{"id":1628,"date":"2014-02-18T19:27:27","date_gmt":"2014-02-18T17:27:27","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=1628"},"modified":"2023-08-31T21:47:16","modified_gmt":"2023-08-31T18:47:16","slug":"leo-kunnas-millega-tuleks-arvestada-rahvusvahelistel-sojalistel-operatsioonidel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2014\/leo-kunnas-millega-tuleks-arvestada-rahvusvahelistel-sojalistel-operatsioonidel\/","title":{"rendered":"Leo Kunnas: “Millega tuleks arvestada rahvusvahelistel s\u00f5jalistel operatsioonidel?”"},"content":{"rendered":"

Mart Veliste: Kokkuv\u00f5te Leo Kunnase loengust<\/p>\n\n\n\n

Teisip\u00e4eval, 18. veebruaril k\u00e4is Rahvusvaheliste Suhete Ringis loengut pidamas reservkolonelleitnant Leo Kunnas, kes r\u00e4\u00e4kis teemal “Millega tuleks arvestada rahvusvahelistel s\u00f5jalistel operatsioonidel?”<\/p>\n\n\n\n

Leo Kunnas \u00f5ppis Eesti Humanitaarinstituudis ja Helsingi \u00dclikoolis ajalugu ja filosoofiat, misj\u00e4rel j\u00e4tkas \u00f5pinguid Soome Riigikaitse K\u00f5rgkoolis. Ta on olnud kaitsev\u00e4e lahingukooli \u00f5ppeosakonna ja kooli \u00fclem, kaitsev\u00e4e \u00fchendatud \u00f5ppeasutuste k\u00f5rgema s\u00f5jakooli \u00fclem, kaitsej\u00f5udude peastaabi operatiivosakonna \u00fclema aset\u00e4itja, kohuset\u00e4itja ja \u00fclem ning teenis 2005. aastal Iraagis USA I soomusdiviisi 3. brigaadi lahingugrupi staabi operatiivosakonnas. 2011. a s\u00fcgisest oli ta kaitseministri n\u00f5ukoja esimees.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Leo Kunnast on mitmek\u00fclgselt tunnustatud. 1997. a sai ta Kotkaristi IV klassi teenetem\u00e4rgi, 2009. a Stalker\u2019i ulmeauhinna ning Bernard Kangro kirjanduspreemia. Praegu tegutseb Leo Kunnas vabakutselise kirjanikuna, kirjutades nii ulmeromaane kui ka artikleid riigikaitse teemadel.<\/em><\/p>\n\n\n\n

K\u00fcsimus number \u00fcks ja \u00f5ppetund kogemustest<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Loengu aluseks oli Kunnase kahe aasta tagune n\u00f5uanne kaitseministrile. Seda saab ka t\u00e4na h\u00e4sti kasutada, kuna suurt midagi muutunud pole. S\u00f5du alustavad poliitikud ja neil j\u00e4\u00e4vad tihti olulised lihtsad k\u00fcsimused esitamata. K\u00fcsimus number \u00fcks peaks alati olema: \u201eMis on selle s\u00f5jalis-poliitiline eesm\u00e4rk ehk mida tahame sellest operatsioonist saada?\u201c Kui see ei ole paigas v\u00f5i on vigaselt tehtud, siis tuleb sellest ettev\u00f5tmisest katastroof. Tuleb m\u00e4\u00e4ratleda nn \u201eend state\u201c . <\/em>Kindlad eesm\u00e4rgid \u2013 kui oleme seda ja seda \u00e4ra teinud, siis on operatsioon olnud edukas. Afganistani puhul j\u00e4idki need k\u00fcsimata v\u00f5i siis anti nende puhul endale vastus, mis tegelikkusega ei haakunud.<\/p>\n\n\n\n

Afganistani mindi kiirustades sisse. Operatsioon sisuliselt algas kohe p\u00e4rast 9\/11 terrorir\u00fcnnakut. Oktoobris-novembris see operatsioon juba k\u00e4is. Ilmselt oli see Ameerika prestii\u017eile nii suur l\u00f6\u00f6k, et oligi vaid s\u00f5da v\u00f5imalik. K\u00fclma s\u00f5ja ajal j\u00e4id \u00e4ra s\u00f5jad olukordades, kus olid vaid v\u00e4ikesed kiired operatsioonid. Ei ole m\u00f5tet kiskuda riiki s\u00f5tta, nagu seda tehti Afganistani ja Iraagi puhul. Alternatiiv oleks olnud r\u00fcnnak Al-Qaeda vastu. Afganistani puhul oleks pidanud tegema valvsaks ka ajalugu. N\u00f5ukogude Liidu k\u00fcmne aastane Afganistani operatsioon\/okupatsioon oli mitte v\u00e4ga ammu l\u00f5ppenud tulemuseta.  <\/p>\n\n\n\n

S\u00f5ttaminek oli p\u00f5him\u00f5tteline k\u00fcsimus USA ja NATO riikide juhtkondadele. USAl oli Vietnami s\u00f5ja kogemus. Prantslastel Indo-Hiina ja Al\u017eeeria kogemused. \u00d5ppetund – Demokraatlikud riigid ei suuda v\u00e4listerritooriumil pikaajaliselt s\u00f5du pidada. Probleemiks on rahvatoetus. Valitsus paneb suure hulga ressursse sinna ja inimkaotused ka lisaks. Valitsuse populaarsus langeb ja h\u00e4\u00e4letatakse maha v\u00f5i satub surve alla ning on sunnitud kokku t\u00f5mbama enne eesm\u00e4rkide saavutamist. Oleks tulnud k\u00fcsida: \u201eKas suudame asju kontrolli all hoida, kui protsessid hakkavad pikale venima?\u201c<\/p>\n\n\n\n

Michigani \u00fclikoolis on paika pandud, mis hetkel saam olukorda nimetada kodus\u00f5jaks. T\u00e4htsaimaks kriteeriumiks on  asjaolu kui surma on saanud relvakokkup\u00f5rgetes rohkem kui 1000 inimest. Iraagis said m\u00f5ne kuuga need inimesed surma. Kas Iraagi eesm\u00e4rk oli see, et riik langeb Iraani m\u00f5ju alla ja riigis k\u00e4ib kodus\u00f5da?  S\u00f5jav\u00e4elasel on alati raske tunnistada operatsiooni kaotamist. Kunnas ei kritiseeri avalikult seda, sest meie mehed on veel seal ja see \u00f5\u00f5nestaks nende motivatsiooni. Aga nad on juba varsti kodus\u2026<\/p>\n\n\n\n

USAl oli palju kogemusi riigi okupeerimisest ja selle \u00fclesehitamisest. Kogemused Teisest maailmas\u00f5jast Saksamaa ja Jaapan n\u00e4idetele. Sisuliselt rakendati nii totaalselt j\u00f5udu, et neisse riikidesse paigutati nii palju v\u00e4gesid, et sissitegevus polnud pea v\u00f5imalik. S\u00f5jalist operatsiooni ei saa l\u00e4bi viia poolevinnaga. Kui s\u00f5tta minna, siis tuleb ka pingutada.<\/p>\n\n\n\n

Raskuskese \u2013 tugev ja usaldusv\u00e4\u00e4rne valitsus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Operatsiooni planeerimisel on vaja sellele m\u00e4\u00e4ratleda raskuskese. See on keskne k\u00e4sitlus, mille \u00fcmber saab kogu operatsiooni siduda. Selle kaotamisega on operatsioon luhta l\u00e4inud. Mingi operatsiooni puhul v\u00f5ib selleks olla n\u00e4iteks maastikupunkti vallutamine v\u00f5i rahvatahte hoidmine. Kui rahvatahe murdub, siis ei saa enam s\u00f5dida. Afganistani ja Iraagi puhul oli vajalik saavutada sarnane kese. Kui seda ei saavutada, siis v\u00f5ib naba paigast ponnistada. Vahel ei ole raskuskeset kohe v\u00f5imalik saavutada. Selleks tuleb m\u00e4\u00e4ratleda nn otsustavad tegurid \u2013 \u201edecisive point\u201c<\/em>id.<\/p>\n\n\n\n

Raskuskeskmeks oleks pidanud olema tugev ja usaldusv\u00e4\u00e4rne valitsus. Kui keegi rahva toetust ei juhi ja organiseeri, siis see l\u00e4heb luhta. Kui see on olemas, siis saab edasi t\u00f6\u00f6tada. Hamid Karzai valitsus ei ole selline. Ta on l\u00e4binisti korrumpeerunud. Eks n\u00e4is kas p\u00fcsib 2017. aastani, t\u00f5en\u00e4oline on ka mingisuguse diili tegemine Talibaniga. Hetkel ei kontrolli ta v\u00e4ljaspool Kabuli riigi territooriumi. Kesk Aafrika Vabariik \u2013 seal pole \u00fcldse mingit valitsust. Kust see sinna v\u00f5tta?<\/p>\n\n\n\n

Aafrika ja Araabia riikidel on veel \u00fcks v\u00e4ga oluline probleem \u2013 need riigid on kunstlikud. Joonlauaga piirid. Seega ei ole v\u00f5imalik luua seal normaalset rahvusriiki. Need riigid ei ole loomulikud ja lahenduseks ongi nende \u00fcmber formuleerumine. Teised \u00fchiskonnad elavad oma ajas. Samas kodus\u00f5ja vastu ei aita koheselt \u00fchtne rahvuslik taust \u2013 hea n\u00e4ide on siin Somaalia.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

1.) Al-Qaeda ja Talibani relvaj\u00f5udude f\u00fc\u00fcsiline h\u00e4vitamine. Siin on osalist edu olnud. Nad on vahepeal saanud l\u00fc\u00fca. Taliban aga vastupidiselt tugevneb. Operatsiooni saatus sai siis l\u00f6\u00f6dud, kui Obama kuulutas ette v\u00e4gede v\u00e4lja viimise. Taliban ei pea isegi enam s\u00f5dima, sest ta teab et v\u00e4ed viiakse v\u00e4lja. Siin kehtib \u00fctlus \u201eTeil on kellad, meil on aeg\u201c .<\/p>\n\n\n\n

2.) Miks ei ole olnud v\u00f5imalik neid h\u00e4vitada? Ka n\u00f5ukogude v\u00e4gedel ei \u00f5nnestunud vabastusliikumist maha suruda. Ja miks \u00f5nnestus N\u00f5ukogude Liidul meie metsavendi l\u00fc\u00fca? Nende j\u00f5ud tuleb v\u00e4listoetusest. Piir Pakistaniga on lahti. Eestile ei tulnud kuskilt toetust \u2013 relvi ja mehi. Polnud kuskile tagasi t\u00f5mbuda. Niikaua kui seda piiri kinni ei saa, ei saa ka neid h\u00e4vitada. Kui USA ja NATO v\u00e4ed seda ei suutnud, siis ainult Karzai v\u00e4ed ammugi mitte. Pakistani piiri kinnipanek n\u00f5uab suurt s\u00f5jalistj\u00f5udu ja seal on m\u00e4ed \u2013 v\u00e4ga keeruline korda saata. Pakistani huvides on aga see, et Afganistan oleks teatudm\u00e4\u00e4ral nende kontrolli all. Talibanil on Pakistanis tugev toetus armeejuhtkonna, vaimulike ja rahva seas. V\u00f5itleb sealgi valitsuse vastu.<\/p>\n\n\n\n

3.) Afganistani julgeolekuj\u00f5udude \u00fclesehitamine. Siin esineb samuti osaline edu. Siiski ilma liitlasteta nad v\u00f5ita ei suuda. Kogu finantseering politseile ja armeele tuleb liitlastelt. Nad ise ei j\u00f5ua seda kinni maksta. Teine probleem on nende ridadesse kerge sisseimbumine. On intsidente, kus oma mees p\u00f6\u00f6rab relva teiste vastu, sealhulgas liitlasv\u00e4gede s\u00f5durite vastu. Selle aspekti juures m\u00e4ngivad rolli ps\u00fchholoogilised tegurid. K\u00f5ik teavad, et kui Taliban soovib, siis nad saavad r\u00fcnnata nende pereliikmeid. Osa rahvast n\u00e4eb Afganistani julgeolekuj\u00f5ude okupatsiooniv\u00f5imude koollaborantidena.<\/p>\n\n\n\n

3.) ja 5.) Narkokaubandus ja moonikasvatus \u2013 see tuleks maha suruda. Selles osas on l\u00e4inud olukord vaid hullemaks. See toidab valitsuse n\u00f5rkust ja korruptsiooni. Miks seda ei \u00f5nnestu maha suruda? P\u00f5llumeestel ei ole alternatiivseid elatusallikaid. See on nii kasumlik v\u00f5rreldes nisuga. Prantsuse nisu pakutakse Afganistanis dumpingu hinnaga. Ja kui saaksidki kasvatada , siis puuduks selleks kokkuostev v\u00f5rgustik.<\/p>\n\n\n\n

6.) L\u00e4\u00e4ne riigid on aidanud ehitada \u00fcles infrastruktuuri. Aga sellega ei ole j\u00f5utud kaugeltki sinna, kuhu peaks.<\/p>\n\n\n\n

7.) Afganistani riigil oleks vaja raha. Seal ei ole maksus\u00fcsteemi ega ettev\u00f5tlust mida maksustada. Neil on palju loodusvarasid. Need tuleks kasutusele v\u00f5tta. Kuid kes sellises kaoses oleks valmis seda tegema?<\/p>\n\n\n\n

8.) Loodusvarade kasutusele v\u00f5tt ja industrialiseerimine on seatud haridusega. Kirjaoskuse suurendamine on v\u00e4ga kriitiline. Selleks, et inimene saaks neis kohtades t\u00f6\u00f6tada on elementaarne p\u00f5hihariduse vajalik, et saaks midagi teha.<\/p>\n\n\n\n

Selle oleks v\u00f5inud k\u00f5ik 3-4 aastaga \u00e4ra teha, kuid operatsioon on nii s\u00fcgavate probleemidega ja n\u00fc\u00fcd saaks heal juhul alles 30 aastaga korda. Nagu n\u00e4ha, on v\u00e4liselt tegu s\u00f5jalise operatsiooniga aga enamus tegurid on hoopis poliitilis-majanduslikud. Miks on meediakuvand vaid s\u00f5jaline? Uudisteagentuure huvitavad teatud asjad. Neid ei huvita, kas mingi veehoidla vms tehakse korda. S\u00f5jalistele k\u00fcsimustele on lihtne keskenduda. Aga taust ongi palju komplekssem.<\/p>\n\n\n\n

Need asjad elavad oma elu. Iga \u00fcks v\u00f5ib m\u00e4\u00e4ratleda raskuskeskme ja tegurid erinevalt. Antud n\u00e4ide oli Kunnase isiklik vaade. USA ja NATO m\u00e4\u00e4ratlesid ilmselt raskuspunktiks Talibani h\u00e4vitamise. Kui t\u00f5sta m\u00f5ni muu raskuskeskmeks, siis oleks v\u00f5inud Osama surma j\u00e4rel tunda v\u00f5itu \u2013 selle saavutamist. Bushi \u00fctles kunagi Iraagi puhul eesm\u00e4rgiks \u2013 \u201eeeskuju kogu regioonile demokraatia v\u00f5imalikkusest\u201c.<\/p>\n\n\n\n

Mis me siis Afganistanis saavutasime-\u00e4ra tegime? See k\u00fcsimus j\u00e4\u00e4bki \u00fcles. S\u00f5du alustavad poliitikud ning nad ka l\u00f5petavad neid. T\u00e4na pole t\u00e4htsust, kas valitsus on demokraatlik. Pigem ongi ainuv\u00f5imalik s\u00f5jaline diktatuur. Selline 20ndate T\u00fcrgi. Riigil on oma puudused, kuid v\u00f5rreldes teistega ei ole midagi paha \u00f6elda. Hetkel ei ole juhte, kes suudaks moodustada valitsuse.  Kui panevad midagi oma taskusse, siis ei tohiks see \u00fcletada 3% eelarvest.<\/p>\n\n\n\n

ELi s\u00f5jaline operatsioon Kesk Aafrika Vabariigis<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Seal on samamoodi piiri k\u00fcsimus. Riigil on pikk piir paljude riikidega. Tuleb igast erinevaid v\u00f5itlejaid \u00fcle.  Seal on ka omaette spetsiifiline probleem. Ugandas relvar\u00fchmitus nagu Jumala armee (\u201eLord’s Resistance Army\u201c)<\/em>.Nad kasutavad KAVi baasina. Kongos on kaos, miljon inimest tapetud nii, et kedagi ei huvita. Teiste riikide relvar\u00fchmitused kasutavad samuti seda territooriumi \u00e4ra.<\/p>\n\n\n\n

KAVi puhul peaks samuti raskuskese olema sama \u2013 tugev ja usaldusv\u00e4\u00e4rne valitsus. Tegelikult valitus p\u00f5him\u00f5tteliselt puudub. Prantsusmaa on k\u00fcll ajalooliselt \u00fcritanud, kuid pole suudetud KAVi huvide eest seisvat juhtkonda saada. Kui aastak\u00fcmneid pole neid probleeme seal lahendatud, siis vaevalt see operatsioongi seda suudaks.<\/p>\n\n\n\n

Kas KAV operatsioon on ELi operatsioon? Eelk\u00f5ige Prantsusmaa operatsioon ja seal taga EL. Sisuliselt ei ole selle taga teisi Euroopa suurriike. Korrektne operatsiooni nimetus oleks \u201evabatahtlike koalitsiooni operatsioon\u201c. ELi operatsiooniks ei saa seda defineerida.<\/p>\n\n\n\n

Mis asi on rahuvalve? See on kahe vaenupoole lahutamine. Me v\u00f5tsime aga \u00fche osapoole poole. Valitsusv\u00e4gede poole. See on seisukoht tema poolt defineeritud vaenupoole vastu. Maailmas on h\u00e4sti palju informatsiooni ja tekib palju h\u00e4ma \u2013 seega peab asjadest r\u00e4\u00e4kima nii nagu nad on. S\u00f5da on see kui me v\u00f5itleme kellegi poolel.<\/p>\n\n\n\n

Miks me peaks ELI s\u00f5jalistes operatsioonides osalema?<\/p>\n\n\n\n

Tihti \u00f6eldakse, et s\u00f5durid saavad kogemuse. On olemas kolme liiki lahinguid: kaitselahing, viivituslahing ja pealetungi lahing. Sellisel operatsioonil osalemise j\u00e4rel ei saa \u00f6elda, et oled suurem asjatundja nende puhul. Sa oled parem teadja s\u00f5ja ps\u00fchholoogiliste poole pealt ja vastu sissi tegevuse seisukohalt. See ongi ainuke lahingu liik mida me \u00f5pime seal. \u00d5pib sissitegevust –  kui seda m\u00f5istad, siis oskad ka vastu teha. See kogemus on piiratud. Ei tasu \u00fclet\u00e4htsustada. Kasu on vaid neist, kes suudavad kogemuse j\u00e4rgselt teisi ehk reservv\u00e4elasi \u00f5petada. Oleme seda kogemust saanud Afganistanis ja Iraagis juba. Samuti pole meil vaja enam s\u00f5jaliselt enam midagi t\u00f5estada. Eestlastel suur osa olnud Afganistanis. Oleme kandnud suuri kaotusi v\u00f5rreldes rahvaarvuga. M\u00f5nem\u00f5ttes sai nende operatsioonidega 1939. aasta allandmise h\u00e4bi maha pestud.  <\/p>\n\n\n\n

Meedias on mainitud, et operatsioonil osalemine on \u00f5igustatud, sest Prantsusmaa aitas meie jalgrattureid p\u00e4\u00e4sta Liibanonis. See on jabur. Oleks piisanud riiklikust tunnustusest p\u00e4\u00e4steoperatsiooni v\u00f5tmetegijatele.  Samal ajal ehitavad prantslased Mistral-t\u00fc\u00fcpi helikoptereid kandvaid dessantaluseid Venemaale, mis v\u00f5tavad tankipataljoni peale.<\/p>\n\n\n\n

Kunnas ei toeta ELi s\u00f5jalist organisatsiooni ja operatsiooni. Ta oli pikalt kahtleval seisukohal. Reaalsus on aga see, et kaitsekulutused on enamus riikides langenud 1-2% hulka. Paljud riigid on kaotanud kaitsev\u00e4ed, j\u00e4tnud elukutselised mehed vaid. Kas on v\u00f5imalik siis r\u00e4\u00e4kida s\u00f5jalisest j\u00f5ust Euroopas? Euroopa riikidel ei ole reaalselt katet neile operatsioonidele \u2013 ressurssi, j\u00f5udu, tahet. Kui pole j\u00f5udu, siis pole m\u00f5tet seda organisatsiooni teha. Euroopas v\u00e4heneb rahvastik, see t\u00e4hendab tsivilisatsioon ei saa tugevneda. Ja keskenduda taas NATOle, et mitte lasta sellel alla minna. Kas vajame kahte n\u00f5rka organisatsiooni v\u00f5i \u00fchte tugevat? Oleks tegemist NATO operatsiooniga, siis oleks \u00f5igustatud osalemine,  kuna oleme liidu liige.<\/p>\n\n\n\n

Kongos ja Malis on KAVile sarnased probleemid. Kes sinna l\u00e4hevad? Operatsioonid peaksid kestma aastak\u00fcmneid ja olema toetatud suurelt.  L\u00e4\u00e4nemaailma ei ole ressursse ja tahtmist seal. Afganistani ja Iraagi puhul poleks pidanud kumbagi s\u00f5da alustama. Juhul kui juba mindi, siis oleks pidanud need ikka l\u00f5ppuni viima.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Mart Veliste: Kokkuv\u00f5te Leo Kunnase loengust Teisip\u00e4eval, 18. veebruaril k\u00e4is Rahvusvaheliste Suhete Ringis loengut pidamas reservkolonelleitnant Leo Kunnas, kes r\u00e4\u00e4kis teemal “Millega tuleks arvestada rahvusvahelistel s\u00f5jalistel operatsioonidel?” Leo Kunnas \u00f5ppis Eesti Humanitaarinstituudis ja Helsingi \u00dclikoolis ajalugu ja filosoofiat, misj\u00e4rel j\u00e4tkas \u00f5pinguid Soome Riigikaitse K\u00f5rgkoolis. Ta on olnud kaitsev\u00e4e lahingukooli \u00f5ppeosakonna ja kooli \u00fclem, kaitsev\u00e4e \u00fchendatud […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,75],"tags":[],"class_list":["post-1628","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-loengud","category-75"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1628","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1628"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1628\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1628"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1628"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1628"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}