{"id":15770,"date":"2026-03-02T09:25:10","date_gmt":"2026-03-02T07:25:10","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=15770"},"modified":"2026-03-02T09:36:39","modified_gmt":"2026-03-02T07:36:39","slug":"kati-lindstrom-antarktika-kui-geopoliitiline-lakmuspaber-kolonialismist-ja-teadusdiplomaatiast-uue-maailmakorrani","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/uncategorized\/2026\/kati-lindstrom-antarktika-kui-geopoliitiline-lakmuspaber-kolonialismist-ja-teadusdiplomaatiast-uue-maailmakorrani\/","title":{"rendered":"Kati Lindstr\u00f6m \u2013 Antarktika kui geopoliitiline lakmuspaber: kolonialismist ja teadusdiplomaatiast uue maailmakorrani"},"content":{"rendered":"<div data-elementor-type=\"wp-post\" data-elementor-id=\"15770\" class=\"elementor elementor-15770\" data-elementor-post-type=\"post\">\n\t\t\t\t\t\t<section class=\"elementor-section elementor-top-section elementor-element elementor-element-742662d elementor-section-boxed elementor-section-height-default elementor-section-height-default\" data-id=\"742662d\" data-element_type=\"section\" data-e-type=\"section\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-container elementor-column-gap-default\">\n\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-column elementor-col-100 elementor-top-column elementor-element elementor-element-e5e23c6\" data-id=\"e5e23c6\" data-element_type=\"column\" data-e-type=\"column\">\n\t\t\t<div class=\"elementor-widget-wrap elementor-element-populated\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-63d2c9f elementor-widget elementor-widget-spacer\" data-id=\"63d2c9f\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"spacer.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-spacer\">\n\t\t\t<div class=\"elementor-spacer-inner\"><\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t<section class=\"elementor-section elementor-top-section elementor-element elementor-element-7cd74de elementor-section-boxed elementor-section-height-default elementor-section-height-default\" data-id=\"7cd74de\" data-element_type=\"section\" data-e-type=\"section\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-container elementor-column-gap-default\">\n\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-column elementor-col-100 elementor-top-column elementor-element elementor-element-57c3146\" data-id=\"57c3146\" data-element_type=\"column\" data-e-type=\"column\">\n\t\t\t<div class=\"elementor-widget-wrap elementor-element-populated\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-be6a491 elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"be6a491\" data-element_type=\"widget\" data-e-type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<p><strong><span style=\"color: #000000;\">Antarktika kui geopoliitiline lakmuspaber: kolonialismist ja teadusdiplomaatiast<\/span><\/strong><br \/><strong><span style=\"color: #000000;\">uue maailmakorrani<\/span><\/strong><\/p><p><strong><span style=\"color: #000000;\">Kati Lindstr\u00f6m<\/span><\/strong><\/p><p><span style=\"color: #000000;\">\u2022 Antarktikas puudub kohalik p\u00f5lisrahvas<\/span><\/p><p><span style=\"color: #000000;\">\u2022 Miks on Antarktika t\u00e4htis?<\/span><\/p><p><span style=\"color: #000000;\">o Antarktika pindala on 313 Eestit<\/span><br \/><span style=\"color: #000000;\">o L\u00f5una-J\u00e4\u00e4meri moodustab 10% maailmamerest<\/span><br \/><span style=\"color: #000000;\">o Polaaraladel on kliimamuutuste m\u00f5ju k\u00f5ige suurem<\/span><br \/><span style=\"color: #000000;\">o 70% magevee varudest<\/span><\/p><p><span style=\"color: #000000;\">\u2022 7 riiki on esitanud territoriaalsed n\u00f5udmised<\/span><\/p><p><span style=\"color: #000000;\">o Argentiina, T\u0161iili, Austraalia, Uus-Meremaa, Prantsusmaa, Norra,<\/span><br \/><span style=\"color: #000000;\">\u00dchendkuningriik<\/span><br \/><span style=\"color: #000000;\">o Antarktika on maailma k\u00f5ige suurem looduskaitseala<\/span><\/p><p><span style=\"color: #000000;\">\u2022 H\u00fclgep\u00fc\u00fck (18saj. \u2013 1900)<\/span><\/p><p><span style=\"color: #000000;\">o Peamine \u00e4rivahend Hiinaga<\/span><br \/><span style=\"color: #000000;\">o Peamised liigid surid 1900. aastaks sisuliselt v\u00e4lja<\/span><br \/><span style=\"color: #000000;\">o Lambi\u00f5li sai toota h\u00fcljestest<\/span><\/p><p><span style=\"color: #000000;\">\u2022 Vaalap\u00fc\u00fck<\/span><\/p><p><span style=\"color: #000000;\">o Lambi\u00f5li, m\u00e4\u00e4rde\u00f5li masinatele, margariini, seebi tootmine<\/span><br \/><span style=\"color: #000000;\">o 1925 olid enamus liigid v\u00e4lja surnud<\/span><br \/><span style=\"color: #000000;\">o 1925 Rahvaste Liiga leidis, et vaalade k\u00fcttimist tuleb v\u00e4hendada<\/span><br \/><span style=\"color: #000000;\">o Antarktika lepingu s\u00fcnd<\/span><\/p><p><span style=\"color: #000000;\">\u25aa Algselt k\u00e4idi \u00fcksteise lippe maha tirimas<\/span><br \/><span style=\"color: #000000;\">\u25aa \u00dcks kord on toimunud tulistamine (Argentiina tulistas Suurbritanniat)<\/span><br \/><span style=\"color: #000000;\">\u25aa 1959 kirjutati lepingule alla (rahuleping)<\/span><br \/><span style=\"color: #000000;\">\u2022 Antarktikat kasutatakse \u00fcksnes rahumeelsetel eesm\u00e4rkidel<\/span><br \/><span style=\"color: #000000;\">\u2022 Tuumarelvi ei tohtinud olla<\/span><br \/><span style=\"color: #000000;\">\u2022 Teadus ja koost\u00f6\u00f6<\/span><br \/><span style=\"color: #000000;\">\u2022 Teadusdiplomaatia<\/span><\/p><p><span style=\"color: #000000;\">\u2022 Tekib idee teadusest kui neutraalsest, objektiivsest, apoliitilisest valdkonnast<\/span><\/p><p><span style=\"color: #000000;\">= Rahvusvahelise \u00f5iguse alus<\/span><\/p><p><span style=\"color: #000000;\">\u2022 Maavarad<\/span><\/p><p><span style=\"color: #000000;\">o 1968 l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised maavarade \u00fcle<\/span><br \/><span style=\"color: #000000;\">o Pole piisavat tehnikat, et kavandust\u00f6\u00f6dega alustada<\/span><br \/><span style=\"color: #000000;\">\u2022 Keskkonnaliikumised ja protestid<\/span><br \/><span style=\"color: #000000;\">o 1980-1990ndad<\/span><br \/><span style=\"color: #000000;\">o Peatada erinevate maavarade kaevandamine Antarktikas<\/span><br \/><span style=\"color: #000000;\">o Greenpeace<\/span><br \/><span style=\"color: #000000;\">o Keskkonnakaitsere\u017eiimi kehtestamine ja Antarktika lepingu<\/span><br \/><span style=\"color: #000000;\">keskkonnaprotokoll (1991\/1995)<\/span><\/p><p><span style=\"color: #000000;\">\u2022 Kliima ja keskkonnakaitse<\/span><\/p><p><span style=\"color: #000000;\">o Hiina blokeerib j\u00e4rjekindlalt k\u00f5iki keskkonnakaitse aspekte<\/span><br \/><span style=\"color: #000000;\">\u25aa N\u00e4itena keiserpingviinid<\/span><\/p><p><span style=\"color: #000000;\">\u2022 Uus kalap\u00fc\u00fcgilaine<\/span><br \/><span style=\"color: #000000;\">\u2022 Turismi t\u00f5us (teema \u00fcle l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised k\u00e4ivad)<\/span><br \/><span style=\"color: #000000;\">\u2022 Arktika ja Antarktika s\u00fcsteemid on erinevad<\/span><br \/><span style=\"color: #000000;\">\u2022 Elu Antarktikas on baasides (Iga riigi territooriumil on oma riigile sarnane elus\u00fcsteem)<\/span><br \/><span style=\"color: #000000;\">\u2022 Ladina-Ameerika Antarktika logistikat korraldab tavaliselt s\u00f5jav\u00e4gi<\/span><br \/><span style=\"color: #000000;\">\u2022 Paljud riigid kasutavad T\u0161iili logistikat, kuna l\u00e4bi T\u0161iili on kerge Antarktikasse saada<\/span><br \/><span style=\"color: #000000;\">\u2022 Alad, mis kuuluvad rahvusvahelisele \u00fcldsusele seadused ei kehti<\/span><br \/><span style=\"color: #000000;\">\u2022 Teiste v\u00f5\u00f5rliikide viimine Antarktikasse on keelatud<\/span><\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Antarktika kui geopoliitiline lakmuspaber: kolonialismist ja teadusdiplomaatiastuue maailmakorrani Kati Lindstr\u00f6m \u2022 Antarktikas puudub kohalik p\u00f5lisrahvas \u2022 Miks on Antarktika t\u00e4htis? o Antarktika pindala on 313 Eestito L\u00f5una-J\u00e4\u00e4meri moodustab 10% maailmameresto Polaaraladel on kliimamuutuste m\u00f5ju k\u00f5ige suuremo 70% magevee varudest \u2022 7 riiki on esitanud territoriaalsed n\u00f5udmised o Argentiina, T\u0161iili, Austraalia, Uus-Meremaa, Prantsusmaa, Norra,\u00dchendkuningriiko Antarktika on [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":15757,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,125,1],"tags":[],"class_list":["post-15770","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loengud","category-loengud-2026","category-uncategorized"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15770","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=15770"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15770\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":15777,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15770\/revisions\/15777"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/15757"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=15770"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=15770"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=15770"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}