Teisip\u00e4eval, 18. m\u00e4rtsil oli RSR-is k\u00fclaliseks Tartu \u00dclikooli doktorant, Maili Vilson, kes r\u00e4\u00e4kis teemal “Euroopa Liidu naabruspoliitika p\u00e4rast araabia kevade algust”.<\/p>\n\n\n\n
Mis on Euroopa Liidu naabruspoliitika (Idapartnerlus nt. \u00fcks osa)? Naabruspoliitikast laiemalt: Euroopa Liidu naabruspoliitika on EL-i ametlik polliitika, ametlik suund. Selle puhul on oluline, et see on konkreetne poliitika, mis puudutab 16-t EL-i naaberriiki. Spetsiifilised riigid. Nt. ei puuduta see riike, kes liituvad v\u00f5i on kunagi tulevikus liitumas (nt. balkan, T\u00fcrgi). T\u00e4hendab, et naabruspoliitika jagatakse 2ks: ida- ja l\u00f5unanaabruskond. Ida: Valgevene, Ukraina, Moldova, Gruusia, Armeenia, Aserbaid\u017eaan ja P\u00f5hja-Aafrika ja L\u00e4his-Ida riigid, v.a. T\u00fcrgi. Kokku on neid 16. Nende puhul, kes kuuluvad naabruspoliitika alla on eelduseks, et need riigid ei saa liituda EL-iga. Pole kunagi v\u00e4lja \u00f6eldud, aga loogika on vastav. Naabruspoliitika on teistsugune v\u00e4ljund riikidele, kuidas EL-iga suhteid arendada ilma liikmeks saamata.<\/p>\n\n\n\n
Ajalugu:<\/strong> EL-i naabruspoliitika loodi 2004. aastal. 2004 laienes EL (nt. Balti riigid). \u00dcks p\u00f5hjus, miks loodi naabruspoliitika, on see, et EL-i piirid laienesid, tekkisid mitmed riigid, kellel varasemalt EL-iga piir puudus. N\u00fc\u00fcd tahtis EL arendada institutsiooni, mille abil nende riikidega \u00fchtemoodi suhteid arendada. Naabruspoliitika on osa v\u00e4lispoliitikast, ent h\u00f5lmab ka teisi sf\u00e4\u00e4re. Naabruspoliitika on katusnimetuseks k\u00f5ikv\u00f5imalikele poliitikatele (keskkond, majandus). 2004. aasta laienemine omas otsest seost naabruspoliitika tekkega. Enne laienemist konkreetne naabruspoliitika piiritaguste riikide suhtes puudus. Enne seda oli keskseks poliitikaks laienemispoliitika (Kesk-, Ida-Euroopa). L\u00f5unapiiril oli areng natuke varem alanud, 1995ndast aastast oli olemas omavaheline institutsiooniline poliitika. See sulandati omakorda naabruspoliitikaga kokku. 10 aastat naabruspoliitikat t\u00e4naseks, 10 aastat on p\u00fc\u00fctud korraldada \u00fche poliitilise raamistiku sees k\u00f5iki suhteid k\u00f5ikide naabritega. Antud plaan on v\u00e4ga ambitsioonikas: piiririigid on v\u00e4ga erinevad riigid ajalooliselt, majanduslikult. P\u00f5hja-Aafrika riigid on erinevad v\u00f5rreldes nt. Armeeniaga, Gruusiaga.<\/p>\n\n\n\n Naabruspoliitika \u00fclesehitus:<\/strong> naabruspoliitika eesm\u00e4rk on saavutada piiri taga olevate riikide samasugustamine EL-i riikidega ilma, et nad EL-iga liituksid (demokraatlikud v\u00e4\u00e4rtused, turumajandus, julgeolekuriskivabad, stabiilsed). Stabiilsus on antud poliitika suhtes m\u00e4rks\u00f5naks. Tihtipeale tahe omada stabiilset naabruskonda piiri taga kaalub \u00fcles demokraatia edendamise poliitikat nendes riikides. EL-i huvid ja v\u00e4\u00e4rtused satuvad tihti konflikti: \u00fchelt poolt on soov arendada demokraatiat, teisest k\u00fcljest on EL-il aga mingisugused majanduslikud huvid nendes riikides. Tekib olukord, kus demokraatlikud v\u00e4\u00e4rtused ei ole nii olulised mingil hetkel, kui nt. majanduslikud. N\u00e4ide: Mitmed riigid on naabruses demokraatiad? Millised on neist diktatuurid? Suur osa neist ei ole demokraatlikud. EL-i eesm\u00e4rk on see, et nad ise saaksid demokraatlikuks. N\u00e4iteks samal ajal, kui soovitakse Liib\u00fcast gaasi\/naftat, siis n\u00e4hakse, et majanduslik soov saada maavarasi on olulisem, kui see, et Liib\u00fca oleks demokraatlik riik.<\/p>\n\n\n\n Kuidas suhtlust korraldatakse?<\/strong> \u00dchelt poolt ajab naabruspoliitikat Euroopa komisjon, Euroopa v\u00e4listeenistus (diplomaadid, v\u00e4lisministeeriumile alluvad isikud) ja eraldi liikmesriigid, mis ongi EL-i kogu v\u00e4lispoliitika puhul oluline: EL ise ei tee v\u00e4lispoliitikat erinevalt majandusest jm. harudest. V\u00e4lispoliitika on rohkem liikmesriikide teha, sest riigid on siiski v\u00e4lispoliitiliselt iseseisvad. See ka m\u00f5jutab, kui palju Euroopa komisjon saab EL-i nimel naabruspoliitikat korraldada. Iga naaberriigiga peaks ideaalis olema s\u00f5lmitud leping, kus lepitakse kokku tegevuskavas: milliseid reforme viib l\u00e4bi naaberriik ning mida EL selle eest vastu annab. Reformid puudutavad demokraatiat, turumajandust, \u00f5igusriiki, keskkonda, justiitsi jne. EL-il on iga riigia leping, kus on selles kokku lepitud. Suhtlus toimub nende lepingute p\u00f5hiselt. Iga aasta korraldab EL anal\u00fc\u00fcsi, mis n\u00e4itab, kui palju on olnud naaberriikide tegevustes progressi ning mida peaks edasi tegema. Assotsatsiooni \u2013 ja vabakaubanduslepingud (Ukrainaga, selle aasta jooksul ka Gruusia ja Moldovaga) on uued lepingud, uued kavad. Sisuliselt on need samad, mis varasemad lepingud: j\u00e4tkatakse reformidega, EL pakub midagi vastu, nt. tihedamad sidemed Euroopa \u00fchisturu vastu, viisavabaduse poole p\u00fcrgimine jne. Idapartnerlus k\u00e4ib ka naabruspoliitika alla. Naabruspoliitika jaguneb kaheks: Vahemere Liit ja Idapartnerlus, eesm\u00e4rgiga mitte liiga \u00fcldiselt riikidega suhelda. Tuuakse v\u00e4lja asjaolu, et on 16 erinevat riiki ja nende jaoks on ainult \u00fcks poliitik. Idapartnerluse ja Vahemere Liidu loomine paar aastat hiljem olid p\u00fc\u00fcdlused parandada naabruspoliitika rakendatavust. Hoolimata sellest, et naabruspoliitika on m\u00f5eldud mitteliituvatele riikidele, ei saa \u00fcmber k\u00fcsimusest, kas liitumine on naaberiikide jaoks v\u00f5imatu? Kas vahe idapartnerluse ja vahemere liidu vahel on selles, et idapartnerluse riigid mingil hetkel saavad ikkagi liitumisperspektiivi? Regionaalne l\u00e4henemine on tekitanud segadust. Siiski, Vahemere Liidus olevatel riikidel pigem puudub soov saada EL-i liikmeteks. See aga ei kehti Ukraina, Moldova ja Gruusia kohta, kes on tugevalt avaldanud soovi kunagi liituda EL-iga. Seniani on EL soovidele osavalt umbm\u00e4\u00e4raselt vastanud. Hiljuti ollakse ka kuulnud v\u00e4lja\u00fctlemisi, et p\u00f5him\u00f5tteliselt EL-ina tunnistatakse, et nt. Ukraina v\u00f5iks liituda EL-iga. Seni oli \u00f6eldud seda ainult Balkani kohta. Progress on erineval tasemel, aga Balkanil on v\u00e4hemalt olemas kindlus, et saadakse EL-i. Teiste suhtes seda v\u00e4lja ei \u00f6elda.<\/p>\n\n\n\n Naabruspoliitika p\u00e4rast araabia kevadet:<\/strong> massi\u00fclest\u00f5usud P\u00f5hja-Aafrikas, araabia Kevade l\u00f5pp on vaieldav, kas on \u00fcldse l\u00f5ppenud. P\u00f5hjus, miks loengu teema on naabruspoliitika p\u00e4rast araabia kevadet: kuna rahva \u00fclest\u00f5usud olid massilised ning leidsid aset mittedemokraatlikes riikides, rahva \u00fclest\u00f5usud seniste re\u017eiimide vastu: EL tunnistas sellel ajal, et on ajanud oma naabruspoliitikat valesti kuna on hoidnud soojasi suhteid k\u00f5ikide nende mittedemokraatlike riikide juhtidega. Tunnistati, et on vaadatud m\u00f6\u00f6da poliitilisest olukorrast riigis omahuvide t\u00f5ttu. N\u00fc\u00fcd, kus on rahvas \u00fcles t\u00f5usmas, peaks ka EL seda vabadusp\u00fc\u00fcdlust toetama. Tunnistati, et on oldud seni valel poolel. Antud asjaolu oli v\u00e4ga suur samm: tunnistati, et oldi m\u00f6\u00f6da vaadatud rahvaste huvidest. Seda viga tahetakse parandada, antud avaldus v\u00f5iks olla uue naabruspoliitika aluseks. Peaks t\u00e4hendama muutust paremuse poole EL-i poliitikas. Araabia kevad ei toimunud EL-i demokraatia edendamise edukuse t\u00f5ttu vaid tavatsetakse \u00f6elda, et selle kiuste. EL promos stabiilsust, mitte demokraatiat nendes riikides. EL ei teinud midagi, et need riigid demokraatlikuks muutuks. 2011 v\u00f5inuks olla tohutu suur muutuste aasta, ent nii ei l\u00e4inud. Miks?<\/strong> EL-i rollist araabia kevade puhul: kritiseeritakse EL-i, et reageeritakse v\u00e4ga aeglaselt mujal toimuvale. Sellet\u00f5ttu n\u00e4hakse, et EL-i roll Araabia Kevades oli tagasihoidlik. Kuulutati k\u00fcll v\u00e4lja t\u00e4iesti uus naabruspoliitika ajastu, lubati rohkem raha, suuremat ligip\u00e4\u00e4su Euroopa \u00fchisturule, inimesed saaksid EL-i rohkem k\u00fclastada, ent seda k\u00f5ike ainult sellel tingimusel, et toimub edasine demokratiseerumine (more for more). Mida rohkem \u00fcks naaberriik teeb, seda rohkem annab EL talle ka vastu. P\u00f5him\u00f5te t\u00f6\u00f6taks h\u00e4sti riikide puhul, kes on v\u00e4ga palju reforminud, nt. Tuneesia ja mingil m\u00e4\u00e4ral ka Maroko. Teiste riikide puhul on kaheldav selle p\u00f5him\u00f5te toimimine. Euroopa Liit ka ei t\u00e4psustanud antud p\u00f5him\u00f5tet, j\u00e4\u00e4di loosungi juurde. Tuneesial paistab ainukese Araabia Kevade riigina h\u00e4sti minevat, saab ka EL-ilt toetust. Teistel riikidel nii h\u00e4sti ei l\u00e4he.<\/p>\n\n\n\n Rahast r\u00e4\u00e4kides: <\/strong>Egiptusele lubati tohutuid abirahasi. Tegelikult saadi paark\u00fcmmend miljonit, ent sellest ei piisa nii suure riigi reformimiseks. Et antud p\u00f5him\u00f5te t\u00f6\u00f6taks, oleks pidanud raha jagama tohutult palju rohkem, ent kui seda raha jagada, j\u00e4\u00e4b ebaselgeks, kellele raha jagatakse. Teatakse, et antud regioonis on korruptsiooni tase k\u00f5rge. Raha jagamine t\u00f6\u00f6tab ainult suurte reformidega. Eelmiae aasta auditi tulemus: varasematest rahades, mis Egiptusele eraldati, on miljard eurot kadunud. Sellisel kujul raha andmine ei t\u00f6\u00f6ta.<\/p>\n\n\n\n Majandus:<\/strong> lubada suuremat ligip\u00e4\u00e4su Euroopa \u00fchisturule, kaupade lubavus Euroopasse. \u00dchisturul samas kehtivad ka omad reeglid, mis kaitsevad liikmesriikide p\u00f5llumehi. K\u00f5ikidest naaberriikidest r\u00e4\u00e4kides, k\u00f5ik nende tugevad sektorid v\u00f5iksid olla kas toorained v\u00f5i p\u00f5llumajandussaadused, mille turustamine on raske EL-i \u00fchisturul: kasu, mida nad saaksid, oleks v\u00e4ga pikaajaline. L\u00fchiajaliselt oleks see kahjulik. Antud p\u00f5him\u00f5te ei motiveeri riike kuna see pole l\u00fchiajaliselt kasulik. Samuti t\u00e4hendab see tohutuid reforme, ka idas. Pead majanduse t\u00e4ielikult \u00fcmber struktureerima, pead seadused paralleelsele tasemele viima EL-i seadustega. Pikaajaline tulu ei motiveeri. 3 M-i: Markets, mobility, money.<\/p>\n\n\n\n Liikuvuse k\u00fcsimus (mobility):<\/strong> t\u00e4henda v\u00f5imalusi lihtsustada haridusprogrammide, kodaniku\u00fchiskondade vahetusprogrammide suhtes. Naaberriike huvitaks viisavabadus, ent see ei ole tulemas l\u00e4hiajal. Teatakse, kui tohutult suur on illegaalne immigratsioon P\u00f5hja-Aafrikast ja v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral ka idast. Antud riikide struktuurid ei suuda kontrollida illegaalset immigratsiooni, kurjategijate liikumist ei suudeta takistada. Kardetakse, et Euroopa jookseb aafriklasi t\u00e4is. Isegi, kui hakatakse viisavabadusi pakkuma, oleks antud pakkumine v\u00e4ga pikaajaline, 30-50 aastat. Olukord on parem Moldova ja Gruusiaga: on tehtud reforme, millega lihtsustatakse viisa taotlusprotsessi. Terve rida seadusandlusi, mida peab samas ka koosk\u00f5lastama, ent samas ollakse samuti viisavabadusest \u00fcpris kaugel. Enne Ukrainat survestas Venemaa EL-i, et viisavabadust saada. \u00dcldiselt \u00f6eldakse selle kohta, et see oli ebarealistlik: Venemaa poleks n\u00f5us EL-i tingimustega. 16 riigi hulka ei kuulu Venemaa. Venemaa ei olnud n\u00f5us, et teda koheldakse samamoodi, kui Valgevenet, Moldovat, Ukrainat, l\u00e4his-ida riike. 2004 oli periood, kus Venemaa uhkus oli taaskord kerkimas, ei saadud seda asjaolu aktsepteerida. Seet\u00f5ttu ei ole ka Venemaaga mingit kokkulepet, et viidaks l\u00e4bi mingeid reforme, see on Venemaale vastuv\u00f5etamatu. Euroopa Liit presenteeris muudatusi, ent need olid liiga pikaajalised, et oleksid kedagi motiveerinud.<\/p>\n\n\n\n EL-i v\u00e4lispoliitika on raskesti kujundatav. On ka element, mida araabia kevade raames kritiseeriti k\u00f5ige rohkem: murranguline s\u00fcndmus, aga EL-i \u00fctlused\/pakkumised olid tagasihoidlikud. EL-i reaktsioonid nt. Egiptuse valitsusevahetusele, S\u00fc\u00fcria kodus\u00f5da: ei sekkutud eriti tugevalt, kuigi v\u00f5inuks kasutada oma naabruspoliitikast tulenevaid v\u00f5imalusi, et riike \u00f5igele teele aidata, s.h. ka Gaddafi kukutamisel. EL tervikuna selleks midagi erilist ei teinud. \u00dchelt poolt on see alus kritiseerimiseks, ent teisest k\u00fcljest on 28 riigi omavahelise kokkuleppe saavutamine on keeruline. Suudetakse ainult hukkam\u00f5istmises kokku leppida. P\u00e4rast seda tulevad aga riikide erihuvid m\u00e4ngu, mist\u00f5ttu on keeruline \u00fchist seisukohta EL-il v\u00f5tta. Ukraina puhul: on kehtestatud sanktsioone, tuleb lugeda m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseks v\u00f5rreldes varasemaga. Mitte siiski meeletu.<\/p>\n\n\n\n Kas Euroopa Liit on midagi \u00f5ppinud araabia kevade juhtumist? <\/strong>V\u00f5iks olla muutus. Teisest k\u00fcljest v\u00f5ib v\u00e4ita, et s\u00fcndmused ei ole omavahel v\u00f5rreldavad. See, mis toimub Ukrainas, on otseselt Euroopas toimuvat puudutav. Peegeldab ka EL-i liikmesriikide \u00fcldine seisukoht naabruskonna suhtes: paratamatult tundub, et P\u00f5hja-Aafrika ja L\u00e4his-Ida, hoolimata majanduslikest huvidest ja julgeolekuriskidest, tundub, et Idanaabrid on EL-i jaoks olulisemad. Seda n\u00e4hakse soodustustes, mida EL naabritele pakub. Tundub nii, et EL ei kohtle k\u00f5iki naabreid v\u00f5rdselt. V\u00f5idakse m\u00e4rgata eelistusi selle poliitika ajamise suhtes.<\/p>\n\n\n\n L\u00f5petuseks:<\/strong> Praeguse seisuga ei saa v\u00e4ita, et l\u00f5unariigid oleksid oluliselt demokraatlikumad. K\u00f5ik lootused on pandud Tuneesia peale, kes peaks p\u00e4\u00e4sta araabia kevade s\u00fcndmuste saaga. Tegelikult on teised l\u00f5unanaabrid on muutunud veelgi ohtlikumaks EL-i jaoks. Varasemalt olid rahulikud diktatuurid, ent n\u00fc\u00fcd on ettearvamatumad. Pole riike, mis suudaks koherentset poliitikat edasi ajada, nt. Liib\u00fca: on oht, et jaguneb 3ks eraldi piirkonnaks. Need riigid tegutsevad hoopis sisek\u00fcsimustega, demokraatia ei ole p\u00f5hik\u00fcsimuseks. EL-i t\u00e4helepanu on sujuvalt nihkunud Ukraina peale, t\u00f5en\u00e4oliselt nii see poliitika k\u00e4ib. Kriisi tekkides nihkub t\u00e4helepanu vanadest probleemidest k\u00f5rvale, ent kas vana probleem saab lahendatud, j\u00e4\u00e4b selgusetuks. Naaberriigid v\u00f5iksid olla \u00fcks esimestest EL-i huvidest, paraku see nii ei ole.<\/p>\n\n\n\n Konspekteeris Tiit Liblik<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Teisip\u00e4eval, 18. m\u00e4rtsil oli RSR-is k\u00fclaliseks Tartu \u00dclikooli doktorant, Maili Vilson, kes r\u00e4\u00e4kis teemal “Euroopa Liidu naabruspoliitika p\u00e4rast araabia kevade algust”. Mis on Euroopa Liidu naabruspoliitika (Idapartnerlus nt. \u00fcks osa)? Naabruspoliitikast laiemalt: Euroopa Liidu naabruspoliitika on EL-i ametlik polliitika, ametlik suund. Selle puhul on oluline, et see on konkreetne poliitika, mis puudutab 16-t EL-i naaberriiki. […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,75],"tags":[],"class_list":["post-1634","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-loengud","category-75"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1634","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1634"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1634\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1634"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1634"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1634"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}