{"id":1688,"date":"2016-02-23T20:23:43","date_gmt":"2016-02-23T18:23:43","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=1688"},"modified":"2023-08-31T22:32:01","modified_gmt":"2023-08-31T19:32:01","slug":"peeter-raudsik-hoim-nafta-islam-kuidas-veresidemed-maaravad-parsia-lahe-riikde-elu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2016\/peeter-raudsik-hoim-nafta-islam-kuidas-veresidemed-maaravad-parsia-lahe-riikde-elu\/","title":{"rendered":"Peeter Raudsik: “H\u00f5im, nafta, islam kuidas veresidemed m\u00e4\u00e4ravad p\u00e4rsia lahe riikde elu”"},"content":{"rendered":"

23. veebruaril pidas loengu Peeter Raudsik teemal \u201eH\u00f5im, nafta, islam kuidas veresidemed m\u00e4\u00e4ravad p\u00e4rsia lahe riikde elu\u201c. Peeter Raudsik on arabist ja ajakirjanik, muuseas \u00f5pib hetkel Kataris Doha Insituudis, mist\u00f5ttu vahendab kohaliku poliitpilti kui ka lihtsalt elukorraldust harukordselt h\u00e4sti.<\/em><\/p>\n\n\n\n

K\u00e4sitletud teemad:<\/strong>
– H\u00f5imluse m\u00f5iste
– Klassikaline: Ibn Khaldun
– Muutused: imperialism ja nafta
– Uus kord: h\u00f5imud, islam ja raha<\/p>\n\n\n\n

Mis on h\u00f5imlus?<\/strong>
– Isapoolne vereliin
– Mitmetasandiline
– Algup\u00e4raselt beduiinid
– Araabia poolsaarel praegu umbes 400 h\u00f5imu
– H\u00f5imude liidud.<\/p>\n\n\n\n

Perekonna \u00fchikutest on v\u00e4ga selge arusaam. Sugulussidemed on teada.
H\u00f5imu kuulumine k\u00e4ib isa j\u00e4rgi. Abielud on tavaliselt h\u00f5imudevaheliste sidemete loomiseks. Nii toimib h\u00f5imudevaheliste liitude s\u00f5lmimine. Klassikaline h\u00f5imlus, ilmselt algas umbes 1500 aastat tagasi. Seda on uurinug Ibn Khaldun(1332-1406). Ta on kirjeldanud d\u00fcnastiaid, nende langemist ja tekkimist.<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4htsad m\u00f5isted:<\/strong><\/p>\n\n\n\n

asabia<\/strong> – grupitunne v\u00f5i meeskonnvaim
taghallub<\/strong> – ehk \u00fcleolek, j\u00f5ud.
,,Kuninglik v\u00f5im toetub \u00fcleolekule, mis omakorda toetub grupitundele, liites soovid ja s\u00fcdamed, see omakorda saab juhtuda ainult jumala abi ja tema religiooni \u00fclistamisega. <\/p>\n\n\n\n

Khalduni d\u00fcnastia ts\u00fckkel:
<\/strong>– Beduiinide elu k\u00f5rbes
– Linnastumine ja d\u00fcnastia tekkimine
– Riigi laienemine ja hiilgeaeg
– Allak\u00e4ik ja v\u00f5itlus v\u00f5imu p\u00e4rast (k\u00f5rbest tulnud \u00fcllad ja karastunud mehed hakkavad armastama luksust ja raha l\u00e4hevad k\u00f5lvatule teele muutuvad n\u00f5rgemaks, siis tuleb j\u00e4lle k\u00f5rbest m\u00f5ni uus tugev h\u00f5im ja v\u00f5tab \u00fcle ja algab sama ring)
– Uus d\u00fcnastia haarab v\u00f5imu
See ts\u00fckkel kestis aastatuhandeid, kuid muutuse t\u00f5i Briti imperialism 19.sajandi keskpaigast, mil peatati piraatlus, orja- ja relvakaubandus.
\u201eIt is a basic principle in the Policy of His Majesty\u2019s Government in the Middle East that these states must remain separate units, as far as possible under effective British control\u201c<\/p>\n\n\n\n

Brittide julgeolekugarantiid:
<\/strong>Muidugi Britid v\u00e4itsid, et l\u00e4ksid sinna \u00fcllaste eesm\u00e4rkidega, tegelikult muidugi omakasu eesm\u00e4rkidel.
Et v\u00e4idetavalt julgeolekut kaitsta hakaksid Britid v\u00e4lja andma julgeolekugarantiisid. Oli aeg kui allak\u00e4ik oli alanud ja uus d\u00fcnastia ei olnud tulnud. Sel ajal sekkusid Britid ja hakkasid allak\u00e4igutrepil olevatele d\u00fcnastiatele julgeolekugarantiisid andma.Britid ka reaalsuses tagasid seda. Salam\u00f5rvad ja s\u00f5dadesse sekkumine.<\/p>\n\n\n\n

Nafta avastamine:<\/strong>
Enne Brittide tulekut tegelesid inimesed vastavalt rannikul elavad kalastamise, piraatluse ja p\u00e4rlip\u00fc\u00fcdmisega tegelevad inimesed. Teised, k\u00f5rbes elavad h\u00f5imud(r\u00e4ndh\u00f5imud) tegelesid maanter\u00f6\u00f6vide, karjakasvatamise ja k\u00fclade r\u00fc\u00fcstamisega. Brittide julgeolekugarantiid andsid l\u00f5puks kindlustunde d\u00fcnastiatele. Nafta avastamine andis rahalise julgeoleku. Lagunes vana \u00fchiskond. P\u00e4rlip\u00fc\u00fcdimise asemel tuli nafta puurimine. Traditsiooniline eluvorm muutus ja lagunes.
Nafta veelkord kindlustas valitsevate perekondade v\u00f5imu. + r\u00e4ndh\u00f5imud muutusid paikseks.
Alates nafta avastamisest on v\u00e4ga v\u00e4ga kiiresti tulnud raha nendesse riikidesse.<\/p>\n\n\n\n

Filmisoovitus:<\/strong>
David Holden, Farewell Arabia (1968) hea dokumentaalfilm.<\/p>\n\n\n\n

Uus kord:
<\/strong>– Perekonna autokraatia.
– Tsentraliseeritud v\u00f5im
– Valitsevate perekondade keskne roll
– Ametlik: valitsus, riigifirmad jne
– Mitteametlik: kontaktid, m\u00f5ju, finantsid jne.
Iga tuhande riigielaniku kohta on \u00fcks Saudi kuningliku perekonna liige.
V\u00e4ga suur perekond. Kontaktide m\u00fc\u00fcmine raha eest on v\u00e4ga levinud.
anizza<\/em> h\u00f5imu side, (Saudi Araabia, Bahrein ja Kuveit) h\u00f5imud on seotud, tihti abiellutakse omavahel. Peret\u00fclid v\u00f5ivad viia ka riigip\u00f6\u00f6rdeni. Perekonna siseselt v\u00f5ivad tulla v\u00f5imuv\u00f5itlused. <\/p>\n\n\n\n

Uus kord, politiseeritud h\u00f5imud:<\/strong>
– Politiseeritud asabia
– Kliendi-patrooni suhted
– H\u00f5imud toetavad stabiilsust
– H\u00f5imude v\u00e4ljakutse
Ka kohaliku taseme valimised toimuvad h\u00f5imude j\u00e4rgi ja h\u00f5imud hoiavad kokku. K\u00f5igil suurematel h\u00f5imudel on lausa oma Twitteri kontod. <\/p>\n\n\n\n

Religiooni roll:<\/strong>
– Religioon vs h\u00f5imlus
– Usujuhtide ja h\u00f5imude tasakaalustamine
– Sekti- ja h\u00f5imukuuluvus
“The saudi king has become the only formal link between the religious bureucracy and the rest of the system\u2019\u2019 (Hertsog, Princes and Brokers) <\/p>\n\n\n\n

Religioon ja rahvuslik identiteet
<\/strong>,,Ei ole midagi \u00fcllatavat safaviidide (p\u00e4rslaste) juutide ja kristlaste \u00fchises liidus moslemite vastu, mida ajalugu on pidanud varemgi tunnistama. Ent on \u00fcllatav, kuidas sellest t\u00f5siasjast arusaamine v\u00f5ttis praeguse ajani nii kaua aega.\u2019\u2019 (S\u2019aud Al-Sharim, 2016)
Uus kord: identiteedi kriis ja h\u00f5imlus
– Rahvusliku identiteedi puudumine
– H\u00f5imude pikk ajalugu
– Immigratsioon tugevdab h\u00f5imlust
– V\u00f5im soosib h\u00f5imlust
Rahvusliku identiteedi puudumine on probleemiks. Palju on sisser\u00e4ndajaid. Ei identifitseeri end Saudina kui ei kuulu mingisse Saudi perekonda. Ka rahvusp\u00e4ev ei ole seotud rahvusega vaid valitseva h\u00f5imu v\u00f5imu haaramisega. Valitsevad h\u00f5imud kasutavad h\u00f5imlust \u00e4ra ja p\u00fc\u00fcavad seda rahvuslikuks identiteediks p\u00f6\u00f6rata.<\/p>\n\n\n\n

J\u00e4reldused: <\/strong>
– H\u00f5imud on aina enam valitsevate perekondade m\u00f5juv\u00e4ljas.
– H\u00f5imud takistavad kodaniku\u00fchiskonna teket ja kinnistavad autokraatiat.
– H\u00f5imud on huvitatud stabiilsusest ja status quo<\/em> hoidmisest.
– Rahvusliku identiteedi puudumise taustal h\u00f5imlus kasvab.<\/p>\n\n\n\n

,,Whoever believes that the spread of education and the mass media in the long run weakens tribal, sectarian or local geographic allegiances is mistaken, since the opposite is true. The spread od education in the Gulf and Arab countries leads to their becoming more firmly and deeply rooted in what we may call the tribal consciousness\u2019\u2019(1990)<\/p>\n\n\n\n

H\u00f5imu identiteet on ka tavaliste inimeste jaoks olulilne. Kui on h\u00f5im, mis ei ole v\u00e4ga heal positsioonil kuidas ta saab oma mainet parandada. Teise h\u00f5imu soosing saab aidata selles olukorras. Valitseva perekonna soosingu v\u00f5itmine on omaette v\u00f5itlus.  H\u00f5ilmus kehtib v\u00e4ga paljudes l\u00e4hedalasuvates Araabia riikides. H\u00f5imu kuuluvus tuleb nimest v\u00e4lja. Kui nafta ja suured rahad otsa l\u00f5pevad, siis on paar v\u00f5imalust kuidas v\u00f5imu hoida \u00fcks on v\u00e4givalla abil oma v\u00f5im kindlustada, teine v\u00f5imalus on pool-demokraatlik lahendus. <\/p>\n\n\n\n

Konspekteeris Kristen Aigro<\/em><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

23. veebruaril pidas loengu Peeter Raudsik teemal \u201eH\u00f5im, nafta, islam kuidas veresidemed m\u00e4\u00e4ravad p\u00e4rsia lahe riikde elu\u201c. Peeter Raudsik on arabist ja ajakirjanik, muuseas \u00f5pib hetkel Kataris Doha Insituudis, mist\u00f5ttu vahendab kohaliku poliitpilti kui ka lihtsalt elukorraldust harukordselt h\u00e4sti. K\u00e4sitletud teemad:– H\u00f5imluse m\u00f5iste– Klassikaline: Ibn Khaldun– Muutused: imperialism ja nafta– Uus kord: h\u00f5imud, islam ja […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":8341,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,73],"tags":[],"class_list":["post-1688","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loengud","category-73"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1688","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1688"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1688\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8341"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1688"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1688"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1688"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}