Teisip\u00e4eval, 3. detsembril 2013 k\u00e4isid RSR-ile loengut pidamas Euroregio Pskov-Livonia president Madis Gross ja Euroregio Pskov-Livonia Eesti sektsiooni tegevjuht Ain j\u00f5esalu teemal \u201eEuroregio Pskov-Livonia\u201c.<\/p>\n\n\n\n
Taustaks<\/strong><\/p>\n\n\n\n Madis Gross on T\u00f5lliste vallavanem aastast 1996 ja viimased 12 aastat on olnud Valgamaa Omavalitsuste Liidu esimees. <\/p>\n\n\n\n Ain J\u00f5esalu t\u00f6\u00f6tas kuni aastani 2001 Tamsalu ja Elva g\u00fcmnaasiumi direktorina, alates 2005.a. tegeleb piiri\u00fclese koost\u00f6\u00f6 edendamisega.<\/p>\n\n\n\n 1996 aastal moodustasid Eesti, L\u00e4ti ja Vene omavalitsusjuhid Piirialade Koost\u00f6\u00f6n\u00f5ukogu, mille eesm\u00e4rgiks oli riikide vahelise suhtluse edendamine. Kui 2003 aastal selgus, et Eesti ja L\u00e4ti saavad Euroopa Liidu liikmeteks loodi \u00fchise n\u00f5ukoguga organisatsioon, mille nimeks sai Euroregio Pskov-Livonia. Organisatsiooni eesm\u00e4rgiks on arendada piirialast koost\u00f6\u00f6d, koordineerida, anda n\u00f5u, aidata ning vahetada omavahel infot ja kontakte l\u00e4bi \u00fchisprojektide.<\/p>\n\n\n\n Eestist kuuluvad organisatsiooni P\u00f5lvamaa, Valgamaa, V\u00f5rumaa ja Viljandimaa Omavalitsuste Liidud. L\u00e4ti poolelt kuuluvad 12 kohalikku omavalitsust ja Venemaalt 5 rajooni ja Pihkva linn. <\/p>\n\n\n\n Territoorium 31 222 km\u00b2<\/p>\n\n\n\n Elanike arv 571 104 (01.01.2012 seisuga)<\/p>\n\n\n\n Organisatsioonist<\/strong><\/p>\n\n\n\n Ajal, mil Eesti ja Venemaa vahel polnud piiri, oli Eesti toodang Venemaal v\u00e4gagi n\u00f5utud. Tekkis majanduspiir, mille abil said h\u00f5lptuluteenijad Venemaal Eesti kaubaga head sissetulekut. P\u00e4rast piiri kinni l\u00f6\u00f6mist kogunesid omavalitsused ja maavalitsused kokku, et elavdada piiri\u00e4\u00e4rset elu. Koost\u00f6\u00f6koguks sai Euroregion.<\/p>\n\n\n\n Tegemist on mittetulundus\u00fchinguga ja samasugused organisatsioonid on ka L\u00e4ti ja Venemaa poolel. Eestist kuuluvad organisatsiooni neli maakonda: Valgamaa, V\u00f5rumaa, P\u00f5lvamaa ja Viljandimaa. Hetkel k\u00e4ivad l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised ka Tartu Omavalitsuste liiduga.<\/p>\n\n\n\n Presiidiumi president valitakse rotatsiooni korras kolmeks aastaks. Kord aastas toimuvad suured koosolekud, kus liikmed kogunevad. Presidendiaeg on n\u00fc\u00fcd L\u00e4ti k\u00e4es, kes pole seni veel leidnud v\u00e4\u00e4rilist kandidaati, kes ise sooviks kandideerida ja kelle kandidatuuriga oleksid kohalikud omavalitsused n\u00f5us. \u00dcldiselt polegi kolme riigi \u00fchist t\u00f6\u00f6d v\u00e4ga lihtne koordineerida, sest valimised toimuvad erinevatel aegadel ja uued inimesed tulevad peale.<\/p>\n\n\n\n Praegu on toimumas piirikoost\u00f6\u00f6 programm, kus hangitakse vahendeid organisatsiooni ideede ja vajaduste jaoks. See on \u00fchisele koost\u00f6\u00f6le hoogu juurde andnud. Hetkel k\u00e4ivad valimised ka Venemaal, kus tugiorganisatsiooni jaoks otsitakse asepresidenti ja direktorit.<\/p>\n\n\n\n P\u00f5hitegevusalad<\/strong><\/p>\n\n\n\n Varasemalt kirjutati peamiselt keskkonna alaseid projekti, demokraatia arendamise projekte ja esitleti kuidas toimib avalik haldus Eestis. Ent n\u00fc\u00fcd keskendutakse rohkem kontaktide vahetamisele. N\u00e4iteks kui organisatsioonid otsivad partnereid L\u00e4tist v\u00f5i Venemaalt, aitab Euroregio neid leida, lisaks saada viisasid, luua kohtumisi ja kokkuleppeid.<\/p>\n\n\n\n Kolme riigi \u00fchisprojektina toimib v\u00e4ikeeettev\u00f5tjate kohtumine, mida on korraldatud juba neli. Osalejaid on alati olnud palju. Hetkel k\u00e4ib ettev\u00f5tjatele huvi pakkuvate tegevuste juurde otsimine. Kuigi seni on olukord hea, v\u00f5ib \u00fche teema k\u00e4sitlemisel tekkida huvi kadumise oht. Eesm\u00e4rgiks ongi kaasata lihtsaid inimesi, v\u00e4ikseid ja keskmise suurusega ettev\u00f5tjaid, kes ise ei leia kanaleid koost\u00f6\u00f6partnerite leidmisel.<\/p>\n\n\n\n K\u00e4imas on ka \u00f5pilasvahetus, mille abil on v\u00f5imalik Eesti g\u00fcmnaasiumi \u00f5pilastel veeta n\u00e4dal Venemaal elades kohalikus peres ja praktiseerida vene keelt. Samuti on v\u00f5imalus Vene \u00f5pilastel tulla Eestisse. Eesti koolides on \u00f5pilaste ja \u00f5petajate poolne huvi Venemaa vastu \u00fcsna suur. V\u00e4ikseks probleemiks on see, et Eesti noored ei oska vene keelt, aga \u00f5nneks saavad Vene noored hakkama ka inglise keelega. \u00d5pilasvahetuse tarbeks ei tehta fonditaotlust.<\/p>\n\n\n\n Projekti peetakse v\u00e4ga \u00f5nnestunuks \u2013 pered oli eestlasi \u00e4ra saatmas, Eestis on n\u00fc\u00fcdseks palju koole, kes soovivad osaleda programmis, isegi n\u00e4iteks Saaremaalt (kui saarlane tahab, tuleb teha!) M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne on see, et venelased tahtsid enne Eestisse tulekut \u00f5ppida eesti keelt ja haridusministeeriumist saadeti neile vajalikud \u00f5pikud. <\/p>\n\n\n\n Hetkeseis<\/strong><\/p>\n\n\n\n Pihkvas puudub hetkel tegevjuht, aga t\u00f6\u00f6\u00fclesandeid t\u00e4idab \u00fcks inimene oma p\u00f5hit\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalt ja asi toimib.<\/p>\n\n\n\n Eelmisel aastal taastas Euroregio Association of European Border Region liikmestaatuse ja sealt saadi positiivne s\u00f5num, et ollakse \u00f5igel teel.<\/p>\n\n\n\n K\u00f5ige k\u00f5rgem n\u00f5ukogu koguneb kord aastas, igast riigist 7 esindajat. See aasta pidid see olema Eestis, aga kuna Venel puudub president, siis polnud m\u00f5tet seda teha ja l\u00fckati edasi jaanuarisse-veebruarisse.<\/p>\n\n\n\n Detsembris l\u00e4hevad Ain J\u00f5esalu ja Madis Gross L\u00e4ti tegevjuhiga Pihkvasse uue presidendiga kohtuma. Loodetavasti saab asjad ajada nii, et uuel aastal saab tegevusega taas alustada.<\/p>\n\n\n\n Projekte, eelk\u00f5ige just v\u00e4ikeprojekte, on tutvustatud erinevates kohtades. V\u00e4ikeprojektid toimivad Euroopas v\u00e4ga h\u00e4sti, aastas hallatakse neid umbes 500-700. Nende m\u00f5ju on tohutult suur ja seda on \u00fcritatud ka Eesti piiril rakendada. Hetkel on programmide koost\u00f6\u00f6 pooleli, seda on ka teistes organisatsioonides toetatud, seega on lootust, et hakkab t\u00f6\u00f6le. Organisatsioon suhtub sellesse ettevaatlikult ja optimistlikult \u2013 v\u00e4hemalt neid kuulatakse sellel teemal.<\/p>\n\n\n\n K\u00fcsimused Madis Grossile:<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kui presidenti valitakse rotatsiooni p\u00f5him\u00f5ttel iga kolme aasta tagant, kas siis v\u00f5imul oleva presidendi rahvus kallutab kuidagi koost\u00f6\u00f6d? – Ei kalluta kuidagi. Pigem ootame presidentidelt rohkem seda, et otsitakse sidemeid ja v\u00e4ljendeid Euroopa poole.<\/p>\n\n\n\n Kuidas toimub liikmete vaheline suhtlus? – Suhtlus toimub kokkusaamistel. Toimuvad sissejuhatavad viisakusavaldused ja tutvustused. On olemas seminariosa, kus r\u00e4\u00e4gitakse mis on juhtunud ettev\u00f5tete vahel ja milline on olukord piiril. Inimesed r\u00e4\u00e4givad omavahel enda huvidest. Tagasisidet ei ole, aga \u00fcldiselt kiidavad k\u00f5ik selliseid kokkusaamisi. Seda n\u00e4itab fakt, et viimastel kordadel on saal t\u00e4is olnud.<\/p>\n\n\n\n Milline on olnud Venemaa suhtumine projekti v\u00e4ltel? Kas seda saab lugeda \u00fche n\u00e4itena, et Eesti ja Venemaa suudavad \u00fcheskoos edukalt koost\u00f6\u00f6d teha? – See on olnud hea n\u00e4ide sellest, et Eesti ja Venemaa saavad edukalt koost\u00f6\u00f6d teha. M\u00f5nikord on siiski keeruline, n\u00e4iteks pronkss\u00f5duri ajal oli pikk paus. Vahel on tunda Venemaa poliitika m\u00f5ju \u2013 k\u00e4sud tulevad organisatsioonile kusagilt k\u00f5rgemalt. Tegevus on olnud lainetena, mis t\u00e4hendab, et m\u00f5nikord peetakse l\u00e4tlasi eestlastest paremateks s\u00f5pradeks. N\u00e4iteks demokraatia projekti ajal pidid eestlased hoolikalt j\u00e4lgima oma s\u00f5nu. T\u00e4nasel p\u00e4eval toimub suhtlus viisakalt, meiega suheldes proovivad venelased leida lahendusi. Koost\u00f6\u00f6 on selge ja s\u00f5bralik.<\/p>\n\n\n\n Kuidas on piirilepingu s\u00f5lmimine m\u00f5jutanud koost\u00f6\u00f6d? – Koost\u00f6\u00f6d eriti ei m\u00f5juta. Meie k\u00e4est k\u00fcsitakse n\u00f5u, et mil moel see k\u00f5ik on korraldatud. Koost\u00f6\u00f6 peab toimima. Ain J\u00f5esalu lisab, et kuna vene poolega toimub suhtlus tihedalt ja juba pikaajaliselt, siis nendega mingeid probleeme ei ole tulemas. Kui peaks midagi tekkima, siis ainult \u00fclevalt. L\u00e4ti ja Eesti hoiavad teatud hetkedel rohkem kokku. Haldusreformi ajal olid k\u00f5ik n\u00e4rvilised ja osad liikmed kadusid \u00e4ra. Ent hetkel pole probleeme \u2013 k\u00f5ik kolm osapoolt sammuvad \u00fchte jalga.<\/p>\n\n\n\n Miks on loodud organisatsioon just kolme riigi vahelisele suhtlusele? – See on koost\u00f6\u00f6formaat. Keskendume just Eesti, L\u00e4ti ja Venemaa piirialade \u00fchisele koost\u00f6\u00f6le. Ettev\u00f5tluse tasandil on ettev\u00f5tjatel Venemaa vastu suur huvi, sest seal on palju v\u00f5imalusi. Venemaal on hakatud regionaalpoliitikat ajama. N\u00e4iteks \u00fctleb Putin, et igas oblasti keskuses peab olema t\u00f6\u00f6stusala; v\u00f5i et teatud makse ei pea teatud piirkondades v\u00f5tma. See on nende viis ettev\u00f5tluse k\u00e4ima ajamiseks. Selle abil on l\u00e4inud Venemaale ettev\u00f5tjaid \u00fcle maailma.<\/p>\n\n\n\n Mil m\u00e4\u00e4ral ollakse teadlikud organisatsiooni m\u00f5just? – Venemaa annab infot vaid pinnapealselt, reaalselt antakse teada v\u00e4he. Meie tegevus ongi piiratud \u2013 toome osapooled vaid kokku ja s\u00fcgavalt nende omavahelisse tegevusse ei saagi minna.<\/p>\n\n\n\n K\u00fcsimused Ain J\u00f5esalule:<\/strong><\/p>\n\n\n\n Milline on Euroopa Liidu roll? – V\u00e4ited, et Euroopa Liit ei tee midagi, on katteta. Allhanked on keelatud, see t\u00e4hendab, et kui saad projekti rahad ja annad need edasi, aga nende puhul pole tegu sellega. Euroopa Liit aktsepteerib v\u00e4ikeprojekte. Paljud asjad on kinni seal \u00fcleval, sest suuri on lihtsam hallata. Kedagi ei huvita sellised v\u00e4ikeprojektid, aga meie oleme valmis ja saame aidata. Aasta tagasi toimus Br\u00fcsselis piiri\u00e4\u00e4rsete projektide koost\u00f6\u00f6 arendamise arutlus. BENi [BEN – varasem projekt] aruannet vaadates j\u00e4i mulje, et enamik edulugusid kuuluvad Euroopa Liidu sisepiiridesse. Euroopa Liidu v\u00e4lispiiridel on see problemaatiline, eelk\u00f5ige venemaaga. Ei saa teha \u00fchisprojekti kui pole \u00fchisrahandust. Oleme erandlikus olukorras. Isegi Poolas ja Ukrainas on elu hoopis teistsugune. Meil toimub k\u00f5ik praktilise elu tasandil. Meie kogu v\u00f5rgustik, mis kirjas on, toimub ka reaalselt ja see on suudetud k\u00e4ima panna ja toimima j\u00e4tta. Hoopis teine tase on riiklik ja administratiivne tasand.<\/p>\n\n\n\n Kuidas toimib \u00fchisrahastamine? Kas iga riigi poolt on rahastus v\u00f5rdne? – Rahastus pole v\u00f5rdne iga riigi poolt. Vastab Madis Gross: Tuleb ise k\u00e4ia oblasti juhtkonnas \u00e4ra, sest seal on raha, mida jagada. V\u00e4iksemad asjad saab rajoonitasandil \u00e4ra ajada, aga omavalitsustes pole vabu vahendeid, mida kasutada. Midagi t\u00f5sist ette v\u00f5ttes saab ka ise koha peal rajoonis k\u00e4ies, aga see on keeruline.<\/p>\n\n\n\n Kuidas m\u00f5jutav territooriumide erinevus? – V\u00f5rgustiku hoidmine on Venemaal ja L\u00e4tis lihtsam. Neil k\u00e4sk lihtsalt t\u00e4idetakse, meil hakkab peale k\u00e4sku koosk\u00f5lastamine. Samuti on probleemiks viisad. L\u00e4tis-Venemaa viisad on tasuta, Eesti-Venemaa viisad on 56\u20ac. Tasuta viisad saavad need, kellel on olemas \u00fchine koost\u00f6\u00f6leping.<\/p>\n\n\n\n Kas piirileping luuaks selleks, et tekiks viisavabadus? – Ilma piirilepinguta viisavabadust ei tule. Meie jaoks oleks lahendus viisavaba tsoon. L\u00e4ti ja Venemaa vahel on see olemas, aga selle eelduseks on piir. Meil seda pole.<\/p>\n\n\n\n Miks ei kuulu Ida-Virumaa organisatsiooni tegevuspiirkonda? – Ida-Virumaa on puutumata j\u00e4\u00e4nud, sest projekt h\u00f5lmab vaid Liivimaad.<\/p>\n\n\n\n Konspekteeris Mariliis Peterson <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Teisip\u00e4eval, 3. detsembril 2013 k\u00e4isid RSR-ile loengut pidamas Euroregio Pskov-Livonia president Madis Gross ja Euroregio Pskov-Livonia Eesti sektsiooni tegevjuht Ain j\u00f5esalu teemal \u201eEuroregio Pskov-Livonia\u201c. Taustaks Madis Gross on T\u00f5lliste vallavanem aastast 1996 ja viimased 12 aastat on olnud Valgamaa Omavalitsuste Liidu esimees. Ain J\u00f5esalu t\u00f6\u00f6tas kuni aastani 2001 Tamsalu ja Elva g\u00fcmnaasiumi direktorina, alates 2005.a. […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,76],"tags":[],"class_list":["post-1567","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-loengud","category-76"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1567","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1567"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1567\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1567"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1567"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1567"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}