{"id":15815,"date":"2026-03-26T18:29:26","date_gmt":"2026-03-26T16:29:26","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=15815"},"modified":"2026-03-26T18:38:26","modified_gmt":"2026-03-26T16:38:26","slug":"mele-pesti-ladina-ameerika-maailmas-pool-tuhat-aastat-suhteid-euroopaga","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2026\/mele-pesti-ladina-ameerika-maailmas-pool-tuhat-aastat-suhteid-euroopaga\/","title":{"rendered":"Mele Pesti \u2013 Ladina-Ameerika maailmas: pool tuhat aastat suhteid Euroopaga"},"content":{"rendered":"
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

20 aastat tagasi 1. korda v\u00f5ttis seljakoti ja \u00fchekorrapileti Ladina-Ameerikasse ning sellest ajast saati on antud piirkonnaga tegelenud.\u00a0<\/span><\/p>

Ladina-Ameerika \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailmas, mis neid riike on k\u00f5ige rohkem m\u00e4\u00e4ratlenud.\u00a0<\/span><\/p>

Etapid (v\u00e4ga laia pintsliga)<\/b><\/span><\/p>

  • Kontaktieelne ajastu:\u00a0<\/b><\/span><\/li><\/ul>
      • Autonoomia, indiaani tsivilisatsioonid<\/span><\/li><\/ul><\/li><\/ul>
        • 16.-18. sajand: <\/b>Hispaania ja Portugali kolonialism<\/span><\/span><\/li><\/ul>
          • 19.-20. sajand:<\/b> Iseseisvad riigid ja USA Imperialism<\/span><\/span><\/li><\/ul>
              • 20. sajandil lisaks idabloki m\u00f5ju; \u201croosa laine\u201d; Hiina m\u00f5ju<\/span><\/li><\/ul><\/li><\/ul>

                Asteegi, Maya, Inka tsivilisatsioonid<\/b><\/span><\/p>

                • Esimesed elanikud tulid Aasiast u 30 tuhat aastat tagasi.<\/span><\/li>
                • V\u00e4ga arenenud poliitilised ja sotsiaalsed struktuurid:<\/span>
                  • klassis\u00fcsteem<\/span><\/li>
                  • t\u00f6\u00f6jaotus<\/span><\/li>
                  • filosoofilised ja religioossed teadmised<\/span><\/li><\/ul><\/li><\/ul>
                    • suured armeed<\/span><\/li>
                    • keerulised teedes\u00fcsteemid<\/span><\/li>
                    • astronoomia, matemaatika, sport<\/span><\/li><\/ul>

                      Etappide alusdokumendid<\/b><\/span><\/p>

                      • Kontaktieelne ajastu: autonoomia<\/span>
                        • Tordesillase leping 1492<\/span>
                          • Koloniaalj\u00f5ud tundsid vajadust maailma jagamise j\u00e4rele: lepiti kokku \u00fcks pikkuskaar – portugaallased \u00fchele, hispaanlased teisele poole<\/span><\/li><\/ul><\/li><\/ul><\/li><\/ul>

                            Globaalse majanduse algus<\/b><\/span><\/p>

                            • Algas kolmnurkse kaubandusena – Ameerikast Euroopasse toormaterjalid – Euroopast Aafrikasse toodetud kaubad – Aafrikast Ameerikasse orjad<\/span><\/li><\/ul>
                              • Hispaanlased t\u00f5id troopilised tooted Euroopa turgudele<\/span><\/li>
                              • Inglased, prantslased ja hollandlased l\u00f5id 17. sajandil Kariibi mere saartele kasvandused, mis kasvasid globaalseteks ettev\u00f5teteks<\/span><\/li>
                              • Tubakas, kohvi, suhkur, rumm – meeletult edukad Euroopa turul<\/span><\/li><\/ul>

                                Iseseisvumine 19. sajandil<\/b><\/span><\/p>

                                • Esimesed 30 aastat olid k\u00f5ige olulisemad, toimusid pikad ja verised s\u00f5jad<\/span><\/li>
                                • 15 aastaga 15 uut hispaaniakeelset riiki (1810-1825)<\/span><\/li>
                                • V\u00f5tmekujud kaks revolutsion\u00e4\u00e4ri:<\/span>
                                  • Simon Bolivar<\/span><\/li>
                                  • Jose de San Marin<\/span><\/li><\/ul><\/li><\/ul>

                                    Brasiilia teistmoodi trajektoor:<\/b><\/span><\/p>

                                    • Portugali \u00f5ukond p\u00f5geneb Brasiiliasse<\/span><\/li>
                                    • Brasiilia saab 1815 kuningriigiks ja 1825 iseseisvaks<\/span><\/li><\/ul>

                                      Hispaania – Ameerika s\u00f5da (1898)<\/b><\/span><\/p>

                                      • Kuuba v\u00e4ga pikk iseseisvusv\u00f5itlus, USA majandushuvid<\/span><\/li>
                                      • Lahingud Kuubal ja Filipiinidel, USA kiire s\u00f5jaline \u00fclekaal<\/span><\/li>
                                      • USA sai kontrolli Puerto Rico, Filipiinide ja Guami \u00fcle<\/span><\/li>
                                      • Kuuba sai formaalselt iseseisvaks 1902, aga j\u00e4i USA m\u00f5ju alla: Platt Amendment<\/span><\/li>
                                      • Tulemused:<\/span>
                                        • USAst sai globaalne suurv\u00f5im<\/span><\/li>
                                        • Hispaania koloniaalimpeerium sai l\u00f5pu<\/span><\/li><\/ul><\/li><\/ul>

                                          Monroe doktriin 1823<\/b><\/span><\/p>

                                          • USA president James Monroe<\/span><\/li>
                                          • Euroopa riigid ei tohi enam koloniseerida ega sekkuda Ameerika mandrite \u201csiseasjadesse\u201d<\/span><\/li>
                                          • Ameerika \u00dchendriigid lubasid omakorda mitte sekkuda Euroopa asjadesse<\/span><\/li>
                                          • Eesm\u00e4rk: kaitsta Ladina-Ameerika uusi iseseisvaid riike<\/span><\/li>
                                          • Ajapikku sai sellest USA m\u00f5juv\u00f5imu \u00f5igustus L\u00e4\u00e4nepoolkeral<\/span><\/li><\/ul>

                                            USA sekkumised Ladina-Ameerikas I<\/b><\/span><\/p>

                                            • 1846-1848 Mehhiko-Ameerika s\u00f5da<\/span>
                                              • USA v\u00f5tab suure osa Mehhiko territooriumist<\/span><\/li><\/ul><\/li>
                                              • 1903 Panama eraldamine Gran Colombiast<\/span>
                                                • USA aitab Panamal eralduda ja saab kanali \u00fcle kontrolli<\/span><\/li><\/ul><\/li>
                                                • 1910-1930ndad – \u201cBanaanivabariikide\u201d s\u00fcnd s\u00f5dade teel<\/span>
                                                  • USA sekkumised Nicaraguas, Haitil jm<\/span><\/li><\/ul><\/li>
                                                  • 1954 Guatemala riigip\u00f6\u00f6re<\/span>
                                                    • CIA k\u00f5rvaldab demokraatlikult valitud<\/span><\/li><\/ul><\/li>
                                                    • 1973 9\/11 Moneda Palee pommitamine, T\u0161iili riigipllre<\/span><\/li>
                                                    • 1983 Grenada invasioon<\/span>
                                                      • USA s\u00f5jaline invasioon<\/span><\/li><\/ul><\/li>
                                                      • 1989 Panama invasioon<\/span><\/li>
                                                      • 2026 Venezuela operatsioon<\/span><\/li><\/ul>

                                                        Ligi 20 v\u00e4gede sisseviimist, sissetungi 20. sajandi jooksul.<\/span><\/p>

                                                        Vasakpoolne m\u00f5te Ladina-Ameerikas<\/b><\/span><\/p>

                                                        • 20. sajandi esimestel k\u00fcmnenditel:<\/span>
                                                          • Mehhiko, Argentina, T\u0161iili t\u00f6\u00f6lisliikumise<\/span><\/li><\/ul><\/li>
                                                          • Intensiivsem levik peale Teist maailmas\u00f5da<\/span><\/li>
                                                          • K\u00fclma S\u00f5ja ajal globaalne idablokk<\/span><\/li>
                                                          • Kesk-Ameerika kodus\u00f5jad 1980ndatel: N\u00f5ukogude Liidu vs USA proxy s\u00f5jad<\/span><\/li><\/ul>

                                                            Punased ja roosad<\/b><\/span><\/p>

                                                            1. sajandi esimesed k\u00fcmnendid:<\/span><\/li><\/ol>
                                                              • \u201cKommunistlik\u201d utoopia: Kuuba, Venezuela, Nicaragua<\/span><\/li>
                                                              • Roosa laine: m\u00f5\u00f5dukalt vasakpoolsed tugeva sotsiaalpoliitika ja legendaarsete juhtidega riigid:<\/span>
                                                                • Venezuela (Hugo Chavez) – hiljem eriti Maduro ajal punane<\/span><\/li>
                                                                • Brasiilia (Luiz Inacio Lula da Silva)<\/span><\/li>
                                                                • Boliivia (Evo Morales)<\/span><\/li>
                                                                • Vahepeal ka Ecuador, Uruguay, Costa Rica, Mehhiko jne<\/span><\/li><\/ul><\/li>
                                                                • Ladina-Ameerika vasakpoolsete koost\u00f6\u00f6 oli huvitav, Lula da Silva t\u00f5usis globaalse l\u00f5una liidriks.\u00a0<\/span><\/li>
                                                                • Eesm\u00e4rgid: vaesuse v\u00e4hendamine, riigi rolli kasv majanduses<\/span><\/li><\/ul>

                                                                  Donroe doktriin 2025<\/b><\/span><\/p>

                                                                  • USA riiklik julgeolekustrateegia (Trump): USA peab kogu l\u00e4\u00e4nepoolkera oma otseseks m\u00f5jusf\u00e4\u00e4riks ja p\u00fc\u00fcab takistada mitte-Ameerika riikide (eriti Hiina) poliitilist, majanduslikku v\u00f5i s\u00f5jalist m\u00f5ju Ladina-Ameerikas.<\/span><\/li>
                                                                  • Tugevam sekkumine regionaalsesse julgeolekusse: strateegia raamistab narkovastase v\u00f5itluse ja migratsiooni kontrolli USA huvide kaitseks piirkonnast<\/span><\/li>
                                                                  • Ladina-Ameerika kui pelgalt USA tagaaed<\/span><\/li><\/ul>

                                                                    K\u00fcsimused<\/b><\/span><\/p>

                                                                    1. Kuidas Roosa laine on reageerinud kolonialismile?<\/span><\/p>

                                                                    R\u00e4\u00e4gitakse palju kolonialismist k\u00f5nedes, on palju juttu. Inglise keelne ja portugali v\u00f5i hispaania keelne kirjandus k\u00e4sitleb v\u00e4ga erinevalt.<\/span><\/p>

                                                                    2. Keeltest, kuidas on olukord kujunenud?<\/span><\/p>

                                                                    Hispaania keel on n\u00e4iteks lihtsam osades piirkondades. Kui Brasiilias taheti keelt reformida, siis Portugal oli v\u00e4ga kuri. Portugali keelne maailm on v\u00e4ga huvitatud oma keele hoidmisest.\u00a0<\/span><\/p>

                                                                    3. Argentina ei ole enam vasakpoolne. Kas majanduslik paigalseis on tekitanud mingi vastureaktsiooni vasakpoolsusele ka mujal?<\/span><\/p>

                                                                    Jah, ikka. Venezuelast taheti ka \u00e4ra minna, sest majandus kukkus kokku. Samas 70dnatel oli rikas riik. Pendel k\u00e4ib pidevalt vasakule-paremale.<\/span><\/p>

                                                                    4. Praegune olukord Kuuba \u00fcmber on karm. Venezuelaga viis Trump asja \u00fchele poole. Kas j\u00f5utakse v\u00f5tta ette ka Kuuba enne vahevalimisi, ka Nicaragua?<\/span><\/p>

                                                                    Tal ei ole v\u00e4ga suurt p\u00f5hjust seda teha, aga ta toimib suures plaanis teiste asjade alusel. Sealt pole otseselt midagi v\u00f5tta, peale ideoloogilise v\u00f5idu. On ka keelatud Nicaraguale reisimist, praegu ei tohi Euroopa Liidu riikide seast n\u00e4iteks Eesti ja Leedu. Ei tea miks.\u00a0<\/span><\/p>

                                                                    5. Eestil ei ole olnud Ladina-Ameerika suunal olulist poliitikat. Mis v\u00f5iks olla Eesti Ladina suunaline poliitika, mis oleks ka realistlik ja m\u00f5istlik, millised oleks prioriteedid? Mida teeb Hiina seal suunal?\u00a0<\/span><\/p>

                                                                    V\u00f5iksime koguda teadmisi, dialoogi hoida. Olla kohal ja v\u00f5rgustikus, proovida aru saada jooksvalt sellest, mis toimub. Meil v\u00f5iks igal mandril olemas olla aktuaalne teave. Majanduskoost\u00f6\u00f6 alaselt oleks palju veel teha.\u00a0<\/span><\/p>

                                                                    Hiinlased on seal igal pool. Vahepeal prooviti globaalset koost\u00f6\u00f6d teha, aga osad riigid tajuvad ka Hiina ohtu. N\u00f5rgemaid riike on neil lihtne \u00e4ra osta.\u00a0<\/span><\/p>

                                                                    6. Millised tuuled puhuvad Brasiilia valimistel, kas vasakpoolsed j\u00e4\u00e4vad v\u00f5imule?<\/span><\/p>

                                                                    See on massiivne riik, kus on ainult 2 perekonda valimistel pildis. Praegu ollakse v\u00e4ga polariseerunud. Ollakse suhteliselt pooleks toetuste poolest. Sotsiaalmeedia roll on ka oluline.<\/span><\/p>

                                                                    7. Eestis peame populismi negatiivseks, L\u00f5una-Ameerikas tundub see olevat ainu\u00f5ige poliitika tegemise viis. Millised on erinevused poliitikas neil v\u00f5rreldes muu maailmaga.\u00a0<\/span><\/p>

                                                                    Tegelikult kampaanias\u00f5numid on ka meil \u00fcsna sarnased. Ajalugu selgitab veidi, soovitakse k\u00f5va k\u00e4tt tihti. \u00dchendriigid on seda tugevalt v\u00f5imendanud. Ollakse v\u00e4ga parteimeelsed, kantakse ja esindatakse omasid v\u00e4rve jne.\u00a0<\/span><\/p>

                                                                    8. Kuidas Te leidsite huvi Ladina-Ameerika vastu? Kas on m\u00f5nda Ladina-Ameerika riiki, kus Te ei ole k\u00e4inud?<\/span><\/p>

                                                                    Lapsena oli maailmakaart voodi kohal, samastasin P\u00f5hja-Ameerika Hiiumaaga, L\u00f5una-Ameerika Saaremaaga ja kuna ise olen viimaseks, muutus s\u00fcdamel\u00e4hedaseks. R\u00e4nnukirg ja Brasiilia muusika j\u00e4id s\u00fcdamesse. K\u00e4isin Portugalis ka vahetusaastal, keel hakkas meeldima. Brasiilia paelus. Valimisvaatlus on samuti hea viis sissevaadet saada.\u00a0<\/span><\/p>

                                                                    9. Mis on \u00fcle\u00fcldine suundumus? Kas v\u00f5ib \u00f6elda, et Euroopa liigub suurema koost\u00f6\u00f6ga L\u00f5una-Ameerikaga?\u00a0<\/span><\/p>

                                                                    Ma arvan k\u00fcll. Need arengud on aeglased. Hakkavad kehtima uued kaubanduslepped, mis aitavad kaasa. Brasiilia saatkonna taasavamine aitab ka kaasa.\u00a0<\/span><\/p>

                                                                    10. Kaua te olete olnud valmiste vaatleja? Kas l\u00e4hete mingi kindla organisatsiooniga?<\/span><\/p>

                                                                    20 aastat. K\u00e4in Euroopa Komisjoni korraldatud missiooni raames. V\u00e4lisministeerium vahendab. OSCE korraldab ka missioone.\u00a0<\/span><\/p>

                                                                    11. Millised on viimased valimisvaatlused Columbias olnud?<\/span><\/p>

                                                                    Enne parlamendivalimisi tundus, et vasakpoolsed j\u00e4\u00e4vad peale. Traditsiooniliselt on olnud parempoolne ja USA s\u00f5bralik. Hetkel juhib \u00fcks vasakpoolne m\u00f5\u00f5dukam kandidaat presidendivalimiste eelselt. Columbia erinevates piirkondades on palju erinevaid arvamusi.\u00a0<\/span><\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

                                                                    20 aastat tagasi 1. korda v\u00f5ttis seljakoti ja \u00fchekorrapileti Ladina-Ameerikasse ning sellest ajast saati on antud piirkonnaga tegelenud.\u00a0 Ladina-Ameerika \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailmas, mis neid riike on k\u00f5ige rohkem m\u00e4\u00e4ratlenud.\u00a0 Etapid (v\u00e4ga laia pintsliga) Kontaktieelne ajastu:\u00a0 Autonoomia, indiaani tsivilisatsioonid 16.-18. sajand: Hispaania ja Portugali kolonialism 19.-20. sajand: Iseseisvad riigid ja USA Imperialism 20. sajandil lisaks idabloki m\u00f5ju; […]<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":15816,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,125],"tags":[],"class_list":["post-15815","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loengud","category-loengud-2026"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15815","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=15815"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15815\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":15820,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15815\/revisions\/15820"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/15816"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=15815"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=15815"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=15815"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}