Teisip\u00e4eval, 7. oktoobril 2014 pidas RSR-ile loengu J\u00fcri Maloverjan teemal \u201eKuidas suhtuvad Venemaa venelased Ukrainasse?\u201c<\/p>\n\n\n\n
J\u00fcri Maloverjan t\u00f6\u00f6tab BBC Vene talitluse korrespondendina ja on l\u00f5petanud Venemaa Rahvaste S\u00f5pruse \u00dclikooli Moskvas ajakirjanduse erialal. Viimasel ajal kasutab ta ajakirjanikunime J\u00fcri Vendik.<\/p>\n\n\n\n
J\u00fcri Maloverjan toonitas enne loengut, et edasiste arvamuste n\u00e4ol on tegu tema rangelt isiklike seisukohtadega, mis kindlasti ei esinda BBC-d.<\/p>\n\n\n\n
Ta alustas loengut, v\u00e4ites, et aru saamaks, miks ja kuidas venelased suhtuvad Ukraina s\u00fcndmustesse nii nagu nad suhtuvad, peab aru saama, et Ukraina on alati olnud N\u00f5ukogude Liidu j\u00e4rgse Venemaa jaoks \u00fcks valusamaid ja t\u00e4htsamaid k\u00fcsimusi.<\/p>\n\n\n\n
Miks see nii on? \u2013 Arvestades Vene-Ukraina sidemeid, mis on \u00e4\u00e4rmiselt tihedad ja laiaulatuslikud, on see t\u00e4iesti loomulik. Neid sidemeid v\u00f5ib hinnata isegi tihedamaks kui Eesti-Soome omi. Paljudel inimestel on s\u00f5brad, \u00e4ripartnerid v\u00f5i sugulased \u00fcle piiri; v\u00e4ga palju Ukraina p\u00e4ritolu inimesi elab Venemaal \u2013 ja ka vastupidi. Venemaal on n\u00e4iteks 6 miljonit ukrainlast (arvestatud ainult neid, kes end ukrainlasteks peavad), Ukrainas 17 miljonit venelast. Ka praeguses Vene valitsuses on kolm inimest, kes on s\u00fcndinud Ukrainas, sh ka n\u00e4iteks asepeaminister Dmitri Kozak.<\/p>\n\n\n\n
Politoloog Br\u017eezinski on oma raamatus \u201eSuur malem\u00e4ng\u201c avaldanud arvamust, et ilma Ukrainata pole suurt Vene impeeriumi.<\/p>\n\n\n\n
H\u00e4mmastav on, et Ukraina s\u00fcndmused muutsid ka Ukrainasse suhtumist drastiliselt. Venemaal on viimastel kuudel tehtud palju k\u00fcsitlusi Ukraina kohta, mis n\u00e4itavad, et venelased on hakanud ukrainlasi suisa vihkama. Ukrainas ei ole naabritesse suhtumine nii hull.<\/p>\n\n\n\n
Septembris Venemaal korraldatud k\u00fcsitluse j\u00e4rgi: kui veel aasta tagasi suhtus 80% venelasi ukrainlastesse h\u00e4sti, 17% halvasti, siis n\u00fc\u00fcdseks suhtuvad 55% otsustavalt halvasti ning k\u00f5igest 30% h\u00e4sti. Maloverjan tunnistas, et seda on n\u00e4ha ka lihtsalt niisama inimestega sel teemadel r\u00e4\u00e4kides, Ukraina-teema tekitab pingeid suisa s\u00f5prade vahel. Kui varem r\u00e4\u00e4giti m\u00f5nes lihtsas ja odavas k\u00f5rtsis poliitika teemal vabalt, siis n\u00fc\u00fcd neid teemasid v\u00e4lditakse \u2013 iga\u00fcks tajub, et v\u00f5ib minna kakluseks.<\/p>\n\n\n\n
Miks nii juhtus? On v\u00f5imalik eristada kahte suhtumist \u2013 nn lihtrahva ja ametiv\u00f5imude suhtumist. Miks v\u00f5im nii ootamatult k\u00e4itus? Br\u017eezinski j\u00e4rgi arvatakse, et ilma Ukrainata pole Venemaad, eesm\u00e4rgiks on taastada suur v\u00f5imas Vene impeerium. Asjaolu, mida ukrainlased ise peavad peap\u00f5hjuseks, on see, et Maidani rahvakogunemine m\u00e4danenud ja korrumpeerunud v\u00f5imu vastu oli Kremli meelest halb eeskuju. Maloverjan ise j\u00e4i viimase seisukoha suhtes kahtlevale seisukohale.<\/p>\n\n\n\n
Teine p\u00f5hjus on paranoia, mille v\u00f5tab \u00fcldjoontes kokku lause \u201ekohe peatselt tulevad Krimmi NATO baasid\u201c, Eestisse ju tulevad. Kuigi keegi ei kavatse rajada baase ega Musta mere laevastikku v\u00e4lja ajada, v\u00f5idi nii arvata ja seel\u00e4bi paanikat k\u00fclvata.<\/p>\n\n\n\n
Miks hakkas lihtrahvas nii halvasti suhtuma? \u2013 Vene rahvas nagu ka v\u00f5im (telepropaganda jne) tajusid Ukraina Venemaa-vastast valikut, valik assosatsioonilepingu kasuks oli suunatud Vene vastu.<\/p>\n\n\n\n
Veel \u00fche p\u00f5hjusena m\u00e4rgib Maloverjan \u00e4ra vana N\u00f5ukogude m\u00fc\u00fcdi heast rahvast ja halvast v\u00f5imust, mis elab endiselt Venemaa massiteadvuses. Usutakse, et ukrainlased, muidu hea vennasrahvas, sattusid lihtsalt halva m\u00f5ju alla. Kas tegu on Ameerika m\u00f5ju v\u00f5i millegi muuga, s\u00f5ltub juba arvajast. Ukrainlastele seletatakse, et neil on ajud pestud ja tegelikult nad ei tea, mis Kiievis toimub, et v\u00f5im l\u00e4heb peagi neonatside ja fa\u0161istide k\u00e4tte \u2013 taaskord on tegu suure paranoiaga. Ehkki on teada, et Ukraina kohta valetatakse, p\u00fc\u00fctakse ikka Ukrainale \u00e4ra seletada, et neil pole \u00f5igus.<\/p>\n\n\n\n
Miks aga seda usutakse? \u2013 Maloverjan toob v\u00e4lja mitmeid p\u00f5hjusi: n\u00e4iteks selle, et Vene massiteadvuses on \u00fcllatavalt tugev armastus vanden\u00f5uteooriate vastu, igat poliitilist s\u00fcndmust seletatakse sellega, et keegi kusagil t\u00f5mbab niite (olgu selleks siis Ameerika, oligarhid v\u00f5i Kreml). Eriti v\u00e4lispoliitika puhul kipuvad inimesed asju lihtsustama. Teiseks p\u00f5hjuseks v\u00f5ib pidada seda, et oma suhtumist poliitikasse ja oma rolli riigis kantakse \u00fcle teistele, kui nende riigis ei taheta tegeleda politikaga ja ollakse sellest kaugel, tekib arusaam, et seega ka teistes riikides pole rahval v\u00f5imalust ega voli otsustada.<\/p>\n\n\n\n
Veel on oluliseks teguriks paternalism, kuna venelasi v\u00f5ib lugeda v\u00e4ga paternalistlikuks rahvaks.<\/p>\n\n\n\n
M\u00e4rkimata ei saa j\u00e4\u00e4da propaganda m\u00f5ju \u2013 televisioon n\u00e4itab, kuidas tapetakse lapsi jne, mis k\u00f5ik meelestab inimesi Ukraina-vastaselt. <\/p>\n\n\n\n
K\u00dcSIMUSED PUBLIKU SEAST <\/p>\n\n\n\n
Olete Moskvas piltlikult \u00f6eldes vaenlase agent, milline on suhtumine teisse ja kas see on muutunud seoses Ukraina kriisiga; kas on muutunud suhtumine teisse kui institutsiooni ka Ukrainas?<\/em><\/p>\n\n\n\n Sel on mitu tahku, k\u00f5ik oleneb suhtlusringkonnast. Ametiv\u00f5imudega on siiani suhted v\u00e4ga k\u00fclmad ja rahulikud, mis paneb isegi imestama. Venemaa on liikumas pehme fa\u0161ismi poole, midagi Itaalia sarnast. Kogu \u00f5hkkonnas oleks \u201enormaalne\u201c, kui v\u00e4lisajakirjanikke (eriti BBC, Vaba Euroopa, Reuters jne) hakataks v\u00e4lja suruma, kuna nende kontorid on niigi N\u00f5ukogude ajaga v\u00f5rreldes v\u00e4ga suured.<\/p>\n\n\n\n Teine tahk on enda isiklik suhtlusringkond \u2013 Maloverjan t\u00f5deb, et temal pole probleeme, sest enamik tuttavaid on talle sarnased sel moel, et oskavad infot seedida. K\u00fcll on isiklikke probleeme isegi oma sugulastega on olnud tema teistel kolleegidel, keda m\u00f5nel juhul n\u00e4hakse t\u00f6\u00f6tamas Venemaa vastu ja mitte sellele kaasa tundmas…<\/p>\n\n\n\n Kolmanda tahuna tuleb \u00e4ra mainida \u00fcldine poliitikute ja inimeste suhtumine t\u00e4naval\u2013 suhtutakse \u00fcsna halvasti, aga mitte v\u00e4givaldselt.<\/p>\n\n\n\n Ukrainas suhtutakse \u00fcldiselt h\u00e4sti, tegu on s\u00f5bralike inimestega.<\/p>\n\n\n\n Kui palju on sellised venelasi, kes saavad aru ainult vene keelest ja saavad informatsiooni ainult vene kanalite l\u00e4bi, kui palju on selliseid, kes oskavad ka teisi keeli?<\/em><\/p>\n\n\n\n Valdav enamus, \u00fcle 90% inimestest ei m\u00f5ista muid keeli peale vene keele. T\u00e4htis on r\u00f5hutada ka seda, et see mida usutakse, ei s\u00f5ltu keelest, vaid maailmavaatest, kultuuritaustast. On v\u00e4ga k\u00f5rgelt haritud vene intelligente, kes on imperialistid.<\/p>\n\n\n\n Kui suur on venekeelse opositsioonilise ajakirjanduse kandepind?<\/em><\/p>\n\n\n\n Vene opositsioon peabki oma suurimaks probleemiks, et k\u00f5ik kanalid on riigi kontrolli all, v.a telekanal Do\u017ed, mis on ainult internetis. Lehti siiski on, n\u00e4iteks Kommersant (kunagi v\u00e4ga kvaliteetne, viimasel ajal aga poliitiliselt v\u00e4ga tagasihoidlik) ja Novaja Gazeta. Internetis leidub samuti m\u00f5ni huvitav ja asjalik v\u00e4ljaanne, n\u00e4iteks RBK (rbc.ru) ja Slon.<\/p>\n\n\n\n Nende m\u00f5ju on siiski kaduvv\u00e4ike. \u00dcle poole venelastest kasutavad internetti iga p\u00e4ev, soovi korral nad saaksid neid lugeda, aga ei taha.<\/p>\n\n\n\n Kui palju te olete Ukraina lihtinimestega suhelnud? Nad on ju justkui kahe tule vahel, sest pole otseselt ka euroopalikku m\u00f5tteviisiga?<\/em><\/p>\n\n\n\n Ei ole t\u00f5esti. Nii Poolas kui Balti riikides oli illusioon, et Ukraina valib l\u00e4\u00e4ne, nad v\u00f5ivad seda ka ise arvata, ent tegelikult on nad \u00f5igeusklikud slaavlased, kultuuritaust ei luba kohe nii otseselt otsustada. Viimase poole aasta jooksul on toimunud illusioonide purunemine. Maidani ajal pidas peaaegu iga\u00fcks vajalikuks r\u00f5hutada, et nad pole Venemaa ja venelaste vastu, vaid hoopis oma l\u00e4bim\u00e4danenud v\u00f5imu vastu. P\u00e4rast Krimmi s\u00fcndmusi on suhtumine oluliselt muutunud.<\/p>\n\n\n\n \u00dche Kiievi instituudi uuringu j\u00e4rgi \u00fctleb alla poole ukrainlastest kindla peale, et suhtuvad Venemaasse halvasti \u2013 m\u00fc\u00fct heast rahvast ja halvast valitsusest kehtib ka seal pool.<\/p>\n\n\n\n Kuidas liigitada Vene inimesi, kes on Krimmi s\u00fcndmuste suhtes kriitilised ja pigem l\u00e4\u00e4nemeelsed ning kuidas suhtub asjasse kultuuriringkond?<\/em><\/p>\n\n\n\n Kui N\u00f5ukogude ajal oli intelligents kui n\u00e4htus olemas, siis enam seda omaette vaadetega klassina ei eksisteeri, kultuuriinimesed jagunevad samamoodi, nagu \u00fclej\u00e4\u00e4nud rahvas. Opositsion\u00e4\u00e4re on v\u00e4ga raske liigitada. Praktiliselt k\u00f5ik neist on suuremate linnade elanikud.<\/p>\n\n\n\n Missugune oleks n\u00e4iteks \u00fcks opositsion\u00e4\u00e4r? <\/em>\u2013 Pigem mees (ehkki naisi on \u00fcsna palju), on nii vanemaid kui nooremaid inimesi, nooremad on radikaalsemad ja nii m\u00f5nedki neist on Venemaalt juba p\u00f5genenud v\u00f5i p\u00f5genemas. T\u00e4pset koosseisu on raske m\u00e4\u00e4ratleda, sest opositsion\u00e4\u00e4re on v\u00e4ga erinevaid.<\/p>\n\n\n\n Kui r\u00e4ngalt kiusatakse taga inimesi, kes arvavad, et Putinil pole \u00f5igus ja on tema vastu?<\/em><\/p>\n\n\n\n S\u00f5ltub, kuidas see inimene seda teeb. Kui ta avaldab arvamust n\u00e4iteks oma Facebooki lehel, ei juhtu \u00fcldjuhul midagi. Vahel saadetakse kedagi kohtu alla laimamise eest, ent see on tavaliselt seotud ka inimese teistsuguse aktiivsusega (palju \u00fcritusi korraldanud, ametiv\u00f5imude suhtes korduvalt s\u00f5na v\u00f5tnud jne). Tavaliselt j\u00e4\u00e4vad sellised asjad regiooni tasemele, n\u00e4iteks kus kohalik opositsion\u00e4\u00e4r v\u00f5itleb kohaliku kuberneriga \u2013 selliseid juhtumeid on k\u00fcmneid, v\u00f5ib-olla sadu, ent neid ei saa nimetada massirepressioonideks. Tuntuim on muidugi Aleksei Navaln\u00f5i, kes istub praegu koduarestis.<\/p>\n\n\n\n 2012 meeleavaldused, millest v\u00f5ttis osa u 30 000 inimest, n\u00e4itab, et aktiivne osa moskvalastest on alles ja huvi pole kadunud, ent neid on siiski liiga v\u00e4he.<\/p>\n\n\n\n Kui suur on v\u00f5imalus, et Putin kukutatakse v\u00f5imult? Kas selline algatus saab tulla vaid \u00fclevalt?<\/em><\/p>\n\n\n\n Ei tea, ei oska arvata, kuna kogu Kremli poliitika on nii suletud. Kes saab v\u00e4ita, et Putin otsustab k\u00f5ik, \u00e4kki hoopis Igor Set\u0161in v\u00f5i keegi teine? Tegu on kitsa kambaga ja ei saa olla kindel, kes otsustab. Praegu on k\u00f5ige t\u00f5en\u00e4olisem, et teda ei kukutata ning ta j\u00e4\u00e4b v\u00f5imule surmani, p\u00e4rast tema surma on Venemaal aga suur jama kaelas.<\/p>\n\n\n\n Kas Putini-meelsed ei tunne end ohustatuna, kui l\u00e4\u00e4s on Venemaa k\u00e4itumise hukka m\u00f5istnud?<\/em><\/p>\n\n\n\n Ei tea, mida nad ise arvavad. V\u00f5imalik, et paljud l\u00e4htuvad \u00fcsna paranoilisest p\u00f5him\u00f5ttest, et l\u00e4\u00e4s vaid tahabki neile liiga teha, n\u00e4iteks olid nii 2012.a meeleavaldused kui ka Maidan l\u00e4\u00e4ne poolt korraldatud jne.<\/p>\n\n\n\n Kuidas suhtub Vene lihtrahvas sellesse, et Ukraina v\u00f5itleb korruptsiooni vastu?<\/em><\/p>\n\n\n\n Esiteks Vene lihtrahvas sellest eriti ei tea ja ei pane seda eriti t\u00e4hele, teiseks peetakse k\u00f5iki reforme ja assosatsioonilepinguga seotut suitsukatteks, mis varjab seda, et l\u00e4\u00e4s tahab Ukrainat oma huvisf\u00e4\u00e4ri t\u00f5mmata.<\/p>\n\n\n\n Kui edukas saab korruptsioonist lahtisaamine Ukrainas olla?<\/em><\/p>\n\n\n\n Ukrainas pole poole aasta jooksul midagi suuremat \u00e4ra tehtud, kas asi l\u00e4heb k\u00e4ima alles p\u00e4rast \u00fclemraada valmisi…? \u00c4rimehed usuvad, et asi langeb samasse seisundisse, hakatakse samamoodi altk\u00e4emaksu v\u00f5tma, skeeme leiutatakse juurde \u2013 inimesed on selle koha pealt ju leidlikud. S\u00fcsteemset v\u00f5itlust korruptsiooniga pole siiamaani olnud, luuakse k\u00fcll paar ametkonda, mis hakkavad v\u00f5itlust korruptsiooniga juhtima, ent see v\u00f5tab aega. Asjad, mida peaks tegema, on litsentside \u00e4raj\u00e4tmine (kui litsents on konkreetse ametniku m\u00e4\u00e4rata), maksude lihtsustamine jne, aga Ukrainas seda ei tehta. Valitsus kardab, et makse lihtsustades pole enam raha ja tuleb rahanduskatastroof. V\u00f5ib-olla hakkab asi liikuma siis, kui Poro\u0161enko ja tema liitlased saavad valimistel \u00fclemraadas otsustava enamuse…<\/p>\n\n\n\n Kuidas on Venemaa opositsiooni suhtumine Ukrainas toimuvasse?<\/em><\/p>\n\n\n\n Navaln\u00f5i ei saa eriti seisukohta v\u00f5tta, sest on koduarestis, hoiab aga pigem Ukraina poole ja ei kiida Venemaa k\u00e4itumist heaks. N\u00e4iteks ka v\u00e4ike erakond Demokratiit\u0161eski sojuz toetab Ukrainat. Samas vene rahvuslased on Ukraina vastu. M\u00f5ned v\u00e4iksed erakonnad \u00fcritavad j\u00e4\u00e4da v\u00f5imukriitikuteks, kuid ere n\u00e4ide on Limonovi seltskond, kes on alati olnud k\u00f5ige ekstremistlikumad Kremli-vastaseid. Ukraina puhul hakkas Limonov s\u00f5na v\u00f5tma \u00fcsna kremlilaadses toonis, saades selle eest ka kingitusi \u2013 loa Triumvalnaja meeleavaldusele kohale tulla.<\/p>\n\n\n\n Tegu on v\u00e4lispoliitilise k\u00fcsimusega, see ei s\u00f5ltu nii otseselt sellest, mis vaated kellelgi muidu on.<\/p>\n\n\n\n Millised on Vene ajakirjanikud Ukrainas? Kui toimub asju, millest nad ei kirjuta? Kas nad on lihtsalt \u00e4\u00e4rmusradikaalid?<\/em><\/p>\n\n\n\n Teavad v\u00e4ga h\u00e4sti, mis tegelikult toimub, lihtsalt on p\u00e4tid.<\/p>\n\n\n\n Kui Vene meedias on hetkel ukrainlasi nii demoniseeritud, kas siis, kui kriis peaks l\u00f5ppema, suhtumine muutub?<\/em><\/p>\n\n\n\n Kindlasti muutub, leiame sarnase n\u00e4ite aastast 2008 (grusiinid). Arvesse tuleb v\u00f5tta ka k\u00fcsitluste fenomeni Venemaal, kui t\u00f5esed need on. Paternalistliku eneseteadvusega inimesed (nagu venelased) tihti vastavad nii, nagu arvavad, et neilt tahetakse, et peaksid vastama. M\u00f5ned agentuurid on l\u00e4bi viinud ka v\u00e4ga kallutatud k\u00fcsitlusi, heaks n\u00e4iteks on VTsIOM\u2019i k\u00fcsitlus Krimmi kohta, mis oli \u00fclimalt Kremli-meelne.<\/p>\n\n\n\n Kuidas ja kui palju m\u00f5jutab Vene \u00fchiskonda teadmine, et Vene s\u00f5dureid Ukrainas tapetakse?<\/em><\/p>\n\n\n\n Sellest on veel vara r\u00e4\u00e4kida, sest informatsioon sellest hakkas ametlikku meediasse imbuma alles augustis-septembris, siis tunnistati, et s\u00f5durid hukkusid Ukrainas, enne v\u00e4ideti, et \u00f5ppustel. Praegu veel enamik Vene rahvast usub v\u00f5ib-olla, et suurem osa ongi \u00f5ppustel hukkunud. Arvesse tuleb v\u00f5tta ka seda, et s\u00f5jaollukorra puhul inimesed v\u00f5ivad aru saada, et \u00f5ppustel hukkumine on vale, aga selles olukorras peavad valet \u00f5igustatuks.<\/p>\n\n\n\n Kui suur m\u00f5ju on s\u00f5duriemade komiteedel?<\/em><\/p>\n\n\n\n Mitte eriti suur m\u00f5ju, praegu \u00fcritavad nad \u00fcldsusele edasi anda teateid hukkunud s\u00f5duritest, inimesed saavad seda netist lugeda, mis on k\u00fcll t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rne t\u00f6\u00f6, aga poliitikat ja \u00fcldsust see kuigiv\u00f5rd palju ei m\u00f5juta.<\/p>\n\n\n\n Mis Krimmist saab? USA on lubanud, kui relvarahu peab, siis sanktsioonid kaotatakse \u00e4ra. Kas pikas perspektiivis l\u00e4\u00e4s teeb midagi Krimmi suhtes?<\/em><\/p>\n\n\n\n Krimm j\u00e4\u00e4b Venemaa osaks. Sellest saab rahvusvahelistes suhetes l\u00e4\u00e4ne ja Ukraina diplomaatiline trump, a la \u201eTahate kaubandussoodustusi? Aga Krimm?\u201c.<\/p>\n\n\n\n Milline on sanktsioonide m\u00f5ju? K\u00f5ige tobedam aspekt on, et Venemaa vastusanktsioonid on Vene poolt tajutavad kui l\u00e4\u00e4ne sanktsioonid.<\/em><\/p>\n\n\n\n Ei ametiv\u00f5imud ega meedia ei valeta otseselt, et need oleks l\u00e4\u00e4ne poolt kehtestatud, aga v\u00f5ib n\u00e4ha m\u00e4rke n\u00e4iteks sotsiaalmeedias, kuidas lihtrahvas arvab, et ka need on l\u00e4\u00e4ne poolt kehtestatud. Levinud on suhtumine, et meil on \u00f5igus, kaitseme omi, peame vastu ja saame hakkama, \u00f5ige asja nimel kannatamine on \u00f5igustatud. Venelased arvavad, et neil on \u00f5igus, v\u00f5ideldakse fa\u0161istidega ja nad on valmis selle nimel kannatusi kandma. Eestis oli sama olukord (mitte k\u00fcll \u00f5iguse m\u00f5ttes), kui kannatasime mitteametlikke sanktsioone Vene poolt, n\u00e4iteks 1991 piiranguid Eesti kaupadele.<\/p>\n\n\n\n Eesti nende ettev\u00f5tjate hulgas, kes on seotud Vene turuga, on tunda kriitikat valitsuse suhtes venevastasuse t\u00f5ttu. Kas Vene \u00e4rieliidi hulgas v\u00f5ib samuti tekkida Kremli-vastasus, et l\u00f5petataks asi \u00e4ra, et saaks normaalselt \u00e4ri ajada?<\/em><\/p>\n\n\n\n See on ammu tekkinud, aga seda pole n\u00e4ha. K\u00f5ik \u00e4riideed on riigi poolt kontrollitavad v\u00f5i m\u00f5jutatavad, samuti on riigi kontrolli all ka meediakanalid. Isegi Vladimir Jevtu\u0161enkov pandi aresti alla.<\/p>\n\n\n\n Viimasel ajal kolm m\u00f5jukat kriitikut: Lukin, endine rahandusminister Kudrin ja Sverbanki juht Gref, kes esindavad nn s\u00fcsteemset liberaalsust. Nemad peavad end piisavalt m\u00f5juv\u00f5imsaks ja iseseisvaks, et k\u00f5ik v\u00e4lja \u00f6elda, aga enamus suur\u00e4rimehi seda v\u00f5imalikuks ei pea.<\/p>\n\n\n\n Kas oligarhide m\u00f5ju on kadunud v\u00f5i v\u00f5ib Putini tagatoast veel m\u00f5nda Usmanovit leida?<\/em><\/p>\n\n\n\n Kindlasti on mingi m\u00f5ju, aga pealtn\u00e4ha s\u00f5ltub nende oskusest sulandada peavoolu. <\/p>\n\n\n\n Kas Putin pole oligarh?<\/em><\/p>\n\n\n\n Keegi ei tea t\u00e4pselt, kui rikas ta on, sest ei hoia midagi enda nimel pangas \u2013 see oleks ju rumal.<\/p>\n\n\n\n Mida Venemaa juudid arvavad? Kas usuvad, et Ukrainas on fa\u0161istid v\u00f5imul v\u00f5i ei?<\/em><\/p>\n\n\n\n Venemaal pole enam p\u00e4ris juute nagu 30 aastat tagasi, n\u00fc\u00fcd suhtuvad juudid asjadesse s\u00f5ltuvalt enda kodusest keelest. Ei saa r\u00e4\u00e4kida juutidest kui eraldiseisvast kogukonnast, s\u00f5ltub isikust. Religioossed liidrid k\u00e4ivad Kremlis, on riigitruud.<\/p>\n\n\n\n Aga poliitilised juudid? Kas on s\u00f5na v\u00f5tnud juutide \u00fchendus, mis hoiab k\u00e4igus antifa\u0161istlikku rinnet?<\/em><\/p>\n\n\n\n Ei tule meelde, aga niikuinii poleks see olnud t\u00e4htis, sest sel pole suurt v\u00f5imuv\u00f5imu. M\u00f5ned suur\u00e4rimehed on juudi soost, aga nende v\u00f5im ei s\u00f5ltu juudiks olemisest.<\/p>\n\n\n\n Kui t\u00f5en\u00e4oline on, et konflikt v\u00f5ib \u00fcle kanduda Venemaa regioonidesse, on olemas m\u00fcriaad mehi, kes p\u00fc\u00fcavad m\u00e4ngida kasakam\u00e4nge? Kas Venemaa ei hakka lagunema?<\/em><\/p>\n\n\n\n Ei. Ainuke piirkond, kus Venemaal on t\u00f5esti separatistlikud meeleolud, on P\u00f5hja-Kaukaasia: seal on 5 vabariiki, kes on erinevad \u2013 islamiusku, s\u00f5dinud Venemaa vastu. On ka P\u00f5hja-Osseetia, aga see on kristlik. 15 aastat tagasi kirjutati palju Kalingradi vabariigist, aga t\u00f5siseltv\u00f5etavat separatismi pole seal kuskil. T\u00f5estuseks on juba see, et Venemaa on ikka veel koos, ei lagunenud isegi 1998.<\/p>\n\n\n\n Kui t\u0161et\u0161eenid Ukraina poolel v\u00f5itlevad, kuidas see v\u00f5iks m\u00f5jutada T\u0161et\u0161eenia separatismi?<\/em><\/p>\n\n\n\n Ei usu, et v\u00f5iks… kui see on \u00fcldse t\u00f5si, sest palju libainfot tuleb ka Ukraina poolt. T\u0161et\u0161eenias on despotismi m\u00f5ju, igasugune teisitim\u00f5tlemine surutakse rangelt maha.<\/p>\n\n\n\n Lavrov k\u00e4is umbes n\u00e4dal aega tagasi \u00dcRO peaassambleel v\u00e4lja idee, et USA ja Venemaa v\u00f5iks teha Reset-2 poliitika \u2013 millest selline pakkumine? Kas tegu on sanktsioonide m\u00f5juga?<\/em><\/p>\n\n\n\n Tegu on lihtsalt Vene v\u00e4lisministeeriumi liini j\u00e4tkuga; asja v\u00f5ib nimetada demagoogiaks.<\/p>\n\n\n\n Ida-Ukraina separaatlik piirkond on palju v\u00e4iksem kui siis, kui asi algas, miks see nii kujunes?<\/em><\/p>\n\n\n\n Algul arvati, et Venemaa tahab kogu Novorossijat Harkovist Odessani v\u00e4lja, aga see tuli s\u00fcndmuste korraldajatele \u00fcsna ootamatult, et Ukraina v\u00f5imud \u00fcsna kiiresti toibuda suutsid (nii palju kui suutsid). Algul, kui Venemaa Krimmi haaras, kirjutasid Ukraina poliitikud, et Ukrainal oli vaid 5000 lahinguvalmis s\u00f5jav\u00e4elast.<\/p>\n\n\n\n Suur roll on ka Ukraina oligarhidel, sh Kolomoiskil. Novorossija peatatigi seal, kus rinne pidama j\u00e4i, suhteliselt v\u00e4ikse piirkonnaga \u2013 13 rajooni.<\/p>\n\n\n\n Suur k\u00fcsimus on, kas separaatlik piirkond hakkab edasi levima. Ukrainas kardetakse, et Venemaa tahab edasi liikuda, et oleks maismaatee Krimmini. Maloverjan t\u00f5des, et oma hiljutise Mariupoli-visiidi ajal n\u00e4htu j\u00e4rgi tundub talle, et kui separatistid tahaks, saaks nad ilma suurema vastupanuta edasi liikuda.<\/p>\n\n\n\n Konspekteeris Johanna Maarja Tiik<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Teisip\u00e4eval, 7. oktoobril 2014 pidas RSR-ile loengu J\u00fcri Maloverjan teemal \u201eKuidas suhtuvad Venemaa venelased Ukrainasse?\u201c J\u00fcri Maloverjan t\u00f6\u00f6tab BBC Vene talitluse korrespondendina ja on l\u00f5petanud Venemaa Rahvaste S\u00f5pruse \u00dclikooli Moskvas ajakirjanduse erialal. Viimasel ajal kasutab ta ajakirjanikunime J\u00fcri Vendik. J\u00fcri Maloverjan toonitas enne loengut, et edasiste arvamuste n\u00e4ol on tegu tema rangelt isiklike seisukohtadega, mis […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,75],"tags":[],"class_list":["post-1616","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-loengud","category-75"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1616","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1616"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1616\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1616"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1616"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1616"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}