{"id":1676,"date":"2016-09-27T20:16:23","date_gmt":"2016-09-27T17:16:23","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=1676"},"modified":"2023-08-31T22:23:49","modified_gmt":"2023-08-31T19:23:49","slug":"katrin-merike-nyman-metcalf-e-teenuseid-arenguriikides-ules-ehitamas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2016\/katrin-merike-nyman-metcalf-e-teenuseid-arenguriikides-ules-ehitamas\/","title":{"rendered":"Katrin Merike Nyman-Metcalf: “E-teenuseid arenguriikides \u00fcles ehitamas”"},"content":{"rendered":"

Katrin Merike Nyman-Metcalf on eestirootslane, spetsialiseerudes oma t\u00f6\u00f6s rahvusvahelisele meedia ja telekommunikatsiooni \u00f5igusele. Hetkel on ta TT\u00dc tehnoloogia\u00f5iguse \u00f5ppetooli professor, kuid varasemalt on ta osalenud n\u00e4iteks k\u00e4inud Rootsi valitsuse eksperdina Bosnias meedia-, telekommunikatsiooni ja inim\u00f5iguste valdkondade seaduste koostamisel, oli aastatel 1990-1992 Eesti eksiilvalitsuse riigisekret\u00e4r<\/em><\/p>\n\n\n\n

Loengus tuli teemaks Eesti v\u00f5imalused panustada teiste riikide e-teenuste \u00fclesehitusse. R\u00e4\u00e4giti pikalt, millised riigid huvituvad peamiselt Eesti kogemusest ning ekspertarvamusest infotehnoloogia valdkonnas.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

e-Riigi Akadeemia<\/strong> (e-Governance Academy, l\u00fchendina eGA). Tegemist on sihtasutusega, mille peamiseks eesm\u00e4rgiks on info\u00fchiskonna \u00fclesehitamine. See asutus loodi MT\u00dcna umbes 14 aastat tagasi ning pidi esialgselt reklaamima Eestit kui e-riiki, kuna v\u00e4lismaine huvi oli nii suur. MT\u00dc alguses t\u00f6\u00f6tas asutuses ainult 2-5 inimest, aga j\u00e4rk-j\u00e4rgult on organisatsioon kasvanud. E-riik ehk e- valitsemine<\/strong> ei koosne ainult avalikest digiteenustest, vaid igap\u00e4evastest valdkondadest nagu pangandus ja muud eraettev\u00f5tete poolt pakutavad teenused. Seda k\u00f5ike tehakse digitaalselt, milles Eesti on \u00fcks arenenumaid, riike maailmas koos Singapuri ja L\u00f5una-Koreaga. Sealjuures on infotehnoloogiline arengu \u00fchtedeks n\u00e4itajateks ID-kaart ja digiallkiri, mis t\u00e4htsus seisneb selles, et neid saab isegi kohtus kasutada usaldusv\u00e4\u00e4rse t\u00f5endina menetlemisprotsessi k\u00e4igus. V\u00e4ga t\u00e4htis osa riikliku infos\u00fcsteemi t\u00f6\u00f6s on X-Road\u2019i funktsioonil<\/strong>, mis loodi, et lihtsustada andmebaaside omavahelist suhtlust. Seda funktsiooni saab kirjeldada m\u00f5istega interoperabiilsus. Maailmas on v\u00e4he sellist digitaalset tsentraliseeritust nagu seda v\u00f5ib t\u00e4heldada Eestis.<\/p>\n\n\n\n

Infotehnoloogilise s\u00fcsteem \u00fcks peamistest positiivsetest omadustest on sellise n\u00e4htuse nagu single point of failure v\u00e4ltimine, mis t\u00e4hendaks \u00fche osa kokkuvarisemise korral terve s\u00fcsteemi rivist v\u00e4lja l\u00f6\u00f6mist.<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ige paremad lahendused on arengumaades ning postsovietlikutes piirkondades. Eesti on v\u00e4ga hea n\u00e4ide riigist, kes oskas oma olukorda \u00e4ra kasutada. Inimestel oli tol ajal v\u00e4he poliitilisi traditsioone, mida alles hoida, seet\u00f5ttu oligi suurem motivatsioon v\u00f5imalus nullist alustada. Huvitav on sealjuures teada, et Soome tahtis Eestile kinkida tehnoloogiat peale iseseisvumist. Eesti keeldus ning hakkas ise tegema, kuigi eksperdid olid skeptilised. Vastandina v\u00f5ib siinkohal n\u00e4iteks tuua riigid nagu Rootsi, kes on maha j\u00e4\u00e4nud, sest paljud olid ning on ikka \u00fclemineku vastu e-riigi suunas. Peamiselt kardetakse peale vanade tavade muutmise ka suurehulgalist t\u00f6\u00f6kohtade kadu.<\/strong> Neid hirme aga ei esinenud peale taasiseseisvumist Eestis. Meie riigiga sarnane olukord on praegu paljudes arengumaades. Leap-frogging<\/strong> on siinkohal sobilik m\u00f5iste kirjeldamaks protsessi, kus arenenud riikidest m\u00f6\u00f6da h\u00fcpatakse, sest neil on juba toimiv administratsioon, mida ei taheta k\u00e4rpida.<\/p>\n\n\n\n

Probleemid ja k\u00fcsimused.<\/strong> Eestit on kasutatud paljudes kohtades positiivse n\u00e4itena leap-frogging\u2019u efekti toimimisest. Huvi Eesti saavutuste osas on \u00fcles n\u00e4idanud n\u00e4iteks F\u00e4\u00e4ri saared, aga neid riike on veel, sest e-riigi akadeemia on k\u00fclastanud \u00fcle 50 riigi, et reklaamida oma projekte. Rootsi rahastab huvitaval kombel paljusid akadeemia projekte. India on sealjuures samuti v\u00e4ga huvitatud ning v\u00f5iks seel\u00e4bi saada Eesti \u00fcheks suuremaks infotehnoloogiliseks partneriks. M\u00f5ni aasta tagasi oli Indial kogunisti plaan saata umbes 100 praktikanti Eestisse, et omandada uusi teadmisi. E-riigi akadeemia<\/strong> projekte v\u00f5ib leida ka Aafrikas, eriti Namiibias. Toetust leidub palju ning on n\u00fc\u00fcd antakse seda v\u00e4lja isegi arenguabi osana, et lihtsustada administratsiooni paljudes Aafrika riikides. Viimasel ajal on arenguriigid ise hakanud n\u00e4itama initsiatiivi ning otsima vajalikke infotehnoloogilisi uuendusi, mida rakendada riigiaparaadis.<\/p>\n\n\n\n

Namiibia<\/strong> sai aasta enne Eestit iseseisvaks, siis hakkas takistustega riigi \u00fclesehitamine. Namiibia saatis m\u00f5ned aastat p\u00e4rast iseseisvumist delegatsioonid eelnevatesse riikidesse, aga Eesti meeldis k\u00f5ige rohkem. \u00dcks peamistest probleemidest Aafrikas ning eriti Namiibias on rahvastiku registreerimine, sest raske on minna s\u00fcndi ja surma registreerima, kuna infrastruktuur on nii n\u00f5rk ja riigis on ohtlikud olud. Raskendavaks teguriks on n\u00e4iteks t\u00f5siasi, et Namiibias esineb juhtumeid, kus \u00fchel inimesel on mitu nime ning isikut, kuna tegemist oli hea meetodiga ennast kaitsta aparteide ajal v\u00f5imu k\u00e4est. Samuti v\u00f5isid mitu inimest kasutada \u00fchte ja sama dokumenti, kuna ei viitsitud endale uut minna tegema. Keenias<\/strong> on aga teistsugused raskused: Kisuma provintsis abikuberner m\u00e4rkas, et \u00fchiskonnas on palju noori, kes ei l\u00e4inud edasi \u00f5ppima k\u00f5rgemasse \u00f5ppeasutusse, kuna vanematel polnud raha v\u00f5i halvad tulemused. Ta m\u00e4rkas, et riigil oleks rohkem t\u00f6\u00f6d pakkuda, kui oleks parem haridus ning v\u00e4lja\u00f5pe. E-riigi v\u00f5imalused saaksid suurema t\u00f5en\u00e4osusega seda paremini v\u00f5imaldada. Keenias proovitakse iseseisvalt laiaulatuslikult \u00f5petada arvuti kasutamist ehk tahetakse seda oskust teha isegi maainimestele rohkem k\u00e4ttesaadavaks. Samas kardetakse, et see e-riigi s\u00fcsteem v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da ainult linnaeliidile k\u00e4ttesaadavaks. Ideaalis peaksid pikemas perspektiivis tekkima ka e-riiki reguleerivad seadused. Siin v\u00f5ib n\u00e4itena \u00e4ra tuua Eesti, kus on seaduses isegi m\u00e4\u00e4ratletud, et x arvuga inimestega asulale peab riigi poolt olema v\u00f5imaldatud tasuta internetiga varustatud punkt.<\/p>\n\n\n\n

Kas me aga usaldame valitsust piisavalt, et oma andmeid hoida paigas, kus valitsuse luureorganid saaksid neid vaatamas k\u00e4ia?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Paberi peal pole rahva andmed v\u00e4hem ohtlikud kui digitaalsel kujul. Eesti.ee-st saab n\u00e4ha, kui mingi asutus on meie andmeid vaadanud. Paberi peal pole see aga kunagi kindel. Sealjuures hoiab ka andmekaitse inspektsioon silma peal sellel. Suurimaks prioriteediks on e-riigis l\u00e4bipaistvus. Samas r\u00f5hutatakse, et rahval peab ennek\u00f5ike olema suur usaldus oma riigi vastu.<\/p>\n\n\n\n

Kas Ladina-Ameerikaga on kokkupuuteid olnud?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Mehhiko ja Brasiilia on kontakti otsinud, kuid ilma suurema koost\u00f6\u00f6taheta. Delegatsioonid on k\u00e4inud vaatlemas, ainult Mehhikos on mingeid arenguid olnud. \u00d5nneks on v\u00e4hemalt Trinidadis palju e-teenuseid saadaval.<\/p>\n\n\n\n

Kas e-teenustega saab korruptsiooni v\u00e4hendada?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Absoluutselt, sest arvuti ei n\u00f5ua raha oma otsuste eest. Kaheldav, kas korruptsiooni saaks \u00fcle\u00fcldse \u00e4ra kaotada, aga kindlasti see v\u00e4heneks. Kui aga saab \u00fches kohas k\u00f5ik asjaajamised \u00e4ra teha, siis v\u00e4heneb ka paikade arv, kus n\u00f5uakse pistist. Sellised juhtumid on eriti sagedased Aafrikas, kus on tavaks k\u00e4ia mitmes institutsioonis, kui vajalik on tegeleda b\u00fcrokraatlike protsessidega.<\/p>\n\n\n\n

Missugustest teenustest on riigid enim huvitatud?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Esimesena e-teenuste peale l\u00e4heb maksuamet, sest seda on tavaliselt k\u00f5ige sagedamini vaja. Sellele j\u00e4rgneb e-viisa taotlemine, milles on eesrindlik olnud Armeenia, kus selline teenus on juba viis aastat saadaval olnud.<\/p>\n\n\n\n

Kas suurte riikide puhul on see e-teenuste rakendamine raskem?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Tehnoloogiliselt pole tegemist raskema \u00fclesandega, peamine mure seisneb ikkagi suurte riikide mentaliteedis ning traditsioonides, mis ei luba olemasolevat s\u00fcsteem hakata \u00fcmber ehitama.<\/p>\n\n\n\n

Kas tellitakse inimesed, kes l\u00e4hevad ja loovad e-riigi jaoks vajalikud tingimused v\u00f5i v\u00f5etakse inimesed kohapealt?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Eelistatakse kohalikke kaasata. Alguses v\u00f5etakse kohaliku saatkonnaga kontakt. Kontakt v\u00f5ib v\u00e4ga juhuslikult tulla, soovitatakse tulla alguses Eestisse vaatama, mille j\u00e4rel korraldatakse k\u00fclalistele kursusi ja viiakse kurssi erinevate projektidega, mida e-riigi akadeemia pakub. E-riigi akadeemias on praeguseks 15 inimest ehk pole palju, keda pidevalt saata v\u00e4lismaale.<\/p>\n\n\n\n

Eesti seadused j\u00e4lgivas EL direktiivi. Kuidas Eesti seadused v\u00f5ivad piirata \u00f5petusprotsessi aasia riikides n\u00e4iteks?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Juristid tavaliselt pelgavad tehnilisi asju, samas IT-inimesed on rohkem avatud ning teevad suurem entusiasmiga koost\u00f6\u00f6d. Tavaliselt seadused ei piira e-riigi rajamist, kui puudub r\u00f5huv ning ebakompetentne valitsus. EList v\u00e4ljaspool ei eksisteerigi erilisi andmekaitseseadusi, mist\u00f5ttu pole m\u00f5tet karta juriidilisi raskusi v\u00e4lismaal. Muidu on EL seadused andmekaitse kohta v\u00e4ga heaks eeskujuks, kuna on m\u00f5eldud tervele riikide r\u00fchmale korraga ning pole ainult \u00fche riigi eeskujul loodud.<\/p>\n\n\n\n

Konspekteeris Randon V\u00e4rsi<\/em><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Katrin Merike Nyman-Metcalf on eestirootslane, spetsialiseerudes oma t\u00f6\u00f6s rahvusvahelisele meedia ja telekommunikatsiooni \u00f5igusele. Hetkel on ta TT\u00dc tehnoloogia\u00f5iguse \u00f5ppetooli professor, kuid varasemalt on ta osalenud n\u00e4iteks k\u00e4inud Rootsi valitsuse eksperdina Bosnias meedia-, telekommunikatsiooni ja inim\u00f5iguste valdkondade seaduste koostamisel, oli aastatel 1990-1992 Eesti eksiilvalitsuse riigisekret\u00e4r Loengus tuli teemaks Eesti v\u00f5imalused panustada teiste riikide e-teenuste \u00fclesehitusse. R\u00e4\u00e4giti […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":8341,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,73],"tags":[],"class_list":["post-1676","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loengud","category-73"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1676","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1676"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1676\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8341"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1676"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1676"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1676"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}