{"id":1692,"date":"2016-03-08T20:25:24","date_gmt":"2016-03-08T18:25:24","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=1692"},"modified":"2023-08-31T22:28:57","modified_gmt":"2023-08-31T19:28:57","slug":"jaan-murumets-kriis-lahis-idas-ja-islami-tulevik-vaade-seestpoolt","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2016\/jaan-murumets-kriis-lahis-idas-ja-islami-tulevik-vaade-seestpoolt\/","title":{"rendered":"Jaan Murumets: “Kriis L\u00e4his-Idas ja islami tulevik: vaade seestpoolt”"},"content":{"rendered":"

8. m\u00e4rtsil pidas Jaan Murumets loengu teemal “Kriis L\u00e4his-Idas ja islami tulevik: vaade seestpoolt”. Jaan Murumetsal on ligi kaksk\u00fcmmend aastat t\u00f6\u00f6kogemust k\u00f5rgema ametnikuna Kaitseministeeriumis ja Kaitsev\u00e4e Peastaabis, samuti dotsendi ja rakendusuuringute haldajana Kaitsev\u00e4e \u00dchendatud \u00d5ppeasutustes. Murumets on pikaaegne \u00f5ppej\u00f5ud USA Merev\u00e4e Tsiviil-Militaarsuhete Keskuses Californias ja konsultant Washingtonis paiknevas Kaitseanal\u00fc\u00fcside Instituudis. Doktorikraad p\u00e4rineb \u0160veitsist, Z\u00fcrichi \u00dclikoolist. Murumets on tunnustatud n\u00f5ustaja kaitsepoliitika, kaitseplaneerimise ja kaitseressursside haldamise alal. Hetkel leiab ta rakendust Rahvusvahelises Kaitseuuringute Keskuses. Naistep\u00e4eval toimunud loengus r\u00e4\u00e4kis Murumets kriisist L\u00e4his-Idas ja islami tulevikust.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Loengu alguses \u00fctles Murumets, et ta ei ole arabist ja tal ei ole politoloogiaalast haridust. Miks aga r\u00e4\u00e4gib ta L\u00e4his-Idast? Viimased 20 aastat on mees tegelenud julgeoleku ja kaitsek\u00fcsimustega. Seep\u00e4rast on olnud oluline olla kursis toimuvaga kohtades, mis puudutavad hetkelisi julgeolekuprotsesse. Praegu on selliseks kohaks kindlasti L\u00e4his-Ida. Jaan Murumetsal on olnud v\u00f5imalus koost\u00f6\u00f6d teha \u00fche noore ja andeka teadlasega, kes t\u00f6\u00f6tab Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas n\u00f5unikuna L\u00e4his-Ida k\u00fcsimustes. Noormees kirjutab teemast palju ja Murumets toetubki loengus noorelt mehelt saadud infole ja toob v\u00e4lja m\u00f5ned olulised punktid.<\/p>\n\n\n\n

Kui kuskilt alustada\u2026<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kuni 20. sajandi alguseni valitses L\u00e4his-Idas Ottomani impeerium. 1916. aastal s\u00f5lmiti Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel Sykes-Picot\u00b4 leping, millega kaks riiki panid paika uued m\u00f5jusf\u00e4\u00e4rid p\u00e4rast esimest maailmas\u00f5da. Omavahel jagati \u00e4ra araabia alad, mis olid seni kuulunud Ottomani impeeriumile. Lepingu kohaselt j\u00e4id Iraak, Jordaania ja Palestiina Suurbritannia m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ri ning S\u00fc\u00fcria ja Liibanon Prantsusmaa m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ri. P\u00e4rast s\u00f5da m\u00f5jutas Suurbritannia palju ka Egiptust ja Prantsusmaa Marokot. Prantslased proovisid piiride joonistamisel l\u00e4htuda rohkem religioonist ja selle esindajate paiknemisest, britid pidasid olulisemaks poliitilisi j\u00f5udusid. Oluline on mainida siinkohal ka 1917. aasta Balfouri deklaratsiooni, millega Suurbritannia lubas aidata kaasa juutide rahvusliku kodu loomisele Palestiinas, juutidele anti \u00f5igus asuda Palestiinasse. Deklaratsiooni juures m\u00e4ngisid oma osa m\u00f5jukad Briti sionistid, kellest \u00fcks sai ka tulevaseks Iisraeli esimeseks presidendiks.<\/p>\n\n\n\n

Mis juhtus siis, kui piirid olid maha joonistatud? Arenesid araabia liberalismi ja natsionalismi vormid. 50. aastatel tekkis huvitav n\u00e4htus \u00dchinenud Araabia Vabariik, mille moodustasid Egiptus ja S\u00fc\u00fcria. Teine veider riik, mis tekkis, oli Ida-Pakistan ja L\u00e4\u00e4ne-Pakistan, mida lahutas India. Poliitiline arabism arenes ja selle k\u00f5rgaeg oligi \u00dchinenud Araabia Vabariik. Praegu on seda auku asunud t\u00e4itma islamism oma erinevates vormides. Islamism kui vool v\u00f5i organisatsioonide v\u00f5rgustik on olnud olemas juba ammu, juba Ottomani impeeriumi ajal. Pinnase selle taas esile kerkimiseks andis \u00fcsna hiline poliitiline ajalugu.<\/p>\n\n\n\n

Saja aasta jooksul toimunud arengud<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Viimase saja aasta jooksul on olnud kolm araabia riigi mudelit: araabia liberalism, 50.-70. aastatel araabia natsionalism ja riigi koos hoidmine v\u00e4givalla abil.<\/p>\n\n\n\n

1492. aastal vallutati Grenada, mille k\u00e4igus saadeti juudid katoliiklike hispaanlaste poolt Balkanile. Samal ajal oli sinna laienemas ka T\u00fcrgi. T\u00fcrgi valitseja, kes sellest kuulis, kutsus juudid Sarajevo linna ja alguse sai majanduslik areng. Miks see oluline on? Sarajevot tunti kui Balkani Jeruusalemma, kus eksisteerisid koos nii juudid kui m\u00f5lemad kristlikud kirikud, aga ka valitsejate poolt ametlikult tunnustatud islam. T\u00fcrgi impeerium ulatus Marokost Musta mereni. Keerulise etnilise seltskonna koos hoidmine oli t\u00fclikas. T\u00fcrgi valitsejatel oli aga pragmaatiline poliitika: senikaua kui maksud laekusid, ei huvitanud kedagi, mis rahvusest inimesed olid, kui maksud ei laekunud, sai kohalik valitseja p\u00e4he. Ka kuni 20. sajandi alguseni oli sunni-\u0161iia kooseksisteerimine tavaline.<\/p>\n\n\n\n

Murumets r\u00f5hutab, et t\u00e4na annab L\u00e4his-Idas tooni seltskond kes koosneb peamiselt v\u00e4givaldsetest islami gruppidest, kes kontrollivad suuri alasid. Paljude jaoks tundub, et islami osaks on sallivus v\u00e4givalla suhtes. Poliitilise islami l\u00e4bikukkumine on toimunud viimase saja aasta jooksul.<\/p>\n\n\n\n

T\u00fcrgi impeerium<\/strong><\/p>\n\n\n\n

T\u00fcrgi impeerium puutus kokku tehnika ja t\u00f6\u00f6stuse arenguga samal ajal kui muu maailm. Enam kui tuhande aasta jooksul on olnud just islami usk p\u00f5hiline poliitiline j\u00f5uinstrument alal, mis h\u00f5lmab Araabia poolsaart, Vahemere maid ja mitmeid teisi alasid. Islam on korraldanud \u00fchiskonda, suunanud seadusi, andnud identiteedi. Tehniline areng sundis ka islamimaailmas muudatusi l\u00e4bi viima. Need sammud aga n\u00f5rgestasid religioosseid institutsioone, suuremale osale inimestest sellised muutused ei meeldinud. Siiski leidus neidki, kes arvasid, et modernsus v\u00f5iks k\u00e4ia islamiga kaasas.<\/p>\n\n\n\n

1920.-30. aastatel toimus T\u00fcrgis suur moderniseerimisprojekt, mis ei leidnud islamile avalikus elus \u00fcldse kohta. Tollase valitseja Atat\u00fcrgi arvates oli islam usk, mida v\u00f5isid \u00fcksikisikud vaid eraelus praktiseerida. 1960. aastate Tuneesias p\u00fc\u00fcti ellu viia l\u00e4henemist, kus islam oli k\u00fcll see, kust ammutada inspiratsiooni edasi arenemiseks, kuid mille poliitilisi v\u00f5i sotsiaalseid avaldumisvorme ei tohtinud toetada. Re\u017eiimid k\u00fcll toimisid m\u00f5nda aega, kuid m\u00f5lemad olid pigem \u00fclalt alla projektid ja need ei j\u00e4\u00e4nud kestma halva halduspraktika t\u00f5ttu. J\u00e4relikult ei saa islamit \u00fchiskonnast v\u00e4lja juurida. M\u00f5ned araabia rahvuslased on proovinud varasema ja Atat\u00fcrki re\u017eiimi keskteed minna, mis pole samuti toiminud. Peamiseks p\u00f5hjuseks v\u00f5ib pidada seda, et pole saabunud \u00fchiskonna \u00f5itsengut.<\/p>\n\n\n\n

1970. aastatel naftast tulenenud majanduslik kasum toetas paljude inimeste tagasip\u00f6\u00f6rdumist islamimaadesse, mis olid tol ajal veelgi konservatiivsemad kui t\u00e4na. Lisaks oli riigi roll aastak\u00fcmneid j\u00e4rk-j\u00e4rgult kahanenud. 1950-60. aastatel lubatud tasuta haridust ja tervishoidu ei suudetud saavutada ja kannatas re\u017eiimide legitiimsus. Umbes kahek\u00fcmne aastaga toimus eriti Egiptuse ja S\u00fc\u00fcria kesklassi t\u00f5us. Mitmed ranged v\u00e4\u00e4rtusvormid j\u00f5udsid Vahemere maadesse ja P\u00f5hja-Aafrikasse.<\/p>\n\n\n\n

Iraani islamivabariik<\/strong><\/p>\n\n\n\n

1979. aastal kehtestati Iraanis islamivabariik, enne seda oli Iraan olnud \u00fcsna l\u00e4\u00e4nelik. Liberalism oli ennast aga ammendanud. Lisaks s\u00fcnnitas N\u00f5ukogude Liidu ja Afganistani s\u00f5da afgaanide seas palju uusi s\u00f5jamehi v\u00f5itlemaks uskmatutega. Poliitilise ega v\u00e4givaldse islami suund ei proovinud modernsusega kohaneda. Kuni 21.sajandi alguseni ei saavutanud kumbagi suunda ka edu. Osa radikaalsematest emigreerus Euroopasse ja hakkas propagandat tegema algul tr\u00fckiste, siis interneti kaudu. V\u00e4givaldsem osa kolis Afganistani ja Pakistani, kus organiseeruti t\u00f5husamatesse struktuuridesse nagu Al-Qaida<\/p>\n\n\n\n

Araabia kevad<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Araabia kevade l\u00e4htepunktiks oli laias laastus halb valitsemine, korruptsioon ja majanduslik allak\u00e4ik, mis tegi soodsa pinnase rahutusteks. Protsess aga suunas islamistlikud grupid valitsusse, Egiptuses isegi presidentuuri v\u00f5itmiseni. Islamit hakati esitama v\u00e4hem radikaalsel viisil, aktsepteeriti lojaalsust nii koduriigi kui ka \u00fcleilmse moslemikogukonna vastu. Naised said rohkem v\u00f5imu nii \u00e4rijuhtimises kui avalikes teenustes. Kasutati kaasaegset meediat. Uued juhid ei suutnud aga lahendada aastak\u00fcmnete jooksul kuhjunud probleeme sotsiaal- ja majandussf\u00e4\u00e4ris. Toimus islamiseerumine. Pika ilmaliku v\u00f5imuga riikides kardeti islamistide v\u00f5imeltuleku puhul ka muude asjade \u00fcmber defineerimist. Araablastest kristlased kartsid oma tuleviku p\u00e4rast.<\/p>\n\n\n\n

ISIS ja teised sarnased r\u00fchmitused v\u00f5tavad eeskuju varasematest, kuid on paremini rahastatud. Islamism on osa laiaulatuslikust plaanist v\u00f5i vanden\u00f5ust h\u00e4vitamaks ilmaliku rahvusriigi ideed.  Viis ja pool aastat p\u00e4rast araabia kevadet on poliitiline islam s\u00fcgavalt kahtlustatud nii riigiv\u00f5imu kui \u00fchiskonna poolt. Tuneesias sunniti juba islamistlikku liikumist andma v\u00f5imu \u00fcle tehnokraatlikule valitsusele, Egiptuses k\u00f5rvaldati v\u00f5imult karm Moslemi Vennaskond.<\/p>\n\n\n\n

Noored islamistid tahavad k\u00e4tte maksta. Neile tundub, et liberaalid ja rahvuslased on eba\u00f5nnestunud ja n\u00fc\u00fcd on islamistide kord. Nad arvavad, et islami k\u00f5rvale t\u00f5rjumine v\u00f5imust on vastu hakkamine jumala tahtele. R\u00e4\u00e4gitakse ka, et islamism on tagasi seal, kus see 19. sajandil alguse sai. Osad proovivad lepitada modernismi ja islamit, teised eitavad modernismi ja ilmalikkust. Araabia maailm elab t\u00e4na poliitikas l\u00e4bi s\u00fcgavat muutust. Ilmalikud valitsejad austavad v\u00e4hem liberaalseid ideid ja demokraatiat, d\u017eihadismist on saanud k\u00f5ige m\u00f5jusam islami vorm. Moslemitest noored on kaotanud illusioonid. Araabia \u00fchiskonnad n\u00e4evad \u00fcksteist l\u00e4bi usaldamatuse ning Islamistid ja rahvuslased ei salli \u00fcksteist.<\/p>\n\n\n\n

Arengud 40 aasta jooksul<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Neljak\u00fcmne aastaga on moslemite arv tunduvalt kasvanud ja majanduslikud raskused v\u00f5imendavad k\u00f5iki probleeme. Kuna haridus pole kaua aega toiminud, siis need, kes v\u00e4hegi saavad, lahkuvad Euroopasse v\u00f5i USA-sse, eriti v\u00e4hemused. Palju toimub ka sisepagulust. Osad loovad oma firmad, mis on seotud globaalse majandusega ja elavad omaette. Nende lapsed saavad hariduse v\u00e4lismaal. Kas n\u00e4iteks S\u00fc\u00fcria, Iraak ja Liibanon on v\u00e4\u00e4rt, et nende s\u00e4ilimise eest v\u00f5idelda erinevate vahenditega? Oleneb sellest, kes v\u00f5itleb. Kas need, keda v\u00f5iksime toetada, jagavad meiega samasuguse riikluse ideed? Vajadus on uue \u00fchiskondliku identiteedi j\u00e4rgi, mis oleks eluj\u00f5uline. Araabia rahva tulevik s\u00f5ltub sellest, kas uus p\u00f5lvkond suudab olla majanduslikult j\u00e4tkusuutlik, pidades meeles, et sealse rahva jaoks on religioon ja kultuur olulisemad kui riiklus.<\/p>\n\n\n\n

L\u00f5petuseks<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Vastuseks k\u00fcsimusele, et kas L\u00e4his-Ida konflikti tuleks sekkuda v\u00f5i oodata, kuni tulekahju on kustunud ja seej\u00e4rel tegutseda edasi sellega, mis on alles j\u00e4\u00e4nud, arvab Murumets, et sekkumine on odavam kui mittesekkumine. Kuhu aga minna? N\u00fc\u00fcd on juba Venemaa segatud teemasse ja olukord on keeruline. Sekkumiseks tuleks korralikult l\u00e4bi m\u00f5elda, et kuhu, miks ja milleks?<\/p>\n\n\n\n

K\u00fcsimusele Iisraeli kohta, vastab Murumets, et ka Iisrael j\u00e4lgib toimuvat, aga kuna igal aastal saadakse USA-lt \u00fcsna suurt s\u00f5jalist abi, siis ei ole Iisraeli juhtkond v\u00e4ga murelik. Riigi vastu on \u00fcritatud varemgi midagi ette v\u00f5tta, aga see pole \u00f5nnestunud, vaevalt, et n\u00fc\u00fcd teisiti l\u00e4heb, kui suurem energia on suunatud mujale. Paljud inimesed siiski lahkuvad Iisraelist n\u00e4iteks New Yorki, kus on suur juudi kogukond.<\/p>\n\n\n\n

Kokkuv\u00f5tteks arvab esineja, et L\u00e4his-Idas on praegu ainult halvad ja v\u00e4ga halvad lahendused.<\/p>\n\n\n\n

Konspekteeris Eleri Lepik<\/em><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

8. m\u00e4rtsil pidas Jaan Murumets loengu teemal “Kriis L\u00e4his-Idas ja islami tulevik: vaade seestpoolt”. Jaan Murumetsal on ligi kaksk\u00fcmmend aastat t\u00f6\u00f6kogemust k\u00f5rgema ametnikuna Kaitseministeeriumis ja Kaitsev\u00e4e Peastaabis, samuti dotsendi ja rakendusuuringute haldajana Kaitsev\u00e4e \u00dchendatud \u00d5ppeasutustes. Murumets on pikaaegne \u00f5ppej\u00f5ud USA Merev\u00e4e Tsiviil-Militaarsuhete Keskuses Californias ja konsultant Washingtonis paiknevas Kaitseanal\u00fc\u00fcside Instituudis. Doktorikraad p\u00e4rineb \u0160veitsist, Z\u00fcrichi \u00dclikoolist. […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":8341,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,73],"tags":[],"class_list":["post-1692","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loengud","category-73"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1692","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1692"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1692\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8341"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1692"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1692"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1692"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}