{"id":1653,"date":"2015-09-22T20:04:41","date_gmt":"2015-09-22T17:04:41","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=1653"},"modified":"2023-08-31T22:14:47","modified_gmt":"2023-08-31T19:14:47","slug":"helga-kalm-suuria-kriis-ja-rahvusvahelised-huvid-minevikust-olevikust-ja-tulevikust","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2015\/helga-kalm-suuria-kriis-ja-rahvusvahelised-huvid-minevikust-olevikust-ja-tulevikust\/","title":{"rendered":"Helga Kalm: “S\u00fc\u00fcria kriis ja rahvusvahelised huvid – minevikust, olevikust ja tulevikust”"},"content":{"rendered":"\n

22. septembril andis RSR-s s\u00fcgissemestri avaloengu Rahvusvahelises Kaitseuuringute Keskuses t\u00f6\u00f6tav nooremteadur Helga Kalm, kes arutles teemal “S\u00fc\u00fcria kriis ja rahvusvahelised huvid – minevikust, olevikust ja tulevikust”. Helga Kalm on omandanud bakalaureusekraadi Tartu \u00dclikoolis, \u00f5ppinud Lyonis Sciences Po instituudis ja Hiinas Renmini \u00fclikoolis ning Georgetowni ja Praha Karli \u00fclikooli \u00fchisprogrammis. Lisaks l\u00e4binud magistri\u00f5pingud Bolognas ja Washingtonis Johns Hopkinsi \u00fclikoolis rahvusvaheliste uuringute koolis (The Johns Hopkins University School of Advanced International Studies) rahvusvahelistes suhetes ja rahvusvahelises majanduses. \u00d5pinguis keskendus ta rahvusvahelisele konfliktihaldamisele ning tegi v\u00e4lit\u00f6id Filipiinidel Mindanao saarel. RKK-s on Helga Kalmi uurimisvaldkonnaks L\u00e4his-Ida ja Aafrika.<\/em><\/p>\n\n\n\n

S\u00fc\u00fcria kriis nagu paljud Araabia kevadega seotud kriisid, algas majanduslikel p\u00f5hjustel. Riigis toimusid suured p\u00f5ud, mist\u00f5ttu harimiseks ei olnud enam maad ja  inimesed kolisid linnadesse. Kui tavaliselt on \u00fcks suur s\u00fcndmus, mis algatab revolutsiooni, siis S\u00fc\u00fcrias oli selleks \u00fcks juhtum, kus koolipoisid kirjutasid re\u017eiimivastaseid s\u00f5numeid graffitina kooliseinale. Erinevalt varasemalt toimunud taolistest juhtumitest eristas tol korral j\u00e4rgnenud tegevus \u2013 neid samu poisse piinati Assadi re\u017eiimi poolt. Taoline \u00fclem\u00e4\u00e4rane v\u00e4givald re\u017eiimi poolt julgustas revolutsioonilist k\u00e4itumist. K\u00f5ik eskaleerus selles, et hakati Assadi vastu m\u00e4ssama ning need levisid \u00fcle riigi ja tekkisid erinevad osapooled, kes tahtsid v\u00f5imu saada. Konfliktile aitas kaasa alguses v\u00e4lisriikide poolne rahastamine ning erinevad r\u00fchmitused pidid rahastamise saamise nimel v\u00f5itlema ning teatud \u201c\u00fclesandeid t\u00e4itma\u201d. Nendeks riikideks olid Saudi Araabia v\u00f5i Qatar.<\/p>\n\n\n\n

P\u00f5hjus, miks Tuneesias oli Araabia Kevad edukas ning S\u00fc\u00fcrias mitte, seisnes selles, et viimases olid k\u00fcll erinevad organisatsioonid, kui suur katuseorganisatsioon puudus. Samuti olid \u00fchiskonnas vajaka loomulikud liidrid, kes r\u00e4\u00e4giksid demokraatiast v\u00f5i propageeriksid seda. Ameti\u00fchingute moodustamine oli keelatud, kogu v\u00f5im oli Assadi ning tema perekonna k\u00e4es. Hetke seisu vaadates pole juhtpositsiooni otseselt kellelgi. Assadi re\u017eiimi p\u00f5hir\u00f5hk l\u00e4heb kohalike m\u00e4ssajate vastu v\u00f5itlemisele. Kohalikud j\u00f5ud on k\u00f5ige v\u00f5imsamad l\u00f5unapiirkonnas. Seal on enamv\u00e4hem tasakaal olemas, tsiviilelanike tapab vaid Assad.<\/p>\n\n\n\n

M\u00e4ssajate gruppide valdav osa kindralitest on kas Tuneesiast v\u00f5i P\u00f5hja-Aafrikast p\u00e4rit, enamik kindralitest ka Islamiriigis on v\u00e4lismaalastest (Austraaliast v\u00f5i Inglismaalt). Islamiriigis on v\u00f5imustruktuur on v\u00e4ga kindlatele taladele \u00fcles ehitatud ning seet\u00f5ttu ka tugeva kontrolli all. Kohalike seas on ISIS populaarsust kogunud, sest ta v\u00f5imaldab tasuta majutust, pakub finantsabi. Levib arusaam, et \u201ck\u00f5ik on olemas\u201d, \u201ck\u00f5ike saab\u201d, inimesed, kes on s\u00f5jast v\u00e4sinud naudivad seda rahu ja toetust. Kuigi ainuke koht, kus ISIS reaalselt funktsioneerib riigina on Raqqa linn \u2013 seal ongi ehk hea, kuid mujal mitte. ISISe puhul tuleb ka seda m\u00f5ista, et Islamiriigi kalifaat ei ole vaid kristlaste vastane r\u00fchmitus. See on k\u00f5igi uskmatute vastane r\u00fchmitus ehk tapetakse n\u00e4iteks sunniitegi.<\/p>\n\n\n\n

Kurdid on v\u00f5rdlemisi edukalt suutnud t\u00e4nu rahvusvahelisele toetusele vastupanu Islamiriigile avaldada. T\u00fcrgi on mures, et tekib \u00fchine Kurdistani riik\/\u00fchine Kurdi enklaav. T\u00fcrgi on kaasa aidanud ka Islamiriigi tekkele. Sealt kaudu on S\u00fc\u00fcria naftat m\u00fc\u00fcdud v\u00e4lja ning T\u00fcrgi kaudu k\u00e4ib ISISe v\u00f5rgustiku loomine. Seega T\u00fcrgil on suur vastutus –  lubavad sekkumist aga sisuliselt pole lillegi liigutanud. Teised naaberriigid S\u00fc\u00fcrial on v\u00e4he eeskujulikumad. Jordaania nt on siinses kriisis tublisti k\u00e4itunud, akiitvselt tegutsevad, ehitasid eraldi p\u00f5genike linna jne. Iraan on see, kes toetab rahaliselt k\u00f5ige rohkem Damaskust, toetab Hezbollah tegevust. Nende jaoks on oluline, et s\u00e4iliks Assadi ning \u0161iiitide re\u017eiim.<\/p>\n\n\n\n

Venemaa, kes toetab Assadi re\u017eiimi, on m\u00fc\u00fcnud Assadile relvi, s\u00f5jatanke jne. Venemaa tahab oma v\u00f5imu S\u00fc\u00fcrias suurendada. Tahavad s\u00e4ilitada ka sadamat S\u00fc\u00fcrias, mis on ainukene sadam v\u00e4ljaspool endise N\u00f5ukogude Liidu piire, nende jaoks oluline sadamapunkt. Euroopa riigid kannatavad ehk k\u00f5ige rohkem kogu kriisis, sest peavad vastu v\u00f5tma s\u00f5jap\u00f5genikke. \u00dchine poliitika Euroopal puudub, mist\u00f5ttu tuleb tunnistada, et Euroopa on suht v\u00f5imetu olnud siiani.<\/p>\n\n\n\n

USA ei taha sekkuda, suurim asi mida tehtud: keemiarelvade \u00e4ra toomine, mis saavutati ka suuresti t\u00e4nu Venemaale. Ameerika L\u00e4his-Ida poliitika on t\u00e4iesti l\u00e4bikukkunud viimasel ajal, nad kulutavad treeningutele jne k\u00f5ige rohkem, panustavad tohutult ressursse aga for nothing<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Laheriigid on siiski need, kes rahaliselt toetavad enim, Saudi Araabia ja Qatar v\u00f5istlevad kumb on v\u00f5imsam, kumb rohkem raha kellele suudab anda. Kas Laheriigid v\u00f5iksid ise p\u00f5genikke vastu v\u00f5tta? P\u00f5hjus seisneb selles, et paljudes P\u00e4rsia lahe riikides on aga p\u00f5liselanikud v\u00e4hemuses, mist\u00f5ttu on problemaatiline s\u00f5jap\u00f5genikke juurde v\u00f5tta. Tegelikult, et soovi ka S\u00fc\u00fcria p\u00f5genikud ise minna Saudi Araabiasse v\u00f5i Qatari, sest et sealne re\u017eiim on v\u00f5rdlemisi sarnane sellega, mida nad kardavad.<\/p>\n\n\n\n

Tulevik: h\u00e4id stsenaariumeid ei ole. Kust v\u00f5tta liidrid? 21. sajandi konflikti tunnus on see, et ei ole lahendust, sest ei ole inimesi v\u00f5tta, kes seda lahendaksid.  USA \u201ck\u00e4es on pall\u201d ning tuleb tunnistada, et tegelikkuses ei saa r\u00e4\u00e4kida olukorrast ilma Assadita.  S\u00fc\u00fcria konflikt on hea n\u00e4ide sellest, kuidas magati maha hea v\u00f5imalus rahulikuks lahenduseks. L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised T\u00fcrgiga on olulised, Islamiriik saab peamiselt oma relvad ja muud ressurssid l\u00e4bi T\u00fcrgi. Ei ole suudetud \u00e4ra otsustada, kumb on hullem, kas Assad v\u00f5i Islamiriik. Kohalike seas on Assad vaenlane number \u00fcks, Islamiriik on halb, kuid Assad on veel halvem.<\/p>\n\n\n\n

Kartus, et Islamiriigi spioonid\/s\u00f5durid on koos s\u00f5jap\u00f5genikega Euroopasse imbunud.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Islamiriik ei saada oma spioone v\u00f5i s\u00f5dureid \u00e4ra. Need eurooplased, kes on v\u00e4rvatud Islamiriigi heaks t\u00f6\u00f6tama l\u00e4hevad kahurilihaks, eurooplasi ei usaldata. Siia[Euroopasse] neid ei saadeta, Islamiriik ei raatsiks saata oma master mind<\/em>e paadile, mis v\u00f5ib \u00e4ra uppuda. P\u00f5hir\u00f5hk l\u00e4heb terriotooriumi laiendamisele S\u00fc\u00fcrias ja Iraagis, mitte \u201ceuroopa vallutamisele\u201d vms.<\/p>\n\n\n\n

Kuidas kriisi l\u00e4bi Assadi saaks laheneda?<\/em><\/p>\n\n\n\n

L\u00e4bi Assadi saaks v\u00f5ib-olla nii, et n\u00fc\u00fcd veel 5aastat on Aasad v\u00f5imul ja siis toimuvad valimised, tekitada mingisugune astmeline protsess. Assadi kaasata l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistele. Mitte Assad uuesti v\u00f5imule, vaid kuidagi l\u00e4bi Assadi leida lahendust. \u00dckski riik ei taha saata enda mehi kahurilihaks sinna vastuv\u00f5itlemaks, ei Euroopa riik, ei Araabia riik ega ka L\u00e4his-Ida riik.<\/p>\n\n\n\n

Euroopa Liit ei ole konflikti lahendamiseks mitte midagi sisuliselt tehtud, nagu ka T\u00fcrgi ohjeldamiseks. Assad ei v\u00f5itle ka Islamiriigi vastu, liiga suur t\u00fckk tema jaoks, v\u00f5itleb vaid v\u00e4ikeste m\u00e4ssajate\/m\u00e4ssu gruppide vastu. Putini suureks mureks on see, et Gadaffi tapmine oli tohutult v\u00e4givaldne ja robustne, seet\u00f5ttu kardab, et temal on sarnane saatus, ei soovi, et sarnane diktaatorite tapmise trend tekiks maailmas.<\/p>\n\n\n\n

ISISe edasitungi on m\u00f5neti piiratud, Iraagis on n\u00e4iteks tagasi t\u00f5mmanud. Mingites piirkondades on pommitamisega edusamme saavutatud, mingites piirkondades l\u00e4bikukkunud. Ameerika vastasuse tunne on Iraagis tohutult suur. Iraani n\u00e4hakse isegi positiivsemas valguses. Islamiriigi idee on konfliktidele \u00fcles ehitatud. Idee on pidev r\u00fc\u00fcstamine ja kalifaadi laiendamine. Kokkulepet Assadiga nad ei n\u00e4e, laienemisel piiri ei n\u00e4e. Eufooriale \u00fclesehitatud re\u017eiim, ei ole lihtsalt autoritaarne. Kui v\u00f5itluse osa \u00e4ra kaoks siis kukuks re\u017eiim \u00fcsna kiiresti kokku.<\/p>\n\n\n\n


Konspekteeris Kristi-Maria Nurm<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

22. septembril andis RSR-s s\u00fcgissemestri avaloengu Rahvusvahelises Kaitseuuringute Keskuses t\u00f6\u00f6tav nooremteadur Helga Kalm, kes arutles teemal “S\u00fc\u00fcria kriis ja rahvusvahelised huvid – minevikust, olevikust ja tulevikust”. Helga Kalm on omandanud bakalaureusekraadi Tartu \u00dclikoolis, \u00f5ppinud Lyonis Sciences Po instituudis ja Hiinas Renmini \u00fclikoolis ning Georgetowni ja Praha Karli \u00fclikooli \u00fchisprogrammis. Lisaks l\u00e4binud magistri\u00f5pingud Bolognas ja Washingtonis Johns […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":8341,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,74],"tags":[],"class_list":["post-1653","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loengud","category-74"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1653","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1653"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1653\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8341"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1653"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1653"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1653"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}