{"id":1655,"date":"2015-10-06T20:06:16","date_gmt":"2015-10-06T17:06:16","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=1655"},"modified":"2023-08-31T22:14:52","modified_gmt":"2023-08-31T19:14:52","slug":"henrik-praks-nato-kui-allianss-mis-ta-on-ja-mida-mitte","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2015\/henrik-praks-nato-kui-allianss-mis-ta-on-ja-mida-mitte\/","title":{"rendered":"Henrik Praks: &#8220;NATO kui allianss &#8211; mis ta on ja mida mitte?&#8221;"},"content":{"rendered":"<p><em>Teisip\u00e4eval, 6. oktoobril k\u00e4is RSRis vestlemas Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskuse teadur Henrik Praks. Loengus heideti s\u00fcgavama pilk NATOsse \u2013 kuhu maani ulatuvad NATO p\u00e4devuse piirid ja kust algab riikide endi vastutus, millised on eri riikide rollid NATOs. \u00dchtlasi r\u00e4\u00e4giti ka artikkel viiest ning teistest Washingtoni lepingu mehhanismidest.<br><\/em><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Mida NATO endast \u00f5igupoolest kujutab?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>NATO on eelk\u00f5ige poliitiliss\u00f5jaline organisatsioon, kus poliitilise tahte elluviimine on k\u00f5ige aluseks. Spetsiifiliselt on NATO n\u00e4ol tegu s\u00f5jalise operatsiooniga. Tegu ei ole kindlasti staatilise organisatsiooniga, valdkonnad, millega NATO tegeleb, on k\u00fcmne aasta jooksul laienenud. N\u00e4iteks k\u00fcberjulgeolek 10 aastat tagasi NATO alla ei laienenud, ka energiajulgeolekus m\u00e4ngib NATO \u00fcha suuremat rolli. Ometi kuulub energiajulgeolek veel peamiselt Euroopa Liidu alla. Kuigi NATOl on Vilniuses kompetentsikeskus, siis olukorras, kus keegi gaasijuhtme v\u00e4lja keerab, pole NATOl v\u00e4ga palju ikkagi teha. See on pigem Euroopa Liidu roll,<\/p>\n\n\n\n<p><strong>NATO \u00fchtsusest<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Aja jooksul on NATOle palju kuulutatud \u201esurma\u201c, eriti p\u00e4rast K\u00fclma s\u00f5ja l\u00f5ppu, Varssavi pakti lagunemisel, kuid NATO j\u00e4i alles ja adapteerus. Teine hetk, mil NATO \u00fchtsus suurema k\u00fcsim\u00e4rgi ette sattus oli 2003. aasta Iraagi kriisi ajal, kui oli t\u00f5sine l\u00f5he Bushi administratsiooni ja suure osa Euroopa riikide vahel. Kuid ka sellest kriisist saadi \u00fcle \u2013 t\u00e4naseks on organisatsioon alles ja oma liikmeskonda pidevalt suurendanud.<\/p>\n\n\n\n<p>Mis hoiab NATOt koos?<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>erinevate riikide \u00fchine vastane \u2013 seistakse selle \u00fchise vastase vastu ning hoitakse seejuures hoitakse kokku<\/li>\n\n\n\n<li>l\u00e4\u00e4nelikud demokraatlikud v\u00e4\u00e4rtused<\/li>\n\n\n\n<li>reaalpoliitiline vaade \u2013 kui t\u00e4idab organisatsioon t\u00e4idab oma liikmete huvisid, on p\u00f5hjust teda alles j\u00e4tta<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Eelk\u00f5ige on NATOst olnud huvitatud Euroopa, et saada USA kaasatud. Kuid selgelt on m\u00e4ngus ka USA huvid. NATO kasuks m\u00e4ngib suuresti asjaolu, et iga riik \u00fcritab saavutada julgeolekut v\u00f5imalikult v\u00e4ikeste kulutustega, k\u00f5ige v\u00e4iksema panusega.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>NATO tegevuse p\u00f5him\u00f5tted<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>NATO n\u00e4ol on tegemist iseseisvate riikide alliansiga, millel puudub keskne struktuur, mis saaks riike millelegi k\u00e4skida (nagu n\u00e4iteks Euroopa Komisjon). Keskaparaat, mis Br\u00fcsselis tegutseb on suhteliselt v\u00e4ikesearvuline. Ka NATO juht, peasekret\u00e4r (<em>secretary general<\/em>), on oma olemusel rohkem&nbsp;<em>secretary<\/em>&nbsp;kui&nbsp;<em>general<\/em>, kellel t\u00e4idesaatev v\u00f5im puudub ning kelle \u00fclesandeks on pigem leida erinevate liikmesriikide vahel konsensust ning soodustada kokkulepetele j\u00f5udmist. L\u00f5plik otsustus\u00f5igus NATOs on ikkagi liikmesriikidel. Kui miski nende poliitilistele huvidele ei vasta, siis seda ka vastu ei v\u00f5eta (konsensuslikkuse p\u00f5him\u00f5te). NATO tegevus s\u00f5ltubki suuresti liikmesriikide poliitilisest tahtest. See on loogiline, sest rahvuslik julgeolek on suver\u00e4\u00e4nsuse nurgakiviks ning riigid ei taha sellest loobuda.<\/p>\n\n\n\n<p>Formaalselt on k\u00f5ik liitlased v\u00f5rdsed, aga reaalsus on see, et suurtel riikidel on konsensust murda lihtsam. Prantsusmaa nt on olnud paljudes k\u00fcsimustes olnud j\u00e4igas positsioonis. P\u00f5hiline argument on see, et kuna k\u00f5ik NATO vahendid on liikmesriikide rahvuslikud vahendid, nende omand, siis on see ka riikide otsustada, kuidas nad k\u00e4ituvad. Otsuste tegemine alliansis on seet\u00f5ttu keeruline ja aegan\u00f5udev.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Artikkel viis<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>NATO keskmeks on artikkel viis. Kui k\u00fclma s\u00f5ja teises pooles NATO fookus laienes \u2013 osaleti aktiivselt kriisiohjeoperatsioonidel ja s\u00f5lmiti partnerlusleppeid \u2013 siis n\u00fc\u00fcd on fookusesse tagasi p\u00f6\u00f6rdunud kollektiivkaitse aspekt.<\/p>\n\n\n\n<p>Artikkel viis s\u00e4testab musket\u00e4rliku m\u00f5tte, et r\u00fcnnak \u00fche liikmesriigi vastu on r\u00fcnnak kogu alliansi vastu. Kui NATO v\u00f5tab artikli vastu, siis t\u00e4hendab see, et liikmesriigid on kohustatud v\u00f5tma vastu meetmeid r\u00fcnnaku alla sattunud liikmesriiki aidata. Seejuures peab aga silmas pidama, et need meetmed ei pea olema tingimata s\u00f5jalised, relvastatud, sest artiklis meetmete iseloomu t\u00e4psemalt ei defineerita. See oli omal ajal kompromiss Euroopa ja Ameerika \u00dchendriikide vahel. Euroopa huviks oli teise maailmas\u00f5ja&nbsp; j\u00e4rgselt, et relvastatud r\u00fcnnaku korral oleks ka vastus s\u00f5jaline, kuid USA sellega ei n\u00f5ustunud. &nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Siiamaani on NATO ajaloost teada ainult \u00fcks juhtum, kus viiendat artiklit on reaalselt rakendatud, 12.09. 2001. Tegu oli ootamatu juhtumiga nii s\u00fcndmuse kui vormi m\u00f5ttes, sest enne ei olnud allianss terrorismiga v\u00e4ga tegelenud. Terrorism (IRA, baskid) olid olnud eelk\u00f5ige rahvuslik vastutus.<\/p>\n\n\n\n<p>Millised on artikkel viie kriteeriumid?<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>r\u00fcnnaku n\u00e4ol peab olema tegu relvastatud r\u00fcnnakuga \u2013 ei pea olema traditsiooniliste s\u00f5javahendite kasutamisega (tank v\u00f5i m\u00fcrsk), Walesi tippkohtumise komm\u00fcnikees deklareeriti, et ka k\u00fcberr\u00fcnnak v\u00f5ib olla artikkel viie k\u00e4ivitajaks.<\/li>\n\n\n\n<li>r\u00fcnnak peab toimuma v\u00e4ljastpoolt. Kui 2001. aastal oleks USAd r\u00fcnnanud kodumaised terroristid, siis poleks saanud viiendat artiklit rakendada. Kui 12. septembril otsus vastu v\u00f5eti, ei oldud veel kindlad, kes r\u00fcnnakute taga on. Seet\u00f5ttu tehti ka otsus, et kui saab kinnitust, et tegu on sisemaise teoga, siis artikkel viis ei rakendu.<\/li>\n\n\n\n<li>r\u00fcnnaku ulatus e kahju ulatus \u2013 kindlasti m\u00e4ngib artikkel viie rakendumisel rolli ka r\u00fcnnaku ning tekitatud kahju ulatus. 11. septembril sai surma mitu tuhat inimest ning Ameerika \u00dchendriikidele tekitati tohutu majanduslik kahju. On v\u00e4heusutav, et kui oleks surma saanud n\u00e4iteks paark\u00fcmmend inimest, et siis oleks samuti artikkel viit rakendatud. See, kas tekitatud kahju \u00fchiskonnale on piisavalt suur, et artiklit rakendada j\u00e4\u00e4b arvatavasti alati k\u00fcsimuseks. Pole v\u00f5imalik ka kuidagi t\u00e4psustada, kui suur peaks kahju olema, et artikkel rakenduks, sest seda v\u00f5ivad j\u00e4lle v\u00e4lisj\u00f5ud enda huvides halvasti \u00e4ra kasutada (n\u00e4iteks tegutsevad t\u00e4pselt piiri peal).<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>K\u00fcsimused, mis seisavad alliansi ees<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Peamisteks probleemideks NATO ees on praeguse seisuga eelk\u00f5ige Venemaa k\u00e4itumine ning teine NATO l\u00f5una- ja kagutiib, sealne v\u00e4givaldne islamistlik ekstremism.<\/p>\n\n\n\n<p>Probleemiks v\u00f5ib osutuda ka asjaolu, et NATOs v\u00f5ivad tekkida igasugu regionaalsed grupeeringud.&nbsp; N\u00e4iteks teatud k\u00fcsimustega tegelemine j\u00e4\u00e4b p\u00f5hjapoolsete riikide \u00f5lule ja teatud asjad l\u00f5unatiiva riikide \u00fclesandeks.<\/p>\n\n\n\n<p>Alati j\u00e4\u00e4b alliansi ees seisvaks k\u00fcsimuseks ka raha. Hetkel ei ole n\u00e4ha, et liikmesriikide kaitse-eelarved v\u00e4ga kasvaksid.<\/p>\n\n\n\n<p>Henrik Praks leidis, et kui NATOt ei oleks olemas olnud K\u00fclma s\u00f5ja j\u00e4\u00e4nukina, siis sellist kollektiivkaitse p\u00f5him\u00f5tet nagu artikkel 5 sinna sisse ei kirjutataks. Kui algselt v\u00f5is NATO eesm\u00e4rgiks lugeda p\u00f5him\u00f5tet&nbsp;<em>Americans in, Germans down, Russians out<\/em>, siis esimene ja viimane pool sellest on ka t\u00e4hap\u00e4eval olulised ja aktuaalsed. Keskmiseks m\u00f5tteks v\u00f5iks olla aga pigem&nbsp;<em>Europeans engaged<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>K\u00fcsimused kuulajaskonna hulgast<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kui Venemaa r\u00fcndaks m\u00f5nda NATO liikmesriiki, kas see oleks NATO jaoks \u00fchendavaks j\u00f5uks v\u00f5i ajaks NATO lahku?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Henrik Praks oli veendumusel, et selline stsenaarium oleks NATOle pigem \u00fchendavaks j\u00f5uks. Venemaa on siiani r\u00fcnnanud Gruusiat ja Ukrainat ja paradigmamuutus Ukraina j\u00e4rel on olnud t\u00e4ielik. Liitlaste \u00fchtsus NATOs on olnud isegi suurem kui n\u00e4iteks Euroopa Liidus, kus on m\u00e4ngus majanduslikud huvid. Ometi on aga \u00fchtsus alati suhteline ning v\u00f5ib kergesti m\u00f5raneda.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Millises j\u00e4rgus on Ukraina liitumine NATOga?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Hetkel ei ole Ukraina liitumissoov NATOga aktuaalne. See on k\u00fcll kaugem eesm\u00e4rk, aga selle nimel hetkel ei t\u00f6\u00f6tata. Eestil vedas, et me omal ajal NATOsse sisse saime. Meil tekkis soodne v\u00f5imaluste aken, kus Venemaa tegeles parajasti oma siseprobleemidega ning USA presidendiks oli George Bush. Praks usub, et kui me oleks v\u00e4lja j\u00e4\u00e4nud, siis t\u00e4nases seisus oleks see v\u00e4ga raske meile, et meid aktsepteeritaks. Seda on n\u00e4ha Gruusia pealt, kes t\u00f5esti p\u00fc\u00fcdleb NATO poole, aga kellele pole siiani isegi liikmelisuse tegevuskava antud.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Mis juhtuks olukorras, kus r\u00fcnnatakse m\u00f5nd NATO liikmesriiki, aga NATO ei saaks artikkel viit rakendada, sest \u00fcks liikmesriik paneb k\u00e4e ette ja blokeerib (teatavasti on artikkel viie rakendamiseks vaja liikmesriikide konsensuslikku otsust)?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Kindlasti aeglustaks see NATO protsesse oluliselt, kuid see ei t\u00e4henda, et NATO ei reageeriks. Ka Ukraina s\u00f5ja ajal v\u00f5ttis NATO masinav\u00e4rgi kasutamine aega, mis ei v\u00e4listanud aga v\u00f5imalust liitlastel, kellel v\u00f5imed olemas, konflikti individuaalselt, rahvuslikke huve j\u00e4rgides, sekkuda. Ukrainas tegutses n\u00e4iteks USA kiiremini, kui NATO.<\/p>\n\n\n\n<p>Kuna NATO masinav\u00e4rk on aeglane, siis kipuvad olema suurriigid just need, kes on suutelised kiiremini reageerima. T\u00e4htsat rolli m\u00e4ngib siinkohal ka see, et mida teevad Ameerika \u00dchendriigid.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kuiv\u00f5rd on veel laual NATO-RUS koost\u00f6\u00f6k\u00fcsimus?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>NATO-RUS koost\u00f6\u00f6 peatati p\u00e4rast Krimmi s\u00fcndmuste algust. Ainuke, mis on toimunud, on saadikute tasemel kohtumised (\u00fcksikud). Selleks, et olukord muutuks, peaks Venemaa k\u00e4itumine ikka ulatuslikult muutuma. Kuigi praegu on koost\u00f6\u00f6 t\u00e4iesti k\u00fclmutatud, leidub alati m\u00f5lemal poole inimesi, kes sooviksid v\u00f5imalikult kiiresti&nbsp;<em>business as usual<\/em>i juurde tagasi p\u00f6\u00f6rduda.<\/p>\n\n\n\n<p><em>Konspekteeris Johannes Voltri<\/em><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Teisip\u00e4eval, 6. oktoobril k\u00e4is RSRis vestlemas Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskuse teadur Henrik Praks. Loengus heideti s\u00fcgavama pilk NATOsse \u2013 kuhu maani ulatuvad NATO p\u00e4devuse piirid ja kust algab riikide endi vastutus, millised on eri riikide rollid NATOs. \u00dchtlasi r\u00e4\u00e4giti ka artikkel viiest ning teistest Washingtoni lepingu mehhanismidest. Mida NATO endast \u00f5igupoolest kujutab? NATO on eelk\u00f5ige poliitiliss\u00f5jaline [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":8341,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,74],"tags":[],"class_list":["post-1655","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loengud","category-74"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1655","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1655"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1655\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8341"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1655"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1655"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1655"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}