{"id":1678,"date":"2016-10-04T20:17:15","date_gmt":"2016-10-04T17:17:15","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=1678"},"modified":"2023-08-31T22:22:20","modified_gmt":"2023-08-31T19:22:20","slug":"kadri-elias-olukorrast-euroopas-kriiside-ajastu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2016\/kadri-elias-olukorrast-euroopas-kriiside-ajastu\/","title":{"rendered":"Kadri Elias: “Olukorrast Euroopas – kriiside ajastu”"},"content":{"rendered":"

RSRi loeng 04.10.2016 – Kadri Elias “Olukorrast Euroopas – kriiside ajastu”<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kadri Elias on v\u00e4lisministeeriumi teenistuja. Varasemalt on ta t\u00f6\u00f6tanud Riigikantseleis ja andnud loenguid Euroopa \u00f5iguse alal Tallinna Majanduskoolis ja Tallinna \u00dclikoolis. <\/em><\/p>\n\n\n\n

Euroopast r\u00e4\u00e4kides.<\/strong> Kui vaatame, mida r\u00e4\u00e4givad poliitikud-ametnikud-meedia, arvatakse et on k\u00f5ige ulatuslikum kriis seni Euroopas. Palju sellega seonduvaid hirme ja riske, mille tulemusena suur teadmatus edasise suhtes. Kui suure kriisiga on tegemist, seda veel vara hinnata, sest UK referendumist vaid 3 kuud m\u00f6\u00f6das. Kas Euroopa hakkab lagunema v\u00f5i v\u00f5i muutub \u00fchtsemaks? Seda n\u00e4itab aeg.<\/p>\n\n\n\n

Ajaloost. <\/strong>Minnes tagasi ajaloos Euroopa \u00fchendamise juurde, siis esimene kriis oli 1960ndatel, kui takerdus Euroopa integratsioon ja 1950ndatel alguse saanud l\u00f5imumine. Charles de Gaulle ei uskunud, et Euroopa \u00fchendused peaksid olema riikide\u00fclesed. Prantsusmaa blokeeris kaks korda ka UK \u00fchinemist Euroopa \u00fchendustega. Esimene laienemine toimus alles 70.ndatel ja seej\u00e4rel liitus igal k\u00fcmnendil Euroopa \u00fchendustega kolm riiki, samas kui 2000.ndatel liitus ELiga 12 riiki 10 aasta jooksul. Alates 90.ndatest ELis elavnemise periood, Saksamaad \u00fchinesid, raudne eesriie lagunes jne. \u00dcha tihedam koost\u00f6\u00f6, integratsioon, aluslepingutes – “Ever closer union”. P\u00e4rast seda on olnud stabiilne periood umbes kuni finantskriisini, mille juured on tegelikult 1992. a Maastrichti lepingus. Lepinguga lepiti kokku riigi v\u00f5la taseme hoidmise ja eelarve tasakaalu osas. Aja jooksul n\u00e4hti, et riigid ei suutnud kinni pidada kokkulepetest ja ka varjasid seda. 2000.ndatel oli n\u00e4ha, et v\u00f5lakoormus oli nii suur, et enam ei saanud varjata. N\u00e4iteks Kreekas suur avaliku sektori v\u00f5lakoormus, k\u00f5rged pensionid. Riigid ei suutnud v\u00f5tta meetmeid v\u00f5lakriisi ohjamiseks. ELis on rahaliit, mitte rahandusliit, puuduvad \u00fchised maksu- ja pensionipoliitikad. Aastal 2012 +\/- v\u00f5eti drastilisi meetmeid v\u00e4ljaspool ELi rahvusvaheliste lepingute n\u00e4ol, mis s\u00f5lmiti v\u00e4ljaspool ELi, ent need puudutasid aluslepingute objekti ehk \u00fchisraha. See, et tegutseti v\u00e4ljaspool ELi kindlasti kahjustas ELi demokraatlikku legitiimsust. Ka Riigikohtus p\u00f5hiseadusvaidlus 2012. aasal. Lisaks v\u00f5lakriisile tuli ELis r\u00e4ndekriis, terrorism, Ukraina-Vene konflikt. K\u00f5ik see on kurnanud ELi, kogu aeg peab tegelema kriisidega. Aluslepingute kohaselt peaksid peaministrid kohtuma normaalkorras 4 korda aastas. 2015 aga kohtuti pea iga kuu. 2016 on ka juba ka kohtutud rohkem, kui tavap\u00e4rased kohtumised. EL on seega v\u00e4ga kurnatud ning selmet tegeleda nn positiivse p\u00e4evakorraga (mille abil h\u00e4id algatusi edasi viia), selle asemel peab alal\u00f5pmata kustutama tulekahjusid ja lahendama kriise. Lisaks k\u00f5igele muule tuli ka Brexit.<\/p>\n\n\n\n

Aga kuidas sai Brexit olla \u00fcllatus?<\/strong> Tegelikult ei olnud, arvamusk\u00fcsitlused n\u00e4itasid \u00fcsna tasav\u00e4gist seisu enne referendumit. Poleks tohtinud olla olukorda, kus plaan B on puudu. Esimesed p\u00e4evad p\u00e4rast referendumi tulemust oli kaos nii ajakirjanduses kui ka turgudel (briti naela kukkumine). Kolm kuud hiljem ollakse esimesest \u0161okist \u00fcle saadud. Miks ei olnud referendumi tulemus siiski \u00fcllatus? Britid alati olnud skeptilised ELi suhtes. Viiek\u00fcmnendatel ei liitunud nad s\u00f6e-terase liiduga, olles ise suurimad tootjad Euroopas. Hiljem ei liitunud majandus\u00fchendusega, sest tegemist oli tolliliidu, mitte vabakaubandus\u00fchendusega ja otsustamine oli riikide-\u00fclene, mitte \u00fcheh\u00e4\u00e4lne. Samuti olid britid sajandeid v\u00f5idelnud mandrile v\u00f5imu loovutamise vastu. Kui Britid 1960.ndatel liituda soovisid, siis blokeeris Prantsusmaa kaks korda nende \u00fchinemist. P\u00f5hjus tol ajal v\u00f5is olla, et UK on ajaloos olnud liiga p\u00fchendunud mereimpeeriumile, liiga seotud inglisekeelsete riikidega. \u00d6eldi, et “UK pole veel valmis”, v\u00f5ibolla kunagi tulevikus. Kardeti, et UK toob Euroopa \u00fchendusse USAliku kultuuri ja m\u00f5ju. Britid liitusid alles 1973 \u00fchendustega. Britidele tehtud liidus mitmeid erandeid. Nt majandus- ja rahaliidust, Schengenist, samuti politsei- ja \u00f5igusalasest koost\u00f6\u00f6st jne. Seega v\u00f5ib \u00f6elda, et britid alati olnud euroskeptilised. Aga kas nad on k\u00f5ige euroskeptilisem liikmesriik? Tegelt ei ole – nad on eestvedajad mitmes valdkonnas. Ja kui v\u00f5rrelda n\u00e4iteks Prantsusmaaga, siis britid t\u00e4idavad EL direktiive palju entusiastlikumalt (seda n\u00e4itab puhtal statistika). Ajalooliselt on UK v\u00e4ga erinev olnud mandrist – kui sellises riigis panna Brexit referendumile, kas siis ikka saab olla tulemus \u00fcllatav? ELis on rahvas referendumitel aluslepingud mitu koda tagasi l\u00fckanud. Seejuures on h\u00e4\u00e4letatud n\u00f6 status quo poolt ehk ei ole soovitud uut olukorda, uut lepingut. Sestap v\u00f5is enne briti referendumit ka arvata, et rahvas ei soovi muutusi ja h\u00e4\u00e4letavad olemasoleva ehk liitu j\u00e4\u00e4mise poolt. L\u00e4ks aga teisiti. Nagu ennustas De Gaulle – britid tahavad inglisekeelsete riikide moodi olla rohkem. Kanada-EL suhte laadne suhe on \u00fcks v\u00f5imalus brittidele tulevikus.<\/p>\n\n\n\n

Kui seni on olnud suhteliselt suur teadmatus edasise suhtes, siis m\u00f5ned p\u00e4evad tagasi tulid esimesed selged signaalid brittidelt. Peaminister Theresa May \u00fctles, et lahkumisvaldus esitatakse hiljemalt m\u00e4rtsis. Theresa May on peaministriks saamise algusest alates \u00f6elnud, et \u201eBrexit means Brexit\u201c. K\u00fcsimus on, mida Brexit tegelikult t\u00e4hendab? Kui rahvalt k\u00fcsiti, kas te tahate EList lahkuda, siis ei k\u00fcsitud neilt “aga mida te asemele tahate”. V\u00f5ib \u00f6elda, et puudub laiap\u00f5hjaline arusaam, mida t\u00e4hendab tegelikult Brexit. Selleks, et Brexit ei toimuks, peaks midagi v\u00e4ga olulist Euroopas\/UKs toimuma\/muutuma. EL ootab brittidelt visiooni ja soove, et siis vaadata, milline saab olema tulevane suhe ELiga. Theresa May seab ilmselt prioriteediks migratsiooni, nagu ta ka \u00f6elnud on. Kui isikute vaba liikumist britid ei soovi, siis see t\u00e4hendab t\u00f5lkes seda, et \u00fchtse turu osa ei saa nad enam olla, sest neli p\u00f5hivabadust k\u00e4ivad n\u00f6 k\u00e4sik\u00e4es. V\u00f5ib \u00fcsna kindel olla, et EL-UK suhe saab olema erinev k\u00f5ikidest teistest suhtevormidest, mis juba eksisteerivad (n\u00e4iteks Norra, Shveits). Igal juhul on nii Eesti aga ka ELi huvides tagada l\u00e4hedane suhe ja hea koost\u00f6\u00f6 EL ja UK vahel ka tulevikus.<\/p>\n\n\n\n

Mis siis ikka muutub, kui britid lahkuvad?<\/strong> Britid lahkuvad EList aga ei lahku Euroopast \u2013 nii on britid ise \u00f6elnud. Selles v\u00f5ib kindel olla. Britid on nii NATO kui ka \u00dcRO Julgeolekun\u00f5ukogu liige ja oluline majandusj\u00f5ud. Seda tuleb arvestada. Tuleb arvestada ka seda, et EL s\u00e4ilitaks \u00fchtsuse. V\u00e4hem \u00fchtne EL on haavatavam – kliimamuutused, terrorism, r\u00e4nne. Nendes teemades on vaja \u00fchtsust, sest vaid siis on v\u00f5imalik midagi \u00e4ra teha. EL peab j\u00e4tkama tegelemist globaalsete k\u00fcsimustega, mitte muutuma sissepoole vaatavaks ja vaid omaenda seesmiste k\u00fcsimustega tegelevaks. Majanduses oluline arvestada, et kui britid lahkuvad siseturust, j\u00e4\u00e4b EL selle t\u00fcki v\u00f5rra vaesemaks, mitmek\u00fcmne miljoni tarbija v\u00f5rra.<\/p>\n\n\n\n

Mis toimub paralleelselt?<\/strong>  UK lahkumisega paralleelselt on alanud arutelu ELi tuleviku \u00fcle. Tuleb m\u00f5tiskleda, miks on nii, et \u00fcks liikmesriik soovib lahkuda. Tuleb tegeleda kodanikele k\u00f5ige enam korda minevate k\u00fcsimustega – julgeolek, r\u00e4nne, terrorism ning majanduskasv (kui iga p\u00e4ev halvad uudised, siis see tekitab kodanikes ebakindlust). Majanduskasv ELis pikka aega olnud madal (ent riigiti erinev, mis on samuti halb). Madala majanduskasvu tulemusena on t\u00f6\u00f6puudus mitmes riigis k\u00f5rge. Sellised k\u00fcsimused puudutavad inimesi otseselt, seet\u00f5ttu n\u00e4ib kodanikele, et EL on pigem negatiivne n\u00e4htus, mis ei suuda lahendusi pakkuda. Samas tuleb kodanikele selgitada, et ELi positiivsed n\u00e4htused (liikumisvabadus, vaba turg) ei ole iseenesestm\u00f5istetavad. Tuleb selgitada, mida saab teha EL ja mida saab teha riik. 16. septembril Bratislavas EL riigijuhtide kohtumine, kus tuleviku \u00fcle arutletakse.  <\/p>\n\n\n\n

EL tulevikuaruteluarutelus on Eesti seisukohad laias laastus h\u00f5lmatud viie teemavaldkonnaga<\/strong><\/p>\n\n\n\n