epehme koost\u00f6\u00f6\u201c eriti oluline eriala professionaalide kokkuviimiseks, et koost\u00f6\u00f6 edukalt toimuks).<\/p>\n\n\n\n Konspekteeris Rainer Urmas Maine<\/em><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Kuidas Brexit m\u00f5jutab sisejulgeoleku alast koost\u00f6\u00f6d Euroopa Liidus? Sissejuhatavalt: Brexit on unikaalne n\u00e4htus Euroopa Liidu \u00f5iguse jaoks. Enne Lissaboni lepinguga tehtud muudatusi ei olnud primaar\u00f5iguses v\u00f5imalust Euroopa Liidust v\u00e4lja astuda \u2013 Lissaboni lepinguga loodi aga artikkel 50, mille alusel tekkis liikmesriikidel v\u00f5imalus Euroopa Liidust v\u00e4lja astuda. Loodud \u00f5igus saab UK v\u00e4ljaastumisega reaalselt sisustatud. Sisejulgeoleku alane […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":8341,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,72],"tags":[],"class_list":["post-1708","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loengud","category-72"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1708","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1708"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1708\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8341"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1708"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1708"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1708"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}