{"id":15795,"date":"2026-03-11T20:54:53","date_gmt":"2026-03-11T18:54:53","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=15795"},"modified":"2026-03-11T20:58:44","modified_gmt":"2026-03-11T18:58:44","slug":"heiko-paabo-vene-imperialismi-narratiivid-rahvusvahelistes-suhetes","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/uncategorized\/2026\/heiko-paabo-vene-imperialismi-narratiivid-rahvusvahelistes-suhetes\/","title":{"rendered":"Heiko P\u00e4\u00e4bo \u2013 Vene imperialismi narratiivid rahvusvahelistes suhetes"},"content":{"rendered":"
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

Heiko P\u00e4\u00e4bo<\/b><\/span><\/p>

Vene imperialismi narratiivid rahvusvahelistes suhetes<\/b><\/span><\/p>

10.03.2026<\/b><\/span><\/p>

Heiko P\u00e4\u00e4bo kaitses 2011. aastal doktorit\u00f6\u00f6 \u201cPotential of Collective Memory Based International Identity Conflicts in Post-Imperial Space\u201d<\/b>.<\/span> Akadeemilises plaanis oli doktorit\u00f6\u00f6 uurimisteema rahvusvaheliste suhete ja ajaloo segu (ajaloo kasutamise uurimine, kuidas ajalugu kasutatakse soovitud eesm\u00e4rkide jaoks).<\/span>
<\/span>Peamine k\u00fcsimus: kuidas Venemaa kasutab oma ja teiste ajalugu?<\/span><\/span><\/p>

NARRATIIV<\/b><\/span><\/p>

Narratiiv paneb ajaloo elama. Ajalooraamatud on t\u00e4is narratiive, lugusid minevikust. Uurimist\u00f6\u00f6 raames kaks sammast: ajalugu\u2013kollektiivne m\u00e4lu (teame, mis on meie minevik) ja identiteet (kuidas, kellena end tunneme).<\/span>
<\/span>Rahvuslik m\u00e4lu, rahvus kui identiteedi grupp \u2013 rahvusvaheliste suhete kontekstis loomulik ja olulisim.<\/span><\/span><\/p>

KOLLEKTIIVNE M\u00c4LU<\/b><\/span><\/p>

Kollektiivne m\u00e4lu pole \u00fcksnes minevik, vaid kulgeb minevik\u2013olevik\u2013tulevik. See pole minevik ise, see on oleviku perspektiiv minevikku. Lineaarne ajas r\u00e4ndamine \u2013 seda teeb kollektiivne m\u00e4lu.<\/span><\/p>

Erinevad s\u00fcmbolid (n\u00e4iteks keel, monumendid) muutuvad elusaks l\u00e4bi narratiivide, lood annavad t\u00e4henduse; kes loos kangelased, kes pahalased, kuidas suhted kujunesid, kes \u00f5igel, kes valel poolel. K\u00f5ik s\u00f5ltub perspektiivist, kollektiivne m\u00e4lu r\u00e4\u00e4gib minevikust l\u00e4bi teatud identiteedigrupi. Ei saa \u00f6elda, et kollektiivne m\u00e4lu defineerib identiteedi ega vastupidi \u2013 need on vastastikku tugevas seoses.<\/span><\/p>

NARRATIIVIDE LOOMINE<\/b><\/span><\/p>

Narratiive loob eesk\u00e4tt (rahvuslik) eliit. (N\u00e4ide Eesti \u00e4rkamisajast ja m\u00fc\u00fctidest; 700-aastane orjap\u00f5li. Ajaloolased kriitilised, see oli 19. saj perspektiiv. Teine n\u00e4ide: 2010\u201312 Eesti keskaja 5-osaline koguteos ja selle k\u00e4sitlus keskaja ajaloost ja J\u00fcri\u00f6\u00f6 \u00fclest\u00f5usust.)<\/span><\/p>

Venemaa imperialism ei ole vaid Putini peas, vaid s\u00fcgavalt vene \u00fchiskonnas. (N\u00e4ide Riia konverentsist ja sellest, kui s\u00fcgavalt narratiivid on vene \u00fchiskonnas.) Inimesed ei pruugi arugi saada, et v\u00e4ljendavad neid.<\/span><\/p>

Eliit, kes narratiive konstrueerib ja kasutab, on ka ise m\u00f5jutatud nendest. (N\u00e4ide: Putini keskkond, kus ta sotsialiseeriti \u2013 tema kontekstis tundubki N\u00f5ukogude Liidu kokkuvarisemine poliitiline katastroof. Muidugi sealhulgas ka soov \u00fchiskonda mobiliseerida ja isiklikud ambitsioonid.)<\/span><\/p>

NARRATIIVID POLIITIKAS<\/b><\/span><\/p>

M\u00e4lupoliitika uurijad vaatavad, kuidas eliit narratiive kasutab, kuidas instrumentaliseerib ajalugu ja selle \u00fchtset arusaama. Kui ajalugu on pigem objektiivne n\u00e4htus, teaduslik distsipliin, siis m\u00e4lupoliitika on subjektiivne: valime sobilikud t\u00fckid, paneme need kokku ja tulebki narratiiv. R\u00f5hutatakse mingeid asju rohkem, teised vaikitakse maha, m\u00f5nedele m\u00f5tetele lisatakse t\u00e4nap\u00e4evane seletus juurde.<\/span><\/p>

MIKS? <\/b>Miks poliitiline eliit ajalugu sedasi solgib, miks seda selektiivselt kasutab?<\/span><\/span><\/p>

Algl\u00e4htepunkt: eliit tahab masse mobiliseerida end toetama. (N\u00e4ide: \u00fcle Euroopa parempopulistlike liikumiste kasv \u2013 ihalemine ideaalse ajaloomomendi suunal, teeme riigi sama v\u00f5imsaks nagu kunagi. Ja kui tulevad valimised v\u00f5i kriis, siis on selle (ajaloo) kaudu lihtne masse mobiliseerida.)<\/span><\/p>

Teine pool: otsuste maham\u00fc\u00fcmine \u00fchiskonnale. See ei pea alati olema totaalne valetamine v\u00f5i pseudofaktide v\u00e4ljam\u00f5tlemine \u2013 need on ekstreemsed n\u00e4ited. Kus hakkavad asjad tihti libastuma, on kallutatud t\u00f5lgendused.<\/span><\/p>

V\u00e4lispoliitilises kontekstis ehk mida r\u00e4\u00e4gitakse v\u00e4ljapoole, ei erine. Seal samamoodi. Kui teed sammu, siis tahad legitimeerida. (N\u00e4ide: Krimmi annekteerimine. Putin esitas \u201cn\u00e4iteid\u201d, et kogu Venemaa ajalugu l\u00e4heb justkui tagasi Krimmi annekteerimisele ja et \u201cKrimm peab olema Venemaa osa\u201d \u2014 kuidas rahvusvahelist \u00f5igusvastasust proovitakse legitimeerida argumendiga, et \u201cmeil on ajalooline \u00f5igus sellele territooriumile\u201d.)<\/span><\/p>

Venemaa toob tihti ka argumendiks L\u00e4\u00e4nt (Serbia vs Ukraina-Gruusia jne), et nemad tegid, meil on ka \u00f5igus. V\u00f5i tuuakse paralleele minevikust, p\u00f5hjendades, et \u201cnii on alati tehtud, me peame seda tegema\u201d.<\/span><\/p>

MASSIDE MOBILISEERIMINE<\/b><\/span><\/p>

V\u00e4lispoliitikas m\u00f5jub, kui mingisugusel ajahetkel on toimunud suur masside mobiliseerimine ja \u201cleitud\u201d \u00fchine vastane (mingis narratiivis) \u2014 siis tuleb rahvas valitseja, eliidi taha.<\/span><\/p>

Samas, siis kui valitseja(te)le pole enam see vastane vajalik (n\u00e4iteks soov hoopis varasema vastasega koost\u00f6\u00f6d teha), siis on v\u00e4ga keeruline seda massi v\u00e4lja l\u00fclitada.<\/span><\/p>

(N\u00e4ide sellest: 70.-ndatel\/80.-ndatel Hiina v\u00e4ga tugevalt mobiliseeris elanikke Jaapani vastu, aga hiljem soovis nendega suhteid arendada, sest see oleks olnud kasulik. See oli v\u00e4ga raske, sest \u00fchiskonnal oli nii tugev negatiivne emotsioon.)<\/span><\/p>

(Teine n\u00e4ide: enne kui Venemaa Ukrainat r\u00fcndas, oli vene \u00fchiskonnas Ukraina-vastasust pikalt \u00fcles k\u00f6etud, n\u00e4iteks vene saadetes kujutati ukrainlasi kui fa\u0161ismi alget.)<\/span><\/p>

M\u00c4LU JA IDENTITEEDI JULGEOLEKUSTAMINE<\/b><\/span><\/p>

Nii m\u00e4lu kui identiteeti hakatakse julgeolekustama. Igasugused ekstreemsed sammud \u00fchiskonnas on \u00f5igustatud, sest \u201ckui me ei tee, siis oleme meie ja meie identiteet suures ohus\u201d. Venemaa koolides propaganda. Julgeolekustamine v\u00f5ib toimuda nii siseriiklikult kui rahvusvahelisel tasandil. (N\u00e4ide rahvusvahelisest tasandist: II maailmas\u00f5da ja N\u00f5ukogude re\u017eiimi brutaalsuses \u201ckahtlemine\u201d.)<\/span><\/p>

VENE NARRATIIVID<\/b><\/span><\/p>

Imperialistlikud narratiivid on v\u00e4ga kauaajalised. Selle juured on ajas, kui isegi veel ei unistatud imperialismist \u2013 need andsid tulevikuks aluse. Oluline: narratiivid pole eraldi eksisteerivad, vaid moodustavad l\u00e4bip\u00f5imunud terviku.<\/span><\/p>

  1. Messianistlik enesekuvand<\/b> \u2013 arusaam messianistlikust missioonist maailmas, tuleb religioossest taustast (III Rooma lugu \u2013 Moskva \u2013 kolmas Rooma).<\/span><\/span><\/li>
  2. Valgevenelased, suurvenelased ja v\u00e4ikevenelased<\/b><\/span><\/li>
  3. Maade kogumise m\u00fc\u00fct<\/b> (Kuldhord ja vene alad, julgeolekuargument ja \u201cvajadus\u201d ligip\u00e4\u00e4sule merele \u2013 Must, Kaspia ja L\u00e4\u00e4nemeri \u2013, sest \u201cmuidu on S\u00fcdamaa suures ohus\u201d. \u201cLegitiimsed piirkonnad peaksid meile kuuluma.\u201d \u201cMe ei taha seda, aga oleme sunnitud.\u201d Ajalooline hirm kui laienemise argument.)<\/span><\/span><\/li>
  4. Venemaa kui eraldi tsivilisatsioon<\/b> (Venemaa pole vaid \u00fcks riik, vaid eraldi tsivilisatsioon, mille p\u00fchamissioon on tsiviliseerida teisi alasid \u2013 Kaukaasia, Kesk-Aasia, Siber). Kaukaasia ja Kesk-Aasia vallutused \u2013 koloniaalne hierarhiline arusaam, samas L\u00f5una-Kaukaasias narratiiv Venemaast kui vabastajast. Vabastamise narratiiv palju seotud laienemisega Osmanite aladele.<\/span><\/span><\/li><\/ol>

    Suuresti arenesid need v\u00e4lja 18. ja 19. sajandil, kui Venemaa imperialism oli kujunemas. Samas ei olnud need tol hetkel otseselt seotud Vene impeeriumi laienemise projitseerimisega. Eelk\u00f5ige muutsid ja kujundasid neid ideid 19. sajandi rahvuslikud m\u00f5tlejad.<\/span><\/p>

    Bol\u0161evikud v\u00f5tsid hiljem \u00fcle k\u00f5ik, mis sobis \u201enende impeeriumi taastamisega\u201c. Kui varem oli ideoloogiliseks \u00f5igustuseks \u00f5igeusu puhastus- v\u00f5i p\u00e4\u00e4stemissioon, siis hiljem asendus see kommunismiga, mida hakati levitama naaberrahvastele.<\/span><\/p>

    M\u00dc\u00dcDID T\u00c4NA<\/b><\/span><\/p>

    Need pole kuhugi kadunud. N\u00e4iteks kui v\u00f5tta messianistlik enesekuvand, siis sellega kaasneb selge vastandumine L\u00e4\u00e4nedekadentsile. N\u00e4iteks Eestis tegutseb Moskva patriarhaadile alluv kirik.<\/span><\/p>

    Maade kogumine<\/b> \u2013 n\u00e4iteks Krimmi annekteerimine.<\/span>
    <\/span>NATO laienemine<\/b> \u2013 narratiiv NATO ekspansioonist Venemaa m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ri.<\/span>
    <\/span>Arusaam tsivilisatsioonist<\/b> \u2013 maailmakord peaks olema multipolaarne, vastandudes USA unipolaarsusele. Loogika on, et see, mis meie siin teeme, ei puuduta ameeriklasi, ja see, mida ameeriklased teevad n\u00e4iteks L\u00f5una-Ameerikas, ei peaks puudutama meid.<\/span>
    <\/span>Vabastaja teema <\/b>\u2013 v\u00f5itlus natsismi vastu, vajadus kaitsta ja \u201evabastada\u201c oma kaaskodanikke (nt Ukrainas, aga ka narratiiv, et Eestis \u201eeestlased kiusavad venelasi taga\u201c).<\/span><\/span><\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Heiko P\u00e4\u00e4bo Vene imperialismi narratiivid rahvusvahelistes suhetes 10.03.2026 Heiko P\u00e4\u00e4bo kaitses 2011. aastal doktorit\u00f6\u00f6 \u201cPotential of Collective Memory Based International Identity Conflicts in Post-Imperial Space\u201d. Akadeemilises plaanis oli doktorit\u00f6\u00f6 uurimisteema rahvusvaheliste suhete ja ajaloo segu (ajaloo kasutamise uurimine, kuidas ajalugu kasutatakse soovitud eesm\u00e4rkide jaoks).Peamine k\u00fcsimus: kuidas Venemaa kasutab oma ja teiste ajalugu? NARRATIIV Narratiiv paneb […]<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":15778,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,125,1],"tags":[],"class_list":["post-15795","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loengud","category-loengud-2026","category-uncategorized"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15795","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=15795"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15795\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":15803,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15795\/revisions\/15803"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/15778"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=15795"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=15795"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=15795"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}