{"id":1640,"date":"2014-05-13T19:44:40","date_gmt":"2014-05-13T16:44:40","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=1640"},"modified":"2023-08-31T21:47:16","modified_gmt":"2023-08-31T18:47:16","slug":"tauno-tohk-millest-raagivad-poliitikud-hiinas-vestlus-hiina-poliitilisest-kommunikatsioonist","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2014\/tauno-tohk-millest-raagivad-poliitikud-hiinas-vestlus-hiina-poliitilisest-kommunikatsioonist\/","title":{"rendered":"Tauno T\u00f5hk: “Millest r\u00e4\u00e4givad poliitikud Hiinas? Vestlus Hiina poliitilisest kommunikatsioonist”"},"content":{"rendered":"

Teisip\u00e4eval, 13. mail 2014. aastal k\u00e4is RSR-is Tartu \u00dclikooli doktorant Tauno T\u00f5hk, kes r\u00e4\u00e4kis teemal \u201eMillest r\u00e4\u00e4givad poliitikud Hiinas? Vestlus Hiina poliitilisest kommunikatsioonist\u201c. Loengus otsiti vastuseid k\u00fcsimustele, kes \u00fcldse on poliitik Hiinas ning millest r\u00e4\u00e4gitakse ja millest ei r\u00e4\u00e4gita? Lisaks kuuldi propaganda ajaloost, valimiskampaaniatest (nende puudumisest) ja kontrollhoobadest kui poliitilise kommunikatsiooni osast.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Tauno T\u00f5hk \u00f5ppis Tartu \u00dclikoolis kommunikatsiooni ja Kesk-Hiina Pedagoogilises \u00dclikoolis magistrantuuris sotsioloogiat. Kokku elas ta Kesk-Hiinas, tundmatus miljonilinnas nimega Wuhan, 4 aastat. Hetkel t\u00f6\u00f6tab ta valitsuse kommunikatsioonib\u00fcroos infon\u00f5unikuna ja on \u00fcks kahest \u00f5ppej\u00f5ust Tartu \u00dclikoolis loetaval t\u00e4nap\u00e4eva Hiina poliitika kursusel. Hing on lisaks Hiinale ka fotograafias (https:\/\/www.flickr.com\/photos\/toehk\/<\/a>).<\/p>\n\n\n\n

Hiina on \u00fcheparteiriik de facto<\/em>, de jure<\/em> on lisaks veel 8 ametlikku parteid, mis esindatud ka \u201eparlamendis\u201c. Parlament on osa kolmeosalisest s\u00fcsteemist: s\u00f5jav\u00e4gi, riigis\u00fcsteem ja partei ning viimane neist domineerib eelnevate \u00fcle. S\u00f5jav\u00e4e esmane \u00fclesanne on kaitsta parteid ning alles seej\u00e4rel Hiina Rahvavabariiki. Ideoloogiline kontroll selle ning teiste juhtivorganite \u00fcle on tugev. Raske on vahet teha ametnike ja poliitikute vahel, sest ametnikke valitakse poliitilise sobivuse j\u00e4rgi.<\/p>\n\n\n\n

Hiina on jagunenud provintsideks, mille all administratiivsed \u00fcksused. Valimised toimuvad alumistel tasanditel ehk k\u00fclades ja linnades on volikogud, kuhu valitakse rahvaesindajad (enamasti parteiliikmed), kes valivad esindajad j\u00e4rgmisse astmesse jne ning l\u00f5puks j\u00f5uavad parlamenti valitute valitud. Kui demokraatlikes riikides toimuvad poliitilised kampaaniad ning poliitiline suhtlus kulgeb ka altpoolt \u00fcles, siis Hiina poliitiline kommunikatsioon toimub \u00fclalt alla, riigilt kodanikule.<\/p>\n\n\n\n

S\u00fcsteem on l\u00e4bipaistmatu ja meie teadmised on spekulatiivsed, mist\u00f5ttu tundub v\u00e4ljast, et Hiina s\u00fcsteem on monoliitne: otsustatakse ja tehakse \u00e4ra. Tegelikult pole Hiina riik nii \u00fchtne, partei eesm\u00e4rk on vaid luua selline kujutluspilt. S\u00fcsteemi sees toimub v\u00f5imuv\u00f5itlus, partei on jagunenud fraktsioonideks, mida praegu on kaks: esiteks praegune juht Xi Jinping ning teiseks peaminister Li Keqiang ehk teise koha mees. Nende p\u00f5hierinevusteks on see, et esimene toetab maainimesi, harmoonilist arengut ja teine on teise-kolmanda generatsiooni parteilane, kelle jaoks on t\u00e4htis kiire majandusareng. Eksisteerivad ka regionaalsed, riigiettev\u00f5tetega seotud fraktsioonid. Toimub pidev kulissidetagune tegevus ja kompromissideni j\u00f5udmine. V\u00f5imuni j\u00f5udmiseks peab hoidma madalat profiili, st ei tasu k\u00f5nedes liialt tugevaid s\u00f5numeid edastada, mis v\u00f5iksid teisele fraktsioonile vastuv\u00f5etamatu olla.<\/p>\n\n\n\n

Poliitilise debati jaoks on v\u00e4ljaanded (People\u2019s daily), kus kasutatakse pseudon\u00fc\u00fcme, mis sarnanevad inimeste nimedele, kuid mille taga on erinevad riigiasutused v\u00f5id kirjutusgrupid. Tavainimesi need ei huvita, vaid riigiametnikud m\u00f5istavad seal avaldatavat v\u00f5imuv\u00f5itlust.<\/p>\n\n\n\n

Hiinas puudub selline n\u00e4htus nagu jaepoliitik L\u00e4\u00e4nes ehk keegi, kes suhtleks vabalt ja vahetult inimestega. N\u00fc\u00fcdne juht on k\u00fcll \u00fcritanud seda traditsiooni murda: ta k\u00e4is Pekingi t\u00e4navakohvikus pelmeene s\u00f6\u00f6mas (misj\u00e4rel on sellest saanud kultuskoht). \u00dcldiselt on distants tavainimese ja poliitiku vahel suur, sest poliitikutel pole otsest populaarsust vaja, sellegipoolest j\u00e4lgitakse inimeste meelsust.<\/p>\n\n\n\n

Propaganda<\/strong><\/p>\n\n\n\n

1949. \u2013 76. aastal oli Hiina kindlasti propagandariik ja iga elu osa \u00fcritati allutada propagandale ja poliitikate. Mao Zedongi eesm\u00e4rk oli kasvatada \u00fchiskond \u00fcmber ja luua uut sorti inimene. L\u00f5pptulemuseks oli kaos. Majandus oli 1976. aastal samal tasemel, mis 1949. a. 1980ndatel p\u00f6\u00f6rati seet\u00f5ttu t\u00e4helepanu vaid majandusele, propaganda ja m\u00f5jutuse pool j\u00e4eti unarusse v\u00f5i seda ignoreeriti. See omakorda viis 1980ndate l\u00f5puks rahulolematuseni parteiga, sest majandus oli t\u00f5usnud, kuid elatustase stagneerus. P\u00e4rast 1989. a Tiananmeni v\u00e4ljaku s\u00fcndmuseid m\u00f5isteti, et nii ei saa ning poliitika peab haarama kahe k\u00e4ega: \u00fcks legitiimsusallikas on majandus, teine on inimeste meelsus.<\/p>\n\n\n\n

J\u00e4rgiti ka N\u00f5ukogude Liidu lagunemist, mille p\u00f5hjal saadi aru, et liialt ruttu ei tasu hukka m\u00f5ista varasemat s\u00fcsteemi. Seet\u00f5ttu \u00f6eldakse, et Mao eksis 30%, kuid 70% ulatuses oli tal \u00f5igus. Liiga kiired poliitilised reformid pole head, sest NL-s \u00fcritati korraga majanduslikke ja poliitilisi reforme ellu viia: inimestele anti liiga palju vabadust seada v\u00f5im kahtluse alla ja rahva meelsusega ei tehtud piisavalt t\u00f6\u00f6d. Praegu valitseb Hiinas suur erinevus Mao ajaga: enam ei \u00fcritata inimest \u00fcmber kasvatada, eraelus antakse inimestele rohkem vabadust, kui siis. Eesm\u00e4rk on hoopis oluliste teemade raamistamine ja et riigil oleks initsiatiiv inforuumis s\u00f5numi levitamisel. Sellegipoolest ei suudeta t\u00e4ielikult takistada infot, mis tuleb v\u00e4ljastpoolt.<\/p>\n\n\n\n

Peamine s\u00f5num, mille partei alla poole suunab: kui poleks kommunistliku parteid, poleks uut Hiinat, sest partei on loonud kasvu Hiina heaolus ja praegune eluj\u00e4rg on parem, kui kunagi varem. Hoolimata sellest, et s\u00fcsteemis on probleeme, on siiski kompartei s\u00fcsteem parim v\u00f5imalikest. Kui meedias kajastatakse Ukraina s\u00fcndmuseid ja Araabia kevadet, siis s\u00f5num raamistatakse nii: \u201evaadake, mis juhtub, kui inimesed asja enda k\u00e4tte v\u00f5tavad: saabub kaos\u201c. Hiinas on \u00fcks valitsev j\u00f5ud, mis on stabiilne ning t\u00e4nu millele majandus ja inimeste eluj\u00e4rg paranevad.<\/p>\n\n\n\n

K\u00fcsimused publikust:<\/strong><\/p>\n\n\n\n

1) Mitu fraktsiooni on Hiinas? Kuidas nad teineteisest erinevad? Kas eksisteerib ka selline, mis kaldub rohkem liberaalse demokraatia poole?<\/p>\n\n\n\n

Princelings<\/em> ehk komnoored vs Shanghai klikk, kust p\u00e4rit Jiang Zemin (\u00fcle-eelmine president). Teatud valdkondades \u2013 parteiperekondadel seosed nt naftat\u00f6\u00f6stuse, finantssektori vms-ga, toetavad k\u00fcll neoliberaalset majanduspoliitikat, kuid mitte avatud liberaalsust. Ka poliitiline reform Hiinas t\u00e4hendab midagi muud, kui see, mida me ootame. Nende eesm\u00e4rk pole alati s\u00fcsteemi l\u00f5hkuda, eriti kuna pole alternatiivi.<\/p>\n\n\n\n

Parteis on ligikaudu 80 miljonit liiget ja sinna ei v\u00f5eta inimesi valimatult: liikmeks saamiseks peab l\u00e4bima mitmeid katseid. Neis edasij\u00f5udnutega tehakse tugevat ideoloogilist t\u00f6\u00f6d parteikoolides jm ning inimesed seotakse \u00fchtsesse s\u00fcsteemi. Parteilastel on rohkem karj\u00e4\u00e4ri- ja t\u00f6\u00f6v\u00f5imalusi.<\/p>\n\n\n\n

Tavaliselt Hiina inimesed poliitikast ei huvitu. TV-s v\u00f5ib k\u00fcll k\u00e4ia seriaal Jaapani s\u00f5jast, milles avaldub teatav politiseeritus, kuid keskmine kodanik poliitikast ei r\u00e4\u00e4gi, pigem m\u00f5eldakse praktilistele probleemidele. Hiina meedias on poliitika tehtud igavaks: ei r\u00e4\u00e4gita poliitikute eraelust.<\/p>\n\n\n\n

2) Kuidas kajastati Hiinas seda, kui Bo Xilai ja ta naine m\u00f5isteti m\u00f5rvas s\u00fc\u00fcdi?<\/p>\n\n\n\n

See on pikk saaga, mis sai alguse  kaks aastat tagasi. K\u00f5igepealt l\u00e4ks kohtu alla kohaliku regiooni politseipealik, siis Bo Xilai naine, Bo Xilai ise oli pool aastat kadunud (parteiuurimise all). Eelmisel aastal toimus kohtuprotsess, mis oli ebat\u00fc\u00fcpiline, sest seda kajastati avalikult. Sellega taheti j\u00e4tta illusioon avatusest, millega rahuldati avalikkuse huvi teema vastu. Karistuseks m\u00e4\u00e4rati surmanuhltus tingimisi, mida t\u00e4ide ei viida, kuid poliitikasse Bo Xilai ei naase.<\/p>\n\n\n\n

Inimesed saavad end v\u00e4ljendada, saavad vajaliku info k\u00e4tte ja j\u00e4\u00e4b mulje, et s\u00fcsteem on avatud. Tegelikult on s\u00fcsteem raamistatud ja kontrollitud. N\u00f5ukoguse Liidu aegne liidrite \u00fclistamine oli ilmselge propaganda, kuid praegune olukord Hiinas on natuke h\u00e4gusam. Riik finantseerib meediat ainult v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral ja v\u00e4ljaanded peavad end ise rahastama, mist\u00f5ttu peavad avaldatavat sisu muutma tarbijale huvitavamaks ehk mahlakamaks. Lisaks m\u00f5isteti, et liiga silmn\u00e4htav propaganda ei t\u00f6\u00f6ta, seega v\u00f5eti eeskuju L\u00e4\u00e4ne pehmest j\u00f5ust.<\/p>\n\n\n\n

Poliitilised juhid avalikkuses \u00fcksteist ei r\u00fcnda: kriitikat ei tehta kas \u00fcldse v\u00f5i tehakse \u00fcmber nurga. Kirjutamisgrupid on vahel\u00fclideks, mille kaudu saab kaude poliitilist kriitikat teha,  n\u00e4iteks kirjutada artikkel, mis kritiseerib m\u00f5nd poliitilist reformi. Juhul kui on tegemist isikuga, keda on juba avalikult kritiseeritud, nt s\u00fc\u00fcdistatud korrumptsioonis v\u00f5i muus kuriteos (nagu Bo Xilai), siis v\u00f5ib teda igatpidi kritiseerida ka avalikus meedias ja seda tehakse.<\/p>\n\n\n\n

3) Kas meedias r\u00e4\u00e4gitakse \u201elangenud\u201c poliitikutest v\u00f5i \u00fcritatakse t\u00e4helepanu neilt pigem hajutada?<\/p>\n\n\n\n

Netis neist kindlasti r\u00e4\u00e4gitakse: neist tehakse hernehirmutised ja  esialgu r\u00e4\u00e4gitakse t\u00e4ie rauaga, aga siis unustatakse nad \u00e4ra.<\/p>\n\n\n\n

N\u00fc\u00fcd on esile kerkinud uus isik, kellele jahti peetakse: endine partei keskkomitee alalise komitee julgeolekustruktuuride juht. Temaga seotud ettev\u00f5tjad on hakanud kaduma, neid on arreteeritud ja nad on hakanud korrumptsioonis\u00fc\u00fcdistusi saama. L\u00f5puks j\u00f5utakse ilmselt otsa pidi temani. Ta on k\u00f5rgemal positsioonil kui Bo Xilai ja talle ei saa otse l\u00e4heneda, enne tuleb toetav v\u00f5rgustik eemaldada.<\/p>\n\n\n\n

Hiina meedias kasutatakse palju metafoore ja \u00fcmber\u00fctlemist, v\u00e4ljendeid, millest aru saamiseks peab teadma vana kirjandust, luulet jms, et m\u00f5ista, mida sellega \u00f6elda tahetakse v\u00f5i kuidas kedagi iseloomustatakse. Idioomid on neljat\u00e4helised v\u00e4ljendid, mis ei oma t\u00e4hendust, kuid millee taga on mingi lugu, mida peab seda teadma, et m\u00f5ista, mida idioom t\u00e4hendab.<\/p>\n\n\n\n

Hiinas tavainimesele ametlikke kanaleid poliitika m\u00f5jutamiseks v\u00e4ga palju ei leidu. \u00dcks viis, kuidas rahvas oma muredele lahendusi otsib, on demonstratsioon v\u00f5i protest ehk massiintsident. Neid on Hiinas k\u00fcmneid tuhandeid, kuid need on p\u00f5hiliselt seotud lokaalsete probleemidega. Kuna omavalitsused leiavad eelarvele t\u00e4iendust maa m\u00fc\u00fcgist, siis tihti juhtub, et p\u00f5llumajandusest elatuvad inimesed j\u00e4\u00e4vad enda maast ilma ning see antakse kinnisvaraarendajatele. See omakorda viib protestideni kohalike omavalitsuste vastu. \u00dcheks n\u00e4iteks on Hangjou linnas toimunud protest pr\u00fcgip\u00f5letamisjaama vastu, mis \u00fcritati kiirkorras ehitada. Paarsada inimest hakkas selle vastu m\u00e4ssama, mille tulemusena pandi projekt seisma.<\/p>\n\n\n\n

On tekkinud viis poliitilist protsessi rahumeelselt m\u00f5jutada: vaba\u00fchendused ehk NGO-d, mis teevad konkreetsete poliitikutega lobit\u00f6\u00f6d, et kindlat olukorda  muuta, nt. majaomanike komiteed, mis tahavad seadusi oma kasuks kallutada.<\/p>\n\n\n\n

Hiinas joonistub v\u00e4lja tugev erisus kohaliku ja keskv\u00f5imu vahel: see, et keegi v\u00f5itleb esimese vastu, ei n\u00e4ita tema meelsust teise suhtes. Valitsus laseb regionaalsetel s\u00fcndmustel isesoodu areneda seni, kuni protesteerijad ei hakka omavahel teadmisi ja know-how<\/em>\u2019d vahetama ehk ei muutu laiemaks ohuks. Keskv\u00f5im kasutab olukorda kohati isegi \u00e4ra, et suurendada enda kontrolli regioonis: toetades rahvast kohaliku v\u00f5imu vastu v\u00f5i soostudes regionaalseid liidreid aitama. Ajakirjanikele on aga pandud keeld raporteerida teiste provintside probleeme, et teated neist ei leviks.<\/p>\n\n\n\n

Paar aastat tagasi olid mikroblogid platvormiks, kus inimesed enda probleeme avalikkuse ette tuua said. N\u00fc\u00fcd on neile suukorv p\u00e4he t\u00f5mmatud ja endised s\u00f5nakaimad arvamusliidrid on kesktelevisioonis patte kahetsenud. Vahepeal, eriti seoses ol\u00fcmpiam\u00e4ngudega, tundus, et \u00f5hustik muutus vabamaks, praeguseks on aga nii meedia- kui internetivabadust taas piiratud.<\/p>\n\n\n\n

4) Teatavasti on Hiinas ligikaudu 600 miljonit interneti kasutajat ehk netizeni<\/em>. Kuidas sobituvad nemad poliitilisse raamistikku?<\/p>\n\n\n\n

Internetifoorumites t\u00f5statatakse erinevaid teemasid, ka selliseid, mis on keskvalitsuse suhtes kriitilised. L\u00e4himinevikus viidi l\u00e4bi uuring, mis anal\u00fc\u00fcsis, mida tsenseeritakse. Tuli v\u00e4lja, et mitte niiv\u00f5rd kriitikat, vaid aktivismi ehk \u00fclet\u00f5susudele kutsumist, isegi siis, kui demonstratsioon oli valitsust pooldav. Internet t\u00f6\u00f6tab ventiilina: inimestel lastakse mingi piirini kriitilisi arvamusi avaldada, et nad saaksid end seal v\u00e4lja elada. Kui 2009. aastal mingi teema piisavalt kajastust p\u00e4lvis, siis oli sel m\u00f5ju ka riigi poliitikale, enam mitte selles ulatuses.<\/p>\n\n\n\n

5) Kuuldavasti on poliitika Hiinas \u00fcsnagi v\u00f5rgustikup\u00f5hine, nt nafta\u00e4ri on koondunud teatavate perekondade k\u00e4tte. Kas selles v\u00f5ib n\u00e4ha kalduvust d\u00fcnastiatele?<\/p>\n\n\n\n

Hiinas v\u00f5ib t\u00f5epoolest m\u00e4rgata \u00fcht fraktsiooni, mis \u00fcldiselt koosneb revolutsioonikangelastest, kelle lapsi nimetatakse princelinguteks. Ka Bo Xilai ja Ji Xiapingi isas kuulusid sinna gruppi. Partei \u00fcritab siiski j\u00e4tkuvalt p\u00fcsida meritokraatlik ehk alt \u00fclesse t\u00f5usmine peaks k\u00e4ima l\u00e4bi saavutuste.<\/p>\n\n\n\n

6) Kas Hiinas eksisteerivad komnoored ja pioneerid?<\/p>\n\n\n\n

Koolilapsed k\u00e4ivad punar\u00e4tid kaelas, kuid kommunistlikud noorteorganisatsioonid pole Hiinas lineaarne tee kommunistliku parteini: komnoor olemine, ei kindlusta parteisse saamist ja komnooreks olemine ei ole parteisse saamise eelduseks.<\/p>\n\n\n\n

7) Mis on valitsuse peamised ideoloogilised sloganid ja v\u00e4ljendid? A la \u201enever forget national humiliation\u201c.<\/p>\n\n\n\n

Suured sloganid polegi ehk nii levinud kui idee tsiviliseeritud, harmoonilisest \u00fchiskonnast. K\u00f5ik linnad on t\u00e4is vihjeid sellele m\u00f5ttele, n\u00e4iteks kui teel on ehitust\u00f6\u00f6, siis saadab seda silt:  \u201ev\u00e4ike ebamugavus tsiviliseeritud \u00fchiskonna nimel\u201c jne. Samuti on rahva seas juurdunud idee, et kui poleks kommunistlikku parteid, poleks ka uut ja arenenud Hiinat.<\/p>\n\n\n\n

8) Kui palju Hiina tavakodanik tunnetab, et elab kommunistlikus riigis?<\/p>\n\n\n\n

Igap\u00e4evatoimetustes ta seda eriti ei tunneta: t\u00e4navapildis seda n\u00e4ha pole, sest s\u00f5numid seintel r\u00f5hutavad pigem patriotismi ja natsionalismi. Sotsiaalne turvav\u00f5rgustik ja sotsiaalsete garanteeringute s\u00fcsteem on v\u00e4hem arenenud kui liberaalsemates riikides nagu Eesti. Kommunismi on tunda vaid retoorikas.<\/p>\n\n\n\n

9) Kuidas on naise positsioon muutunud?<\/p>\n\n\n\n

Kommunistlikus ideoloogias r\u00f5hutati sugudevahelise v\u00f5rdsuse vajalikkust. Osade allikate p\u00f5hjal on selles valdkonnas viimasel ajal pigem toimunud tagasiminek: vahepeal ideoloogiliselt pealesurutud suguline v\u00f5rdsus on asendunud traditsiooniliste soorollidega: naine peab enne  abiellumist olema neitsi ja p\u00e4rast seda j\u00e4\u00e4ma koju, mitte minema t\u00f6\u00f6le. \u00d5ige mees peab pere \u00fcleval pidama. Lisaks abiellub naine mehe peresse, mitte enda omasse.<\/p>\n\n\n\n

10) Mis on kandvad v\u00e4\u00e4rtused \u00fchiskonnas? Kas konfutsianislikud?<\/p>\n\n\n\n

Seda on raske \u00fcheselt m\u00e4\u00e4ratleda. Tudub, et praeguses \u00fchiskonnas valitsevad v\u00e4ga materjalistlikud v\u00e4\u00e4rtused, mis on segunenud traditsiooniliste konfutsianistlike v\u00e4\u00e4rtustega. Mao Zedongi ajal \u00fcritati side traditsioonidega murda ja see tekitas vaakumi, mille 1980ndatel t\u00e4itis majandusarengu poole p\u00fcrgimine. Materjalismi k\u00f5rvale midagi kindlat ja defineeritavat pole siiani kerkinud.<\/p>\n\n\n\n

11) Mitu aastat on Hiinas s\u00f5jav\u00e4eteensitus?<\/p>\n\n\n\n

Kohustuslikku ajateenistust Hiinas ei rakendata, sest vabatahtlikest tuleb kvoot t\u00e4is. Vabatahtlikke on niiv\u00f5rd palju, sest ajateenistus on \u00fcks v\u00f5imalus maapiirkondade noortel enda eluj\u00e4rge parandada, leida kindel t\u00f6\u00f6 ja teenistus. Maal ei pruugi olla raha, et maksta keskhariduse v\u00f5i k\u00f5rghariduse eest. 9 klassi on kohustuslikud ja tasuta, kuid k\u00f5ik j\u00e4rgnev on tasuline. Seet\u00f5ttu l\u00e4hevadki s\u00f5jav\u00e4kke pigem vaesed.<\/p>\n\n\n\n

Konspekteeris Maarja Mets<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Teisip\u00e4eval, 13. mail 2014. aastal k\u00e4is RSR-is Tartu \u00dclikooli doktorant Tauno T\u00f5hk, kes r\u00e4\u00e4kis teemal \u201eMillest r\u00e4\u00e4givad poliitikud Hiinas? Vestlus Hiina poliitilisest kommunikatsioonist\u201c. Loengus otsiti vastuseid k\u00fcsimustele, kes \u00fcldse on poliitik Hiinas ning millest r\u00e4\u00e4gitakse ja millest ei r\u00e4\u00e4gita? Lisaks kuuldi propaganda ajaloost, valimiskampaaniatest (nende puudumisest) ja kontrollhoobadest kui poliitilise kommunikatsiooni osast. Tauno T\u00f5hk \u00f5ppis […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,75],"tags":[],"class_list":["post-1640","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-loengud","category-75"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1640","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1640"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1640\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1640"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1640"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1640"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}