{"id":1680,"date":"2016-10-11T20:18:16","date_gmt":"2016-10-11T17:18:16","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=1680"},"modified":"2023-08-31T22:21:41","modified_gmt":"2023-08-31T19:21:41","slug":"kadri-peeters-eesti-julgeolekukeskkond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2016\/kadri-peeters-eesti-julgeolekukeskkond\/","title":{"rendered":"Kadri Peeters: “Eesti julgeolekukeskkond”"},"content":{"rendered":"

RSR-is Kadri Peeters*<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kadri Peeters esitas loengus isiklikke seisukohti<\/em><\/p>\n\n\n\n

Kadri Peeters on peaministri julgeolekun\u00f5unik aastast 2014, eelnevalt on ta t\u00f6\u00f6tanud positsioonidel kaitseministeeriumis \u00f5huturbe poliitika ja s\u00f5jaliste v\u00f5imete k\u00e4ttesaadavuse poliitikaga. Peeters on \u00f5ppinud T\u00dcs avalikku haldust ning skandinavistikat, t\u00e4iendanud end NATO koolis Oberammergauses, Islandi \u00dclikoolis ning Kopenhaageni \u00dclikoolis. <\/em><\/p>\n\n\n\n

Kadri Peeters alustas loengut m\u00f5ttega, et mitte midagi ei juhtu julgeolekupoliitikas niisama, juhtub siis, kui keegi nii otsustab \u2013 oluline on siis, kuidas saab seda otsustajat m\u00f5jutada.<\/p>\n\n\n\n

Diagnoos julgeolekukeskkonnale. Julgeolek on midagi, mis ei saa kunagi valmis. President Kersti Kaljulaid \u00fctles oma esimeses k\u00f5nes, et meie suurim probleem pole kunagi majandus, vaid selleks on alati julgeolek. Kas sellega ei l\u00fckka eemale v\u00e4lisinvestoreid? Kadri Peeters vaielnud vastu, tuues n\u00e4iteks argumendi, et v\u00e4lisinvesteeringud pole 2,5a jooksul v\u00e4henenud. Majandus pole meie peamine  mure, peamine, kuidas tagada riigi suver\u00e4\u00e4nsus ja terviklikkus. Praegusest julgeolekukeskkonnast  – oleme j\u00e4\u00e4nud selle juurde, et julgeolekukeskkond on \u00e4rev.<\/p>\n\n\n\n

Poliitilisel ohul on kaks komponenti \u2013 s\u00f5jalised v\u00f5imed ning poliitiline soov neid kasutada\/rakendada.<\/p>\n\n\n\n

Viimasel k\u00fcmnendil peamised s\u00fcndmused, mis on Atlandi-\u00fclest julgeolekut m\u00f5jutanud, on: Afganistan, Iraak, Araabia kevad, Liib\u00fca \u2013 kus on j\u00e4tkuvalt muresid.  S\u00fc\u00fcria \u2013 mis n-\u00f6 tuli 2011 Araabia kevadega. Selle suurimaid m\u00f5jusid Euroopa julgeolekule on avaldanud migratsioonivool.<\/p>\n\n\n\n

Kindlasti on Euroopa julgeolekut m\u00f5jutanud see, mis tegi Venemaa augustis 2008 Gruusiale. Ei NATO ega meie l\u00e4himad partnerid ei m\u00f5istnud tollal selle t\u00f5elist t\u00e4hendust, nii andis Hillary Clinton 2009a \u00fcle Lavrovile reset-nupu.<\/p>\n\n\n\n

Sellest l\u00e4ks kuus aastat m\u00f6\u00f6da, juhtus Krimm. 27. veebruar h\u00f5ivasid rohelised mehikesed Krimmis olulised hooned. T\u00e4na on Krimm annekteeritud. Eesti seisukohast on Krimm ikka osa Ukrainast. Murettekitav, et Ukrainas k\u00e4ib s\u00f5jategevus sama intensiivsusega, mis umbes aasta tagasi, aga sellest on lehtedes v\u00e4he juttu.<\/p>\n\n\n\n

Terrorismist. Terrorir\u00fcnnakud Pariisis, Br\u00fcsselis, L\u00f5una-Prantsusmaal. Kui kaks Eesti inimest hukkub terrorismi l\u00e4bi, j\u00f5uab probleem meile j\u00e4rjest l\u00e4hemale. Otsest terrorismiohtu hetkel Eestis pole, aga siiski tuleb murega tegeleda.<\/p>\n\n\n\n

Veel on murettekitavad brittide otsus lahkuda EL-st, samuti k\u00fcbermaailmas toimuv. Enne USA demokraatide convention\u2019<\/em>it selgunud, et r\u00fcnnakute taga ja info varastamise taga on Venemaa.<\/p>\n\n\n\n

Eesti jaoks on suurim v\u00e4ljakutse Venemaa. Seda aitab perspektiivi panna ka asjaolu, et USAl on kaitse-eelarve 500 miljardit, Eestil 450 miljonit.<\/p>\n\n\n\n

Venemaast: kui lugeda Venemaa v\u00e4lis- ja julgeolekupoliitika modus operandi<\/em>t, seal v\u00f5ib v\u00e4lja tuua kolm m\u00e4rks\u00f5na: etteennustamatus, kiirus, \u00fcllatus.  Venemaa jaoks on Gruusias, Krimmis, S\u00fc\u00fcrias toimuv vaid \u00fche s\u00f5ja erinevad lahingud, tal on huvi l\u00e4\u00e4nt n\u00f5rgestada.<\/p>\n\n\n\n

Seda illustreerib ilmekalt Putini lause selles\u00fcgisesel Duuma avaistungil: \u201eVenemaa saab ainult eksisteerida t\u00e4nu oma j\u00f5ule\u201c. Paar n\u00e4idet, kuidas Venemaa usub tugevasse s\u00f5jalisse j\u00f5udu:<\/p>\n\n\n\n

Viimasel ajal kuuldused, et Venemaa viimas S\u00fc\u00fcriasse raketis\u00fcsteemi. Veel – Venemaa veab iskander-rakette Kaliningradi (nii tehti ka 2014a). Seekord pandi tsiviillaevale, \u00fcritati salaja, tsiviiloperatsiooni k\u00e4igus \u2013 see k\u00f5ik on v\u00e4ga murettekitav. On toimunud korduvad \u00f5hupiiririkkumised, nii Eestis kui Soomes (2x). See k\u00f5ik on tegelikult v\u00f5imu n\u00e4itamine.<\/p>\n\n\n\n

Venemaa l\u00f5petas ka USA-Venemaa vahel 2010 s\u00f5lmitud plutooniumilepingu (poliitiliselt hea, tegelikku sisu v\u00e4he). Sellega kaasnes kolm n\u00f5udmist, sealhulgas, et k\u00f5ik USA v\u00e4ed viidaks v\u00e4lja riikidest, kes liitusid NATOga 2000 v\u00f5i hiljem. Lisaks peab USA l\u00f5petama sanktsioonid ja korvama kahjud, mis nendega Venemaale tekitanud on.<\/p>\n\n\n\n

Putin andis hiljuti v\u00e4lja dekreedi, millega on rahandusministeeriumil \u00f5igus \u00fcle kanda 10% riigikaitsekuludeks, Duuma heakskiitu sellele pole vaja.  Mis on Venemaa eesm\u00e4rk? \u2013 piirata USA s\u00f5jalist kohalolekut Euroopas, nt Saksamaal, Balti riikides ja Poolas.<\/p>\n\n\n\n

Kui t\u00e4htis on Eesti Venemaa s\u00f5jalises planeerimises? \u2013 me pole Venemaa jaoks esmat\u00e4htis. Venemaale on t\u00e4htsam Kaliningrad, Arktika-suund, kindlasti Ukraina. Seda, miks Venemaa sekkus S\u00fc\u00fcrias, on n\u00e4htud erinevalt — ent eelk\u00f5ige n\u00e4hti selles v\u00f5imalust saada n-\u00f6 tagasi laua taha, olla l\u00e4\u00e4nega v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rne partner. T\u00e4naseks on Venemaa end m\u00e4ssinud probleemi, kust pole v\u00f5imalik lihtsalt enam v\u00e4lja tulla.<\/p>\n\n\n\n

Selge, et Venemaa j\u00e4tkab punaste joonte testimist. N\u00e4iteks on harukordne, mil m\u00e4\u00e4ral on Venemaa sekkunud seekordsetesse USA presidendivalmistesse. Kuni presidendivalmisteni, ent suure t\u00f5en\u00e4osusega ka p\u00e4rast seda, j\u00e4tkub punaste joonte testimine.<\/p>\n\n\n\n

Stsenaariumid, kuidas v\u00f5idakse testida NATO kollektiivkaitset. Esimene – Venemaa teeb valearvestuse, t\u00f5en\u00e4oliselt Kaliningradi suunas. Praegugi teevad regulaarselt \u00f5ppusi Poola-Leedu suunal, et kaitsta Kaliningradi nato eest. Teine stsenaarium – kui Venemaa n-\u00f6 jookseb omadega S\u00fc\u00fcrias kinni, on v\u00f5imalik saada paremat lahendust iseendale seel\u00e4bi, et korraldada midagi Balti riikides.<\/p>\n\n\n\n

Mis on Venemaa eelis meie regioonis? \u2013 aeg ja ruum. Venemaa peab Balti riike k\u00f5ige raskemini kaitstavaks regiooniks NATOs, samuti eeldab, et tal on ajaline eelis ning juba siia tulnut on raske v\u00e4lja saada…<\/p>\n\n\n\n

Mida oleme teinud? Eesti kaitsepoliitika kaks sammast: 1) rahvusvaheline sammas ja kollektiivkaitse. Oleme NATOs ja Euroopa Liidus.   2) riigisisene kaitse – peame ise muutuma vastupidavaks. Alates 2010 l\u00e4htutud v\u00f5i v\u00e4lja k\u00e4idud loosung laiapindsest riigikaitsest. K\u00f5igile riigiasutustele on pandud riigikaitse \u00fclesanne, viiakse l\u00e4bi stateegilise tasandi harjutusi. Esimene \u00f5ppus leidis aset aastal 2014, t\u00e4naseks on neid tehtud kokku seitse. Varsti peaks tulema v\u00e4lja ka kaitsev\u00e4e k\u00fcmne aasta arengukava, meie prioriteediks on endiselt kaks jalav\u00e4ebrigaadi.<\/p>\n\n\n\n

Kogu kollektiivkaitse sisustamine asjadega, mis suurendavad usutavat heidutust. Viimastel aastatel on aset leidnud kaks olulist NATO tippkohtumist: Walesis ja Varssavis. 2014 septembris Walesis otsustati, et NATO peab muutuma kiiremini reageerivaks. Selleks suurendati NATO kiirreageerimisj\u00f5ude (13lt 40le), loodi nn spearhead force<\/em>. Seega – reageerimiskiirust on suurendatud. Ka otsustati Walesis kaitseplaanide uuendamine. Alles aastal 2010 tekkisid plaanid, kuidas meie regiooni kaitsta, 2014 otsustati Walesis, et plaanid peavad muutuma reaalseks ja detailsemaks.<\/p>\n\n\n\n

Varssaviks sai selgeks, et probleeme on endiselt \u2013 meil on v\u00e4he ruumi. Kui Venemaa juba riigis sees, on s\u00f5da p\u00f5him\u00f5tteliselt kaotatud. Walesis oli palju k\u00e4ibel termin assurance<\/em> ehk kindlustuspoliitika. Varssavis j\u00f5uti selleni, et on vaja siia regiooni heidutuspoliitikat. J\u00f5uti kokkuleppeni, et Balti riikidesse ning Poolasse tulevad pataljonisuurused lahinggrupid, nt Eestisse tulevad britid. Eestis on j\u00e4tkuvalt ka USA kompanii, Prantsusmaa ja Taani v\u00e4ed. Neist neljast riigist kolm on \u00dcRO julgeolekun\u00f5ukogus ja neil on tuumarelv \u2013 see peaks saatma tugeva signaali. Heidutus peab alati k\u00e4ima koos dialoogiga. Kadri Peeters toonitab, et v\u00e4ikene murrang toimumas; kui oleme piisavalt kindlad kodus, siis saab ka l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kida.<\/p>\n\n\n\n

M\u00f5ned ettepanekud: esiteks, ei peaks r\u00e4\u00e4kima endast kui NATO kaitsetust idatiivast. Peaks v\u00f5tma seisukoha, et meie julgeolek pole ainult meie mure, vaid kogu NATO mure, see on kogu alliansi julgeolek. See, et NATO paigutab oma v\u00e4ed siia, on normaalne.<\/p>\n\n\n\n

Probleemiks on ka, et me ei usu iseenda riigikaitsesse. Olge enesekindlamad, Eesti riik on kaitstud! Obama k\u00f5nes Tallinnas 2014a oli v\u00e4ga tugevat heidutust kandev s\u00f5num. Veel – USA maav\u00e4e \u00fclem kindral Mark Milley \u2013 pidas 6.oktoobril k\u00f5ne, mis on Youtube\u2019s \u00fcleval, taaskord v\u00e4ga tugevat heidutust omav s\u00f5nav\u00f5tt: USA lubab \u00fcksk\u00f5ik millise vaenlane, \u00fcksk\u00f5ik millal n-\u00f6 m\u00e4ttasse l\u00fc\u00fca.<\/p>\n\n\n\n

Venemaa on Eestile fundamentaalne oht, aga peame tegelema ka terrorismiga. Terrorism Eestit otseselt ei ohusta, ent mis paneb muretsema \u2013 eestlased v\u00e4lismaal ning radikaalsed islamikogukonnad naaberriikides, nt juba Soomes ja Rootsis.<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4htis on r\u00f5hutada, et k\u00f5ik pagulased ei ole terroristid, aga pagulaskriisi kasutatakse terroristide poolt \u00e4ra. R\u00f5hutab, et k\u00f5ik kuus ameerikast, kes said Nobeli, on pagulased.<\/p>\n\n\n\n

Julgeolekupoliitika alused \u2013 2010a v\u00e4lja tulnud dokument, n\u00fc\u00fcd 2016a tuleb v\u00e4lja uus. Traditsiooniliselt oli dokument, mille koostas v\u00e4lisministeerium, esitas parlamendile ja parlament kinnitas. Taavi R\u00f5ivaselt tuli idee, et tema kui peaminister esitab selle riigikogule ja riigikogu kinnitab, kuna peaministril on niikuinii riigikaitses suur roll.  Nii tulevad iga uue riigikoguga uued julgeolekupoliitika alused, et igal riigikogul oleks oma n\u00e4gemus.<\/p>\n\n\n\n

Seda dokumenti peaks lugema ka v\u00e4lismaailm, meie liitlased, ka Eesti \u00fchiskond. On suunisdokument, ka nt kaitsev\u00e4ele ning v\u00e4ga \u00fcldises s\u00f5nastuses. Seal on v\u00e4lja toodud nt julgeolekupoliitika p\u00f5hieesm\u00e4rk, kirjeldab \u00e4ra julgeolekukeskkonna, r\u00e4\u00e4gitakse arengud Euroopa Liidus, EL v\u00e4lispiirist, k\u00fcberruumist, aga ka loodus\u00f5nnestusest, elukeskkonna kaitsest jne … ehk l\u00e4henemine on v\u00e4ga laiahaardeline!<\/p>\n\n\n\n

Ideoloogiad, millest dokumendis on l\u00e4htutud \u2013 \u00dcRO p\u00f5hikirjas s\u00e4testatud p\u00f5him\u00f5tted (rahvusvaheline \u00f5igus). Uus l\u00e4henemine heidutusele, meie jaoks nt liitlaste kohalolek v\u00e4ga olulisel kohal.  Ohte tuleb ennek\u00f5ige ennetada ja t\u00f5kestada. NATO ja EL olulisel kohal, seda majanduse ja diplomaatia valdkondades. Ainukese liitlasena on \u00e4ra mainitud USA. Kirjas on p\u00f5him\u00f5te, et Eesti peab end igal juhul kaitsma ja vaenlasele vastu hakkama, isegi kui on ajutiselt kaotatud territooriume. Veel on dokumendis kirjas solidaarsuseklausel (kui meil on mure, on ka meie liitlastel mure ja vastupidi). Riigikaitse pole vaid avaliku sektori mure, riigikaitsesse peaksid panustama ka erasektor ja kolmas sektor.  <\/p>\n\n\n\n

V\u00f5rreldes 2010 julgeolekudokumendiga, kus \u00f6eldi, et L\u00e4\u00e4nemere regioon on stabiilne, siis n\u00fc\u00fcd \u00fctleme, et julgeolekukeskkond on \u00e4rev. <\/em>Erinevad on ka s\u00f5nastused terrorismi osas. T\u00e4naseks oleme j\u00f5udnud selle arusaamani, et v\u00f5ime ise olla osa tagaj\u00e4rgedest.<\/p>\n\n\n\n

Kaitsekulude tase 2% – kui 2010 oli see poliitiline kokkulepe, siis 2016 kaitsekulud on<\/em> 2%, millele lisaks veel liitlaste v\u00f5\u00f5rustamise  kulud.  Nt 2017a riigieelarves riigi s\u00f5jaliseks kaitseks kulud 2,2%.<\/p>\n\n\n\n

Kadri Peeters r\u00f5hutas sellest teemast r\u00e4\u00e4kides aga veelkord, et see number 2% on \u00fclem\u00fcstifitseeritud. Nt on v\u00f5rdne summa, mis pannakse s\u00f5jalisse riigikaitsesse ja sisejulgeolekusse. 5,2% SKPst l\u00e4heb majandusele, tervishoiule 5,5%, sotsiaalne kaitse 14,8%.<\/p>\n\n\n\n

K\u00fcsimused publikult:<\/strong><\/p>\n\n\n\n

*Te nimetasite Venemaa tegutsemist Kaliningradi ja Poola suunal valearvestuseks?<\/p>\n\n\n\n

\u2013        KP: Putini k\u00e4itumist on v\u00e4lja toodud, et teeb v\u00e4ga emotsionaalseid otsuseid, puudub selge strateegia. V\u00f5imalik, et hindab \u00fcle enda tegutsemist. Venemaal on Kalingradi t\u00e4pike, mida ta kindlasti tahab kaitsta.<\/p>\n\n\n\n

*Mainisite dialoogi t\u00e4htsust Venemaaga, aga kui Venemaa on selline, et temaga dialoogi pidada on nii raske, siis mis kasu selle dialoogi tekitamine toob?<\/p>\n\n\n\n

\u2013        KP: Venemaa j\u00e4\u00e4b meie naabriks, ei kao kuskile. N\u00e4ites Afganistan, Ukraina on teemad, mis on Venemaaga dialoogi pidades alati p\u00e4evakorras.<\/p>\n\n\n\n

*Missugune peaks selle dialoogi formaat olema?<\/p>\n\n\n\n

\u2013        KP:  R\u00e4\u00e4kida formaatidest, on olemas NATO, OECE. Venemaa ei peaks \u00fcritama julgeolekuarhitektuuri muuta. Meie p\u00f5him\u00f5te, et formaadid on olemas, r\u00e4\u00e4gime neis, mitte see, mida Venemaa \u00fcritab, ehk k\u00f5igiga r\u00e4\u00e4kida kahepoolselt ja natuke erinevalt.<\/p>\n\n\n\n

 Oluline saab olema see, mis saab S\u00fc\u00fcriast ja mis k\u00e4itumismudeli Venemaa v\u00f5tab j\u00e4rgneva 6 kuu jooksul ja kui kaugele on ta v\u00f5imeline minema. T\u00f5en\u00e4oline, et Venemaa j\u00e4tkab irriteerimist, \u00e4hvardamist ja j\u00f5upoliitikat.<\/p>\n\n\n\n

*Ida-Ukraina ja Krimm on juba kaks ja pool aastat olnud Ukrainast eraldatud, kas peaks leppima, et need alad on l\u00e4inud?<\/p>\n\n\n\n

 \u2013 KP: Eestlasena ei tohi sellega kunagi leppida.<\/p>\n\n\n\n

*Kui peaks Trump saama presidendiks, kas meil on plaan valmis?<\/p>\n\n\n\n

\u2013 KP: sellistel v\u00e4\u00e4rtustel p\u00f5hinevat \u00fchiskonda nagu USA ei saa t\u00e4ielikult muuta \u00fcksainus inimene. Peame leppima elama \u00fcksk\u00f5ik kumma presidendiga.<\/p>\n\n\n\n

*Kas Eesti inimesed on valmis s\u00f5dima, kui midagi peaks juhtuma?<\/p>\n\n\n\n

\u2013 KP: Kindlasti peab tegelema teemaga, et riigikaitse on t\u00e4htis ja oluline on ka \u00fcksikisiku roll. Kaitseministeerium teeb regulaarselt k\u00fcsitlusi, kui k\u00f5rge on kaitsetahe \u2013 enamasti on see olnud \u00fcsna k\u00f5rge.<\/p>\n\n\n\n

*Mil m\u00e4\u00e4ral kaasab Eesti kaitsepoliitika Soomet & Rootsit, mis pole NATO liikmed?<\/p>\n\n\n\n

\u2013 KP:  Soome puhul, kui selline (laveerimis-)poliitika tagab riigi iseseisvuse, on see arusaadav. Rootsi puhul \u2013 riik pole nii kaua s\u00f5jas olnud, et ajab neutraliteedipoliitikat. Samas on Rootsi ainus NATO partnerriik, kellega on host partner support<\/em>. Olukord on ka ajas muutunud \u2013 t\u00e4na Rootsis tugevalt m\u00f5eldakse v\u00f5imaluste peale, seevastu Soomes on NATO-teemat keerulisem maha m\u00fc\u00fca. Praktiline koost\u00f6\u00f6 on aga v\u00e4ga-v\u00e4ga intensiivne, ehkki poliitilisel tasandil sellest v\u00e4ga ei r\u00e4\u00e4gita. N\u00e4iteks otsivad Soome-Rootsi ise koost\u00f6\u00f6osiseid. Eesti huvides on kinnitada, et on mingid asjad, kus Soome-Rootsi saavad osaleda ja mingid asjad, kus ei saa (nt artikkel 5). Arvan, et on vaid aja k\u00fcsimus, kuni nad liituvad.  Lisaks teeb hetkel Venemaa oma tegevusega (tahtmatult) k\u00f5ik selleks, et liituksid.<\/p>\n\n\n\n

*Mida arvate Euroopa \u00fchisarmeest?<\/p>\n\n\n\n

\u2013KPEuroopal poleks piisavat s\u00f5jalist suutlikkust ega poliitilist tahet seda kasutada. Heaks n\u00e4iteks on Euroopa lahinggrupid, mille alla l\u00e4heb v\u00e4ga suur hulk raha, aga mida pole kunagi kasutatud. Fundamentaalselt Eesti julgeolekule pole EL armee oluline.  Siiski suudab EL panustada oma piiridest v\u00e4lja, nt Malis, veel kuskil Vahemerel. T\u00e4htis on p\u00f5him\u00f5te, et seda, mida NATO teeb, ei tohiks EL enam dubleerida.<\/p>\n\n\n\n

Konspekteeris Johanna Maarja Tiik<\/em><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

RSR-is Kadri Peeters* Kadri Peeters esitas loengus isiklikke seisukohti Kadri Peeters on peaministri julgeolekun\u00f5unik aastast 2014, eelnevalt on ta t\u00f6\u00f6tanud positsioonidel kaitseministeeriumis \u00f5huturbe poliitika ja s\u00f5jaliste v\u00f5imete k\u00e4ttesaadavuse poliitikaga. Peeters on \u00f5ppinud T\u00dcs avalikku haldust ning skandinavistikat, t\u00e4iendanud end NATO koolis Oberammergauses, Islandi \u00dclikoolis ning Kopenhaageni \u00dclikoolis.  Kadri Peeters alustas loengut m\u00f5ttega, et mitte midagi […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":8341,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,73],"tags":[],"class_list":["post-1680","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loengud","category-73"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1680","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1680"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1680\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8341"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1680"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1680"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1680"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}