{"id":1690,"date":"2016-03-01T20:24:37","date_gmt":"2016-03-01T18:24:37","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=1690"},"modified":"2023-08-31T22:30:44","modified_gmt":"2023-08-31T19:30:44","slug":"ahto-lobjakas-meedia-moju-valispoliitikale","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2016\/ahto-lobjakas-meedia-moju-valispoliitikale\/","title":{"rendered":"Ahto Lobjakas: &#8220;Meedia m\u00f5ju v\u00e4lispoliitikale&#8221;"},"content":{"rendered":"<p><em>Teisip\u00e4eval, 1. m\u00e4rtsil pidas RSRis loengu ajakirjanik, kolumnist poliitikaanal\u00fc\u00fctik A<\/em><em>hto Lobjakas teemal &#8220;Meedia m\u00f5ju v\u00e4lispoliitikale&#8221;. Ahto Lobjakas on \u00f5ppinud nii Tartu kui ka Lundi \u00fclikoolides, t\u00e4iendanud end ka Oxfordi \u00fclikoolis. Ta on Raadio2 saate &#8220;Olukorrast riigis&#8221; \u00fcks saatejuhtidest. Loengus keskendus ta peamiselt kolmele riigile: Suurbritannia, Ameerika \u00dchendriigid ning Venemaa.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Suurbritania:<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>23. juunil toimub Suurbritannias referendum: \u201cKas Suurbritannia peaks j\u00e4\u00e4ma Euroopa Liitu v\u00f5i mitte?\u201d.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00dchendkuningriiki praegune peaminister, David Cameron, arvab, et Suurbritannia peaks j\u00e4\u00e4ma Euroopa Liitu. 2016. aasta veebruari l\u00f5pus anti Britanniale &nbsp;Euroopa Liidus eristaatus, millest tulenevalt saab ta m\u00e4\u00e4rata migrantidele makstavate sotsiaaltoetuste suurust.<\/p>\n\n\n\n<p>Kui Briti rahvas otsustab siiski Euroopa Liidust lahkuda on sellel katastroofilised tagaj\u00e4rjed:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>V\u00e4heneb Euroopa Liidu, kui terviku, autoriteet<\/li>\n\n\n\n<li>Austus Cameroni vastu langeb v\u00e4ga madalale, mille tulemusena ta t\u00f5en\u00e4oliselt tagasi astub. J\u00e4rgmiseks peaministris saab t\u00f5en\u00e4oliselt Boris Johnson.<\/li>\n\n\n\n<li>V\u00f5ib tulla l\u00f5pp&nbsp; \u00dchendkuningriigile, kui tervikule. Riigist soovivad eemalduda P\u00f5hja-Iirimaa ning \u0160otimaa.&nbsp;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Boris Johnson on Briti poliitik, ajaloolane ning ajakirjanik. 2008 aastal valiti ta Londoni linnapeaks ning alates 2015. Aastast on ta Parlamendi liige.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Johnson on kuulus oma terava keele poolest. N\u00e4iteks on ta \u00f6elnud, et president Barack Obama on maailma k\u00f5ige kuulsam Keenia kitsekarjuse poeg.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Meedia m\u00f5ju Suurbritannia poliitikas:<br><\/strong>P\u00e4rast Margaret Thatcheri ametis lahkumist 1997 aastal tuli v\u00f5imule John Major.<br>John Major ei olnud oma valtsemis ajal v\u00e4ga populaarne.<br>N\u00e4iteks kujutati teda ajakirjanduses (The Guardian) kui meest \u00fclikonnas, kes kandis alusp\u00fckse \u00fclikonna peal. Arvatakse, et selle pildi tulemusena kaotas ta k\u00fcmneid tuhandeid h\u00e4\u00e4li.<br>Suurbritannias on ajakirjandusel v\u00e4ga suur v\u00f5im. Ajalehed jagavad soovitusi, keda valida.<br>Mitmed poliitikud on k\u00e4inud Rupert Murdoch, The Sun, The Times, Sunday Times ning Press Associationi omanik, juures heakskiitu saamas.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>USA:<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Ameerika \u00dchendriis on ajakirjandus samuti v\u00e4ga oluline, kuid olulisem on televisioon. Omades sidemeid ning piisavalt raha on v\u00f5imalik soovijatel oma reklaami n\u00e4idata ka k\u00f5ige suuremate s\u00fcndmuste, n\u00e4iteks Super Bowli, ajal.<\/p>\n\n\n\n<p>Televiisor on olulisem kui ajakirjandus. UKs on olulisem ajakirjandus.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Venemaa:<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Venemaal r\u00f5huvad v\u00e4ga paljud poliitikud \u201crahva nimel\u201d tegutsemisele. Tegelikult ei soovi neist mitte keegi rahva eest seista.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Eestil<\/strong>&nbsp;on vaja strateegilise kommunikatsiooni n\u00f5uniku (<em>m\u00e4rkus: hetkel on valitsuse strateegilise kommunikatsiooni n\u00f5unik Ilmar Raag)<\/em>, et tagada riigi terviklikkus. Valitsus ning n\u00f5unikud hoiavad oma tegevusega propagandat kontrolli all.<br>Ahto Lobjakas diskuteeris ka selle \u00fcle, et kui riigil tekkib arusaam, et mingi hulk inimesi on vene propagandast&nbsp; m\u00f5jutatud, kas siis nende h\u00e4\u00e4li saab lugeda \u201clegimitiivsetks\u201d.&nbsp; Inimesed ei suuda iseseisvalt vahelt teha, mis on propaganda ning mis ei ole. Samuti ei saada aru, kui ollakse propagandast m\u00f5jutatud.<\/p>\n\n\n\n<p><em>Konspekteeris Karl-Gustav Kallasmaa<\/em><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Teisip\u00e4eval, 1. m\u00e4rtsil pidas RSRis loengu ajakirjanik, kolumnist poliitikaanal\u00fc\u00fctik Ahto Lobjakas teemal &#8220;Meedia m\u00f5ju v\u00e4lispoliitikale&#8221;. Ahto Lobjakas on \u00f5ppinud nii Tartu kui ka Lundi \u00fclikoolides, t\u00e4iendanud end ka Oxfordi \u00fclikoolis. Ta on Raadio2 saate &#8220;Olukorrast riigis&#8221; \u00fcks saatejuhtidest. Loengus keskendus ta peamiselt kolmele riigile: Suurbritannia, Ameerika \u00dchendriigid ning Venemaa. Suurbritania: 23. juunil toimub Suurbritannias referendum: [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":8361,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,73],"tags":[],"class_list":["post-1690","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loengud","category-73"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1690","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1690"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1690\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8361"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1690"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1690"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1690"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}