{"id":1706,"date":"2017-09-26T14:20:50","date_gmt":"2017-09-26T11:20:50","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=1706"},"modified":"2023-08-31T22:44:23","modified_gmt":"2023-08-31T19:44:23","slug":"vladimir-sazanov-katari-kriis-ja-parsia-lahe-kulm-soda","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2017\/vladimir-sazanov-katari-kriis-ja-parsia-lahe-kulm-soda\/","title":{"rendered":"Vladimir Sazanov: “Katari kriis ja P\u00e4rsia lahe k\u00fclm s\u00f5da”"},"content":{"rendered":"\n

Katari kriis ja L\u00e4his-Ida \u201ek\u00fclm s\u00f5da\u201c<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Vladimir Sazonov<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

L\u00e4his-Ida riigid.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Allikas:  https:\/\/upload.wikimedia.org\/wikipedia\/commons\/5\/54\/Middle_east_graphic_2003.jpg<\/a><\/p>\n\n\n\n

Regioon<\/strong><\/p>\n\n\n\n

L\u00e4his-Ida m\u00f5iste on amorfne, seda v\u00f5ib defineerida erinevalt. Regioonis elab \u00fcle 400 miljoni inimese, domineerivaks usuks on islam, kuid religioosne ja etniline koosseis on kirju. L\u00e4his-Ida on Eestist kaugemal ning v\u00f5ib vahetumate ohtude t\u00f5ttu j\u00e4\u00e4da suurema t\u00e4helepanuta. Esimesed dokumenteeritud konfliktid regioonis toimusid Iraagi ja Iraani piirialadel ning on teada, et Vanas- L\u00e4his-Idas  oli \u00f5igustatud jumala nimel s\u00f5dasid pidada. Iisraeli ja Palestiina konfliktist  alates (al. 1948) on L\u00e4his-Ida olnud \u00fcheks pingelisemaks konfliktikoldeks maailmas. <\/p>\n\n\n\n

L\u00e4his-Ida on inimkonna tsivilisatsiooni h\u00e4ll – sealt p\u00e4rinevad esimesed linnad, esimene kirjas\u00fcsteem, seal leiutati alkohol, esimesed seadused. Seal ledis aset ratta leiutamine ja palju muud, t\u00e4na on seal lahvatanud aga mitmed kodus\u00f5jad ja rahutused, kuhu sekkuvad ka globaalsed j\u00f5ud, nagu Hiina, USA, Venemaa. Samuti on Egiptuses, T\u00fcrgis ja mujal  aktiivne olnud islamistide tegevus ning endiselt on v\u00e4ga aktuaalne S\u00fc\u00fcria, kus kodus\u00f5da on kestnud kuus aastat. Sealgi m\u00e4ngivad olulist rolli globaalsed j\u00f5ud Hiina, USA ja Venemaa n\u00e4ol ning regionaalsed j\u00f5ud nagu T\u00fcrgi ja Saudi Araabia.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

L\u00e4his-Ida usundid<\/em><\/p>\n\n\n\n

Allikas: http:\/\/b48en3jzcp63fynb1fzfze11go.wpengine.netdna-cdn.com\/wp-content\/uploads\/2012\/05\/Muslim-Distribution-in-the-Middle-East2.png<\/a><\/p>\n\n\n\n

Regionaalsed suurj\u00f5ud<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Regioonis vastanduvad eelk\u00f5ige Iraan ja Saudi Araabia. Riigid v\u00f5itlevad domineerimise p\u00e4rast L\u00e4his-Idas, eriti P\u00e4ris lahe piirkonnas. M\u00f5lemad riigid soovivad saada maailma suurimateks nafta ja gaasi tootjateks. Ehkki vastasseis on mitmedimensiooniline h\u00f5lmates nii majandust, kultuuri kui poliitikat, on oluline roll ka religioossel dimensioonil. Peale prohvet Muhammadi surma (632 pKr) jagunesid moslemid \u0161iiadeks ja sunnideks, samuti on inimeste ajaloolises m\u00e4lus araablaste ja p\u00e4rslaste vastasseis. Saudi Araabia n\u00e4eb end Araabia kalifaadi j\u00e4rglasena ning soovib olla sunnide esindaja maailmas, Iraan peab end juhtivaks \u0161iiitlikkuks riigiks maailmas. Iraan on liidus Venemaaga, Saudi Araabia teinud panused aga USA-le. Iraan \u00fcritab regioonis kujundada \u0161iiitlikku koridori-poolkuud. Peale Saddam Husseini kukutamist Iraagis (2003) on seal v\u00f5imule tulnud \u0161iiad, samuti \u00fcritab Iraan m\u00e4ngida Jeemenis, S\u00fc\u00fcrias ja Bahreinis. Selle vastu seisab Saudi Araabia oma liitlastega. Kahe riigi p\u00f5hiliseks tallermaaks on Iraak, S\u00fc\u00fcria, Jeemeni kodus\u00f5da ning n\u00fc\u00fcd ka Katar.<\/p>\n\n\n\n

Klassikalisi k\u00fclma s\u00f5ja elemente v\u00f5ib riikide vahel n\u00e4ha alates aastast 1979, kui Iraanis tulid v\u00f5imule islamistlikud \u0161iiidid ja rajasid Iraani Islami Vabariigi. Teherani senine l\u00e4\u00e4nelik poliitika asendus ameerikavastasusega ning Teheran hakkas toetama \u0161iiitlikuid relvastatud gruppe, terroriorganisatsioone ja erakondi ka v\u00e4ljaspool Iraani. \u0160iiitlikud liikumised aktiviseerusid Saudi Araabias, Bahreinis ja Kuveidis, Iraani toetusel loodi Liibanonis Hezbollah. Saudi Araabiat tegi see murelikuks ning riik \u00fcritas tugevdada sidemeid sunni riikidega. Vastasseis \u0161iiade ja sunnide vahel oli n\u00e4htav ka Iraani-Iraagi s\u00f5jas aastatel 1980-1988. Saudi Araabia toetas Iraani \u00f5\u00f5nestamiseks s\u00f5jas Saddam Husseini. Saudid l\u00f5petasid Iraaniga 1988. Aastal diplomaatilised suhted, kuid hiljem need taastati.<\/p>\n\n\n\n

Iraan<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Iraan on oluline regionaalne suurj\u00f5ud. Suuruselt on riik v\u00f5rreldav kolme Prantsusmaaga, kuhu on lisatud ka \u0160veits ja Madalmaad. Iraani pindala on 1 648 000 km\u00b2. Iraan on \u0161iiitlik, maailma moslemitest on \u0161iiad umbes 10% – 200 miljonit. Iraanil on sidemed \u0161iiitide liikumistega \u00fcle kogu maailma. Iraanis valitsevad teokraatlikud konservatiivsed valitsejad: peale revolutsiooni kehtestati sisuliselt kord, kus poliitiline ja s\u00f5jaline juhtimine on koondunud \u00fchele isikule. Alates 1989. aastast on Iraani k\u00f5rgeim juht suurajatolla Ali Hosseini Khamenei[1]<\/a>. Iraan v\u00f5iks majanduslikult kuuluda G20 hulka, kuid seda v\u00e4listavad halvad suhted L\u00e4\u00e4nega. Iraani s\u00fc\u00fcdistatakse terrorismi toetamises. L\u00e4\u00e4ne sanktsioonidele vastukaaluks on Iraan kaubandussuhteid arendanud Hiina, India ja Venemaaga. Samas teeb koost\u00f6\u00f6d ka Omaani ja Katariga. <\/p>\n\n\n\n

Iraan m\u00f5jutab L\u00e4his-Ida regiooni mitmeti, sealhulgas kuna kontrollib suures osas S\u00fc\u00fcriat, m\u00f5jutab Liibanoni ja Jeemenit. Rahvusvahelist kogukonda on \u00e4revaks teinud ka Iraani tuumaprogramm. Iraani m\u00f5ju regioonis on kasvanud, eriti peale Saddam Husseini pildilt kadumist. Iraagis asuvad \u0161iiitide jaoks v\u00e4ga olulised p\u00fchalinnad (Najaf ja Karbala) ning Iraani ja Iraagi vahel on n\u00fc\u00fcd head suhted, n\u00e4iteks t\u00e4nane Iraagi usujuht suurajatolla Ali al-Husayni al-Sistani (s\u00fcnd. 1930) on p\u00e4rit Iraanist. Iraan on Iraagi suurim kaubanduspartner: omavahel on s\u00f5lmitud \u00fcle 100 majanduskokkuleppe. Iraani jaoks on \u00fcks v\u00f5tmepunkt ka S\u00fc\u00fcria, mis enne kodus\u00f5da s m\u00f5jutas Liibanoni l\u00e4bi seal tegutseva Hezbolla. S\u00fc\u00fcria praegune president Ba\u0161\u0101r al-Asad on alaviit, mida on paigutatud \u0161iiitide alla, ehkki sunnid neid moslemitena ei tunnista. Araabia kevade j\u00e4rel on S\u00fc\u00fcria m\u00f5ju langenud. Liibanonis on \u0161iiad t\u00f5usnud suurimaks religioosseks grupiks, neid esindab ka Hezbollah.[2]<\/a>\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Saudi Araabia<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Teine regionaalne suurv\u00f5im on Saudi Araabia. Riigis valitseb absoluutne monarhia. Tegemist on v\u00e4ga rikka riigiga, majanduse aluseks on nafta ja gaas. Saudi Araabia on samuti saanud s\u00fc\u00fcdistusi terrorismis ja sunni\u00e4\u00e4rmusluse eksportimises, sealt on p\u00e4ris ka Osama Bin Laden. Saudide p\u00f5hiline vaenlane on Iraan. Araabia kevadega riikide suhted halvenesid taaskord, kuna Saudid olid regioonis toimuvate muutuste vastu. Saudi Araabia on k\u00f5ik teinud, et Iraani isoleerida ning osaleb konfliktides, kus osaleb ka Iraan, \u00fcritades sel viisil vastast \u00f5\u00f5nestada.<\/p>\n\n\n\n

Katari kriis<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Katar on territooriumilt neli korda v\u00e4iksem kui Eesti, rahvastiku poolest k\u00fcll kaks korda suurem. Samas on riik v\u00e4ga rikas, kuna asub P\u00e4rsia lahe suurima gaasipumba juures. Vett riigis praktiliselt ei ole, see tuuakse sisse \u2013 riik on v\u00e4ga s\u00f5ltuv oma naabritest. Katar on oluline objekt suurv\u00f5imude k\u00fclmas s\u00f5jas. Katari n\u00e4ol on tegu USA liitlasega, seet\u00f5ttu on vastasseisu Saudidega seni v\u00e4lditud. Sel kevadel muutus Katar aga paariaks: toimus h\u00e4kkimine ning lekkis info Katari sidemetest terrorismiga. Mitmed riigid teatasid 5. juunil 2017 diplomaatiliste suhete peatamisest Katariga. Katari on s\u00fc\u00fcdistatud Moslemi Vennaskonna, Al-Qaeda, ISIS-e, Jabhat Al Nusra toetamises. P\u00f5his\u00fc\u00fcdistaja on Saudi Araabia, kes pole ise samades asjades puhas. Saude on toetanud ka Araabia \u00dchendemiraadid ja Egiptus. Viimane s\u00fc\u00fcdistab Katari valitsuse toetatud Al Jazeerat valeuudiste tootmises. Kuna riigil pole suurt s\u00f5jav\u00e4ge, on Al Jazeera olnud Katari vahend,  et regioonis pehmet j\u00f5udu kasutada.[3]<\/a><\/p>\n\n\n\n

 Saudid on Katari n\u00e4inud oma ripatsina, Husseini re\u017eiimi kukkumine 2003. aastal pani Katari aga muretsema. Kataris tuli 1995. aastal v\u00f5imule  Hamad bin Khalifa Al Thani (v\u00f5imul 1995-2013), kes hakkas ajama j\u00e4rjest iseseisvamat poliitikat \u2013 endine vasall ei allu enam Saudi Araabiale. Katar on otsinud koost\u00f6\u00f6v\u00f5imalusi nii USA kui Iisraeliga ning panustatud ka islamistlikele liikumistele. Aastal 1995. s\u00f5lmisid USA ja Katar kaitsekoost\u00f6\u00f6lepingu ning 2003. aastast tegutseb Kataris USA \u00f5huv\u00e4ebaas. Saudid tunnevad Katari vastu suurt huvi, kuna seal on gaas ning riik asub neile l\u00e4hedal. Neile p\u00f5hjustavad muret Katari varasemad head suhted Iisraeliga, suurim punane r\u00e4tik Saudidele on Katari suhteliselt head suhted Iraaniga. Araabia kevade ajal oli Katar rahutuste toetaja ning seda pole unustatud. Saudi Araabia tahtis stabiilsust ning oli Mubaraki poolt. Saudide ja Katari eesm\u00e4rgid langesid kokku vaid S\u00fc\u00fcrias.<\/p>\n\n\n\n

Tundub, et Katari kriis on teatud riikidele kasulik. Venemaa on pingetest huvitatud kuna Katar on USA liitlane ning Venemaa on n\u00e4idanud huvi probleemide eskaleerimise vastu L\u00e4his-Idas. Ei tohi unustada ka seda, et Katar on suur nafta- ja gaasivarude omanik ning plaan ehitada Katari-T\u00fcrgi gaasitoru on Venemaa majandushuvidele kahjulik. Saudidele, A\u00dcE-le ja Iraanile on Katari kriis v\u00f5imalus end kehtestada. J\u00e4\u00e4b mulje, et tegu on lavastatud \u00fcritusega ning Saudi Araabiale v\u00f5ib kuuluda oluline roll, sest Saudidel on pikkajaline soov n\u00e4idata Dohale, kes on P\u00e4rsia Lahe piirkonnas tegelik peremees. Iraan on Katari jaoks ettearvamatu liitlane. Riigid jagavad omavahel k\u00fcll maailma suurimat gaasip\u00f5ldu, kuid Katar toetab sunniitlikke, Iraan aga \u0161iiitlikke liikumisi.<\/p>\n\n\n\n

1. Mis on Katari emiiri motivatsioon? Mida nad saavutada tahavad?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Elluj\u00e4\u00e4mine, L\u00e4his-Idas neutraalsus ei t\u00f6\u00f6ta. Katar ei ole pattudest puhas ning toimub balansseerimine kahe ohu vahel. Katari trump on lootmine Ameerikale. <\/p>\n\n\n\n

2. Mis on motivatsioon islamistlike liikumiste toetamisel?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Al-Qaeda rajaja Osama Bin Laden (1957-2011) oli miljard\u00e4ri Mohammed bin Ladeni (1908-1967) poeg ning Saudide kuningliku koja l\u00e4hedane s\u00f5ber. Regioonis on piisavalt rikkaid inimesi, kes seda propageerivad. Assad justkui sekulaarne, kuid toetanud islami terrorismi, et teisi \u00f5\u00f5nestada. Tihti ideoloogia ei meeldi, kuid flirtimine toimub strateegilistel kaalutlustel.<\/p>\n\n\n\n

Kasutatud kirjandus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Amirsadeghi, H. (ed.). 1981. The Security of the Persian Gulf. New York: St. Martin\u2019s Press. <\/p>\n\n\n\n

Ehteshami, A. 2002. The Foreign Policy of Iran. \u2014 R A. Hinnebusch, A. Ehteshami (eds). The Foreign Policies of Middle East States. Boulder: Lynne Rienner Publishers. <\/p>\n\n\n\n

R. C. Martin, A. Barzegar (ed.), Islamism, Contested Perespectives on Political Islam. Stanford University Press. Stanford, California, 2010. <\/p>\n\n\n\n

M\u00f6lder, H.; Sazonov, V.; V\u00e4rk, R. 2013. K\u00fcmme aastat operatsioonist “Iraagi vabadus”: ajalooline, poliitiline ja \u00f5iguslik \u00fclevaade ning Iraagi tulevikuperspektiivid. \u2013 Ajalooline Ajakiri, 3, 405-418. <\/p>\n\n\n\n

M\u00f6lder, H.; Sazonov, V. 2016. S\u00f5jateoloogia ilmingud L\u00e4his-Idas Da’ishi n\u00e4itel: kas religioosne liikumine v\u00f5i poliitilis-s\u00f5jaline organisatsioon? S\u00f5jateadlane (Estonian Journal of Military Studies), 3, 208-231. <\/p>\n\n\n\n

Raudsik, P. 2017. Kriis Katari \u00fcmber: v\u00e4ikeriigi ambitsioonide p\u00f5rkumine regionaalse korraga. – RKK Blogi, 12.62.017 https:\/\/www.icds.ee\/et\/blogi\/artikkel\/kriis-katari-umber-vaikeriigi-ambi…<\/a> (viimane k\u00fclastus 1.10.2017) <\/p>\n\n\n\n

Raudsik. P. 2017. Kriisi sattunud Katar t\u00f5rjub naabrite pealel\u00f6\u00f6ke. – Postimees, 27.7.2017, http:\/\/sport.postimees.ee\/4191229\/kriisi-sattunud-katar-torjub-naabrite-…<\/a> (viimane k\u00fclastus 1.10.2017) <\/p>\n\n\n\n

Sazonov, V.; M\u00f6lder, H. 2015. S\u00fc\u00fcria \u2013 kas j\u00e4rjekordne usus\u00f5da L\u00e4his-Idas? Idakiri: Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi aastaraamat, 20, 134\u2212154. <\/p>\n\n\n\n

M\u00f6lder, H.; Sazonov, V.; V\u00e4rk, R. 2014. Iraani ideoloogiast ja geopoliitikast l\u00e4bi ajaloo ning selle m\u00f5ju Iraagile. \u2013 KV\u00dc\u00d5A Toimetised, 18, 179-242. <\/p>\n\n\n\n

Sazonov, V. 2014. Nebukadnetsarit j\u00e4rgides: Saddam Hussein ja muistsed L\u00e4his-Ida despoodid. \u2013 Idakiri: Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi aastaraamat, 114-133. <\/p>\n\n\n\n

Sazonov, V. 2012. Saddam Hussein ja Iraagi katastroof. \u2013  Katastroofid Maa ajaloos, Schola Geologica VII, 19-34.<\/p>\n\n\n\n

Sazonov, V.; M\u00f6lder, H. 2013. Iraan muutuste ootel. Postimees, 15. august. <\/p>\n\n\n\n

Sazonov, V. P\u00e4rsia lahe troonide m\u00e4ng \u2013 Katari piiramine. – Postimees, 1.9.2017, http:\/\/arvamus.postimees.ee\/4228679\/vladimir-sazonov-parsia-lahe-troonid…<\/a>(viimane k\u00fclastus 1.10.2017) <\/p>\n\n\n\n

W. J. Spencer, The Middle East. Eleventh Edition. Global Studies. McGraw-Hill\/Contemporary Learning Series, Dubuque, IA 52001, A Division of The McGraw-Hill Companies, 2007, lk 162\u2013163.<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

[1]<\/a> esimene Iraani k\u00f5rgem juht oli ajatolla Khomenei (1979-1989).<\/p>\n\n\n\n

[2]<\/a> vt nt M\u00f6lder, H.; Sazonov, V.; V\u00e4rk, R. (2014). Iraani ideoloogiast ja geopoliitikast l\u00e4bi ajaloo ning selle m\u00f5ju Iraagile. \u2013 KV\u00dc\u00d5A Toimetised, 18, 179-242. <\/p>\n\n\n\n

[3]<\/a> vt nt Sazonov, V. P\u00e4rsia lahe troonide m\u00e4ng \u2013 Katari piiramine. – Postimees, 1.9.2017, http:\/\/arvamus.postimees.ee\/4228679\/vladimir-sazonov-parsia-lahe-troonid…<\/a>(viimane k\u00fclastus 1.10.2017); Raudsik. P. 2017. Kriisi sattunud Katar t\u00f5rjub naabrite pealel\u00f6\u00f6ke. – Postimees, 27.7.2017, http:\/\/sport.postimees.ee\/4191229\/kriisi-sattunud-katar-torjub-naabrite-…<\/a> (viimane k\u00fclastus 1.10.2017).<\/p>\n\n\n\n

Konspekteeris Kristin Saar<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Katari kriis ja L\u00e4his-Ida \u201ek\u00fclm s\u00f5da\u201c Vladimir Sazonov L\u00e4his-Ida riigid. Allikas:  https:\/\/upload.wikimedia.org\/wikipedia\/commons\/5\/54\/Middle_east_graphic_2003.jpg Regioon L\u00e4his-Ida m\u00f5iste on amorfne, seda v\u00f5ib defineerida erinevalt. Regioonis elab \u00fcle 400 miljoni inimese, domineerivaks usuks on islam, kuid religioosne ja etniline koosseis on kirju. L\u00e4his-Ida on Eestist kaugemal ning v\u00f5ib vahetumate ohtude t\u00f5ttu j\u00e4\u00e4da suurema t\u00e4helepanuta. Esimesed dokumenteeritud konfliktid regioonis toimusid Iraagi […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":8341,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,72],"tags":[],"class_list":["post-1706","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loengud","category-72"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1706","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1706"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1706\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8341"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1706"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1706"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1706"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}