Maarjan Rand: Kokkuv\u00f5te Vahur Soosaare loengust<\/p>\n\n\n\n
Teisip\u00e4eval, 19. m\u00e4rtsil 2013 pidas Afganistani asjur Vahur Soosaar Rahvusvaheliste Suhete Ringile loengu teemal \u201cAfganistan: Talebanist arengumaani\u201d.<\/p>\n\n\n\n
Soosaar alustas m\u00f5ttega, et Afganistani keerukus ja sealsed probleemid on seotud ajalooga \u2013 t\u00e4psemalt koloniaalajastuga. Nimelt pandi praegused Afganistani piirid paika 19. sajandi l\u00f5pul. Afganistan ei tunnusta siiani piiri Pakistani ja Afganistani vahel. Afganistan ei ole kunagi olnud unitaarne riik, kuna seal esinevad suured etnilised l\u00f5hed (\u00fcle 50 erineva rahvuse vahel). Lisaks esinevad suured l\u00f5hed suurtemate linnade ja maapiirkondade vahel. Pealinnades on elu modernsem ja liberaalsem, maakohtades pigem religioossem ja konservatiivsem. Kuid lisaks ajaloolisele p\u00e4randile on t\u00e4nap\u00e4eva arenguid Afganistanis m\u00f5jutanud ka s\u00f5jategevus, t\u00e4psemalt N\u00f5ukogude Liidu sissetung, mille t\u00f5ttu p\u00f5genesid paljud afganistaanid Pakistani ja Iraaki.<\/p>\n\n\n\n
Soosaar v\u00e4idab, et hetkel on t\u00e4htsaimaks teemaks Afganistaanis julgeolek, kuid afganistaanid ja paljud anal\u00fc\u00fctikud v\u00e4idavad aga, et julgeolekust olulisem on majanduslik areng.<\/p>\n\n\n\n
Julgeolek<\/p>\n\n\n\n
Hetkel k\u00e4ib julgeoleku \u00fcleandmise protsess, mis peaks l\u00f5ppema 2014. aasta l\u00f5puks liitlasv\u00e4gede v\u00e4ljumisega Afganistaanist. Protsess sisaldab viite etappi ning hetkel on k\u00e4imas neljas. Selleks, et liitlasv\u00e4ed lahkuksid, peaks Afganistaanil olema oma julgeolekuj\u00f5ud 350 000 inimesega, mis on t\u00e4naseks ka saavutatud. Hetkel k\u00e4ivad ka Eesti ja USA vahel kahepoolsed julgeolekukokkulepped, mille kohaselt peaks p\u00e4rast 2014. aastat Afganistanis s\u00e4ilima liitlasv\u00e4gede julgeolekubaasid.<\/p>\n\n\n\n
Poliitika<\/p>\n\n\n\n
Afganistani valitsusliikmete arvates on poliitiline ja majanduslik \u00fcleminek olulisem kui julgeoleku \u00fcleminek. M\u00f5ne kuu eest avati Kataris Talebani kontor, mis on oluline sellep\u00e4rast, et n\u00fc\u00fcd on v\u00e4hemalt olemas mingi osa Talebanist, kellega on v\u00f5imalik l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi pidada. Kuid Talebaniga ei loodeta enne 2014. aasta presidendi valimisi sisuliste kokkuleppeteni j\u00f5uda. Leppimisprotsessis on oluline ka Pakistani roll \u2013 arengud Pakistanis on olnud viimasel aastal positiivsed, arvestades seda, et varem ei eksisteerinud suhteid Pakistani ja Afganistani vahel. Pakistani ja Afganistani vahel on toimunud mitmeid kahepoolseid visiite, ning Pakistan on vabastanud mitmeid Talebani vange, kes on Pakistanis olnud. Kuid Afganistani president Hamid Karzai v\u00e4idab, et Pakistani sammud ei ole siirad ja ta ei ole piisavalt palju teinud Afganistaani heaks.<\/p>\n\n\n\n
T\u00e4htis on ka \u00f5iglaste valimiste loomine – piisavalt vabad valimised, v\u00f5imalikult lai osalemine ja Afganistani \u00fchiskonnas laiemalt aktsepteeritud valimistulemused. Afganistani valimised peaksid olema Afganistani juhitud, nii julgeoleku poolelt kui ka rahaliselt, kuid see on problemaatiline.<\/p>\n\n\n\n
Hetkel on j\u00e4\u00e4nud umbes aasta presidendi valimisteni, kuid parlament ei ole siiani valimisteks vastu v\u00f5tnud \u00f5iguslikku raamistikku. Samuti on probleemiks valijateregister, kuna 2009. aasta valimistel anti v\u00e4lja valimiskaarte mitu miljonit rohkem kui oli tegelikke valijaid. Kui v\u00f5tta kasutusele vanad valimiskaardid, siis puudub valimistel reaalne \u00fchiskonna poolne toetus. Variandiks on pakutud valimiste edasi l\u00fckkamine v\u00f5i koguni \u00e4raj\u00e4tmine. V\u00e4ga aktiivne on poliitiline opositsioon (reaalsuses on Afganistaani poliitiline maastik pea olematute parteidega, pigem on m\u00f5juv\u00f5imu isikutel, mitte ideoloogiatel). Tekkinud on olukord, kus \u00fcle 20 poliitilise liikumise on koodnunud kokku ja teinud tugevaid avaldus valimiste osas: valimised peavad toimuma, peavad olema v\u00f5imalikult vabad ja \u00f5iglased, ning on kritiseerinud parlamendi suutamatust vastu v\u00f5tta \u00f5iguslikku raamistikku.<\/p>\n\n\n\n
Suurimaks probleemiks Afganistanis on korruptsioon ja l\u00e4bipaistmatus. Parikmaks n\u00e4iteks on Kabuli pank, kus panga omanikud viisid riigist v\u00e4lja 900 USD. Lahendust ei ole siiani leitud. Osaliselt on Kabuli pangavahendeid ka tagastatud, kuid suurem osa on endiselt tagasi saamata.<\/p>\n\n\n\n
Afganistani ja l\u00e4\u00e4neriikide suhete arenguks on oluline 2012. aasta Tokyo konverents, kus loodi raamistik, mida kumbki osapool peab ette v\u00f5tma seoses poliitika, valimiste, inim\u00f5iguste ja majandusega. Hetkel tundub, et osa Afganistani poliitikuid v\u00f5tavad raamistiku rakendamist t\u00f5siselt, kuna Tokyo konverents on seotud tingimuslikkusega: kui kumbki pool ei t\u00e4ida endale v\u00f5etud \u00fclesandeid, siis sellele j\u00e4rgnevad sanktsioonid.<\/p>\n\n\n\n
Majandus<\/p>\n\n\n\n
Suurem osa Afganistani majandusest on seotud ISAF-ga (International Security Assistance Force). Majandust iseloomustab asjaolu, et praktiliselt kogu majandus p\u00fcsib doonorite rahastamisel. Peamiseks tuluallikateks on tollimaksud, kuid tahetakse kehtestada ka k\u00e4ibemaksu. Afganistanis on k\u00fcll leitud mitmeid maavarasid ning afganistanid on nende kaevandamisel v\u00e4ga optimistlikud, lootes kevandusmaksudest ja litsentsidest saada kolm miljardit USD, kuid kaevandamiseks puudub Afganistaanil infrastruktuur ning ka doonorid on infrastruktuuri rahastamisel k\u00f5hkleval seisukohal. P\u00f5hiline sektor ja tuluallikas on p\u00f5llumajandus. Kuid vaatamata Afganistani kliimale, mis on sobilik nisu ja puuviljade kasvatamiseks, puudub Afganistanil infrastruktuur, millega toode tootjalt turule j\u00f5uaks, r\u00e4\u00e4kimata turustamisest.<\/p>\n\n\n\n
Konspekteeris Maarjan Rand<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Maarjan Rand: Kokkuv\u00f5te Vahur Soosaare loengust Teisip\u00e4eval, 19. m\u00e4rtsil 2013 pidas Afganistani asjur Vahur Soosaar Rahvusvaheliste Suhete Ringile loengu teemal \u201cAfganistan: Talebanist arengumaani\u201d. Soosaar alustas m\u00f5ttega, et Afganistani keerukus ja sealsed probleemid on seotud ajalooga \u2013 t\u00e4psemalt koloniaalajastuga. Nimelt pandi praegused Afganistani piirid paika 19. sajandi l\u00f5pul. Afganistan ei tunnusta siiani piiri Pakistani ja Afganistani […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,76],"tags":[],"class_list":["post-1577","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-loengud","category-76"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1577","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1577"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1577\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1577"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1577"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1577"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}