{"id":1579,"date":"2013-03-26T20:02:12","date_gmt":"2013-03-26T18:02:12","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=1579"},"modified":"2023-08-31T21:47:16","modified_gmt":"2023-08-31T18:47:16","slug":"urmas-pappel-kunagi-ei-tohi-unustada-rahvuslikku-habistamist-hiina-jaapani-suhted","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2013\/urmas-pappel-kunagi-ei-tohi-unustada-rahvuslikku-habistamist-hiina-jaapani-suhted\/","title":{"rendered":"Urmas Pappel &#8220;Kunagi ei tohi unustada rahvuslikku h\u00e4bistamist! (Hiina-Jaapani suhted)&#8221;"},"content":{"rendered":"<p>Katre Sai: Kokkuv\u00f5te Urmas Pappeli longust<\/p>\n\n\n\n<p>Teisip\u00e4eval, 26. m\u00e4rtsil 2013 pidas T\u00dc Riigiteaduste instituudi doktorant Urmas Pappel Rahvusvaheliste Suhete Ringile loengu teemal \u201eKunagi ei tohi unustada rahvuslikku h\u00e4bistamist!\u201c (Hiina-Jaapani suhted)\u201c.<\/p>\n\n\n\n<p>Pappel keskendus oma loengus Hiina ajaloolise narratiivi tekitamisele, milles on oluline roll Senkaku (jaapani k) \/ Diaoyu (hiina k) saarte piirit\u00fclil. Antud konfliktis kerkib esile kolm osapoolt \u2013 Hiina, Jaapan, Taiwan, kes k\u00f5ik on esitanud soovi saarte \u00fcle (Taiwan &amp; Hiina vs Jaapan). Saarte k\u00fcsimus on oluline nii ajalooliselt kui ka geopoliitiliselt, kuna see on rikas kalastuspiirkond ja seal asuvad nafta- ja gaasimaardlad. Lisaks ressurssidele saaksid riigid oma geograafilisi piire laiendada. Hiina huvi selgitamiseks on viidatud ka katsele omandada Blue Water Access, kuid vastupidiselt m\u00f5ningalt levinud seisukohtadele, ei aitaks see olemasolevate piiride t\u00f5ttu ligip\u00e4\u00e4su ookeanile siiski saavutada.<\/p>\n\n\n\n<p>Jaapan p\u00f5hjendab oma \u00f5igust saartele viidates nende 1895. aastani kehtinud terra nulliuse staatusele, mille j\u00e4rgselt Jaapan saared enda koosseisu v\u00f5ttis. Hetkel omab Jaapan saarte \u00fcle de facto kontrolli ja hiinlased ei v\u00f5i saarele vabalt siseneda ega kalastuspaatidega l\u00e4heneda. Saarel kehtib ka Jaapani \u00f5iguss\u00fcsteem, millega m\u00f5istetakse kohut sisser\u00e4nnanute \u00fcle. Hiina jaoks tekitab lisaprobleeme USA kaitseleping Jaapaniga, mis peaks laienema ka k\u00f5nealustele saartele. Jaapan kaitseb enda \u00f5igust argumendiga, et kui Hiina saavutab saarte \u00fcle \u00f5iguse, siis see oleks alles Hiina esimene samm oma imperialistlike eesm\u00e4rkide t\u00e4itmisel ning kindlasti ei piirdutaks Senkaku saartega (ilmselt oleksid Jaapan ja Korea j\u00e4rgmised). Hiinlased nimelt leiavad t\u00e4nap\u00e4evani, et Jaapan asub Hiina kultuuriruumis ning peaks kuuluma Hiina koosseisu (samamoodi Mongoolia jt l\u00e4hemad ja kaugemad piirkonnad).<\/p>\n\n\n\n<p>Hiina ajaloolased otsivad omakorda p\u00f5hjuseid, kuidas t\u00f5estada saarte kuulumist Hiinale. Viidatakse varasemale ajaloole, mil Hiina kalamehed ja kaubitsejad kasutasid saari peatuspunktina ning on m\u00f5eldud ka argumendile, mis paigutaks saared Hiina kontinentaalplatoole (maismaa ranniku veealune j\u00e4tk, kus peaks kehtima Hiina m\u00f5juv\u00f5im kuni s\u00fcvamere piirini). See argument on siiski vastuoluline, kuna sellisel juhul peaksid nad loobuma m\u00f5nest teisest saarest, mis kuulub hetkel k\u00fcll Hiina koosseisu, kuid ei asu nende kontinetaalplatoo peal.<\/p>\n\n\n\n<p>Pappel viitas, et Mao ajastul ei omanud piirit\u00fcli suurt t\u00e4htsust ja Hiina poliitiline identiteet oli \u00fcles ehitatud teistel sammastel (tugev ideoloogia ja klassiv\u00f5itlus). Kommunistlik \u201eK\u00f5igi maade proletariaadid \u00fchinege!\u201c ei vastandanud rahvusi ja riike, kus antud klass elab ja seega vaadeldi Jaapanit erinevatel tasanditel ning ei n\u00e4htud terviklikult vaenlasena. V\u00f5ib v\u00e4ita, et veel 80ndatel viha Jaapani vastu puudus \u2013 sealt levis Hiinasse suur osa popkultuurist ning alles 90ndatel tekkinud rahvuslik viha oli p\u00f5him\u00f5tteliselt konstrueeritud.<\/p>\n\n\n\n<p>Kui p\u00e4rast Maod hakati t\u00e4htsustama rohkem majanduskasvu ning v\u00e4hem ideoloogiat, mis p\u00e4\u00e4dis Tiananmeni rahutustega Taevase Rahu v\u00e4ljakul, siis hakati m\u00f5istma asjaolu, et p\u00e4rast tugevat majanduse arendamist on hiinlaste hingeelu tagaplaanile j\u00e4\u00e4nud ning l\u00f5hed \u00fchiskonnas olid kasvanud \u00e4\u00e4rmuslikuks (soositi rikkaid ja linnastunuid). 90ndatel alustati hingeravi rahvustunde tekitamisega \u2013 loodi rahvuslusel p\u00f5hinev narratiiv, milles jaapanlasi esitati kui suuri vaenlasi. Isegi noored hiinlased olid kursis Jaapani kurjade plaanidega. Antud narratiiviga kaasnes 1992. aasta territoriaalmerd ja sellega piirnevat vett puudutava seaduse vastu v\u00f5tmine, millega kuulutati Senkaku\/Diaoyu saared Hiinale kuuluvaks. Loetletud p\u00f5hjustel Jaapani positsioon m\u00f5nev\u00f5rra n\u00f5rgenes ning probleeme tekitas ka 1996. aastal USA poolt Jaapanisse l\u00e4hetatud saadik, kes viitas saarte de jure mittekuulumisest Jaapanile ning sellega kaasnevast USA kaitselepingu piiratusest antud aladel (USA l\u00fckkas selle v\u00e4ite \u00fcmber).<\/p>\n\n\n\n<p>Hiina p\u00fc\u00fcdis riiki sisemiselt tugevdada ka l\u00e4bi v\u00f5imsa motiivi Century of humiliation, mida propageeritakse igal pool Hiinas v\u00e4ga tugevalt. L\u00e4\u00e4ne ja Jaapani imperialismile vastuseisva Hiina ideel on \u00fcles ehitatud terve meedia. Hiinas r\u00e4\u00e4gitakse I oopiumis\u00f5jast, mis lahvatas otseselt Briti Impeeriumi m\u00f5juv\u00f5imu suurendamise eesm\u00e4rgil. Nimelt himustasid britid Hiina kallihinnalisi luksuskaupu, mida vahetati salakaubana sisseveetud oopiumi vastu ning kui hiinlased osutasid vastupanu, siis otsustati r\u00fcnnaku kasuks. Kuigi Hiina propaganda on p\u00e4rast seda suunatud paljude L\u00e4\u00e4neriikide vastu, siis k\u00f5ige vihasemalt vastandutakse endiselt Jaapanile.<\/p>\n\n\n\n<p>I Hiina-Jaapani s\u00f5da oli esimene suuremahuline konflikt kahe riigi vahel. Kuna Jaapan oli kiiresti moderniseerunud \u00fchiskond, mida L\u00e4\u00e4neriigid pidasid liitlaseks, siis n\u00f5udis ka Jaapan Hiinalt sisuliselt samu asju. \u00dcks antud s\u00f5ja tulemeid on Hiina rahvusriigi identiteedi v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine. Kui varem n\u00e4hti ennast tugeva kultuurina, mida L\u00e4\u00e4s ei suuda murendada, siis samasse kultuuriruumi kuuluva Jaapani vastuseis sundis hiinlasi t\u00f5lgendama oma identiteeti teise nurga alt (kultuuride konflikt ei olnud enam piisavalt m\u00f5juv p\u00f5hjus). Hiinlased v\u00e4idavad, et Senkaku saared h\u00f5ivanud Jaapan ei saa toetuda 1895. aastal s\u00f5lmitud Shimonoseki rahule, kuna rahuleping oli sundolukorras s\u00f5lmitud ja seega rahvusvaheliselt kehtetu. Jaapanlased v\u00e4idavad omakorda, et saartest pole rahulepingus juttu ning need h\u00f5ivati samal aastal t\u00e4iesti juhuslikult (leping v\u00f5ib olla kehtetu, aga saari endiselt tagasi ei saa).<\/p>\n\n\n\n<p>J\u00e4rgmine t\u00fcli lahvatas 1919. aastal, kui Saksamaa koloonia Hiina piirkonnas anti Jaapanile, mitte Hiinale. Seej\u00e4rel h\u00f5ivas Jaapan ka Mand\u00feuuria ning alustas 1937. aastal sissetungi Hiina emamaa piirkonda (alustati Shanghaist). Kui 1937. aastal toimunud Nanjingi veresaun oli Jaapanlaste arvates \u00fcsna tagasihoidlik ja koosk\u00f5las ausate s\u00f5jaseadustega, milles esines veriseid vastuseise nagu s\u00f5jas ikka, siis Hiina v\u00e4idab, et tegemist oli massiivse veresaunaga, milles hukkus 300 000 hiinlast (Jaapan pakub hukkunute arvuga 20 000 ja m\u00f5ni eitab \u00fcldse selle toimumist).<\/p>\n\n\n\n<p>Narratiivi kulminatsioon on Hiina kommunistliku partei v\u00f5imuletulek. Partei reklaamis ennast kui jaapanlaste v\u00e4ljapeksjat, ainsat v\u00f5imu L\u00e4\u00e4nele vastuseismiseks ning Hiina identiteedi tugevdajat. 90ndatel p\u00fc\u00fcdsid Peking ja Tokyo Senkaku piirit\u00fcli rahustada, kuid see \u00e4rritas Jaapani marurahvuslasi, kes taastasid k\u00fcsimuse terava vastuseisu. Kui Jaapan alustas merealuste maardlate uurimist ning maad liisiti pealinnale, siis Hiina polnud sellest kuni aasta teadlik ning hiljem ei saanud enam midagi teha. Jaapani m\u00f5juv\u00f5imu suurendab ka see, et saartel kehtib Jaapani jurisdiktsioon, millele Hiina ei saa vastu.<\/p>\n\n\n\n<p>Jaapan p\u00fc\u00fcab s\u00f5du ja inimkaotusi t\u00e4naseni maha vaikida ning seda iseloomustab Jaapanis asuv s\u00f5jaajaloo muuseum, mis nimetab II Hiina-Jaapani s\u00f5da China incident\u00b4ks, mis jutustaks justkui l\u00fchiajalisest konfliktist, mida ajaloos ikka ette tuli ja millele erilist t\u00e4helepanu ei tohiks p\u00f6\u00f6rata. Seega vaikitakse palju siiani maha. Sarnaselt toimib ka Hiina propaganda Jaapani vastu. 2012. aprillis tahtis Tokyo linn seni \u00fcksnes liisitud saared \u00e4ra osta ning see \u00f5nnestus neid v\u00e4idetavalt juba detsembris, hoolimata Hiina vastuseisust. Hiina riiklik meedia v\u00e4idab siiamaani, et nad omavad nimetatud saarte \u00fcle kontrolli ning patrullivad nende \u00fcmbruses. Hiina on v\u00e4idetavalt h\u00f5ivanud ka m\u00f5ne saare, korraldamaks nn \u201es\u00f5jam\u00e4nge\u201c, mida v\u00f5iks seostada tulevikuks \u201eharjutamisega\u201c.<\/p>\n\n\n\n<p>Sellegipoolest viitab Pappel, et Hiina-Jaapani majandussuhted on endiselt v\u00e4ga pragmaatilised ning antud suhete s\u00e4ilitamine on oluline m\u00f5lema jaoks. Seet\u00f5ttu manitseb Peking tihti Jaapani-vastaste meeleavaldustel \u00fclek\u00e4te l\u00e4inud tegevusi l\u00f5petama. Kokku on tulnud ka Hiina-Jaapani-Korea spetsialistid, kes \u00fcritavad kirjutada koos ajalugu, mida sobiks t\u00f5ese ajaloo \u00f5pikuna k\u00f5igi riikide koolides kasutada.<\/p>\n\n\n\n<p>Konspekteeris Katre Sai<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Katre Sai: Kokkuv\u00f5te Urmas Pappeli longust Teisip\u00e4eval, 26. m\u00e4rtsil 2013 pidas T\u00dc Riigiteaduste instituudi doktorant Urmas Pappel Rahvusvaheliste Suhete Ringile loengu teemal \u201eKunagi ei tohi unustada rahvuslikku h\u00e4bistamist!\u201c (Hiina-Jaapani suhted)\u201c. Pappel keskendus oma loengus Hiina ajaloolise narratiivi tekitamisele, milles on oluline roll Senkaku (jaapani k) \/ Diaoyu (hiina k) saarte piirit\u00fclil. Antud konfliktis kerkib esile [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,76],"tags":[],"class_list":["post-1579","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-loengud","category-76"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1579","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1579"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1579\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1579"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1579"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1579"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}