{"id":15664,"date":"2025-12-11T14:50:25","date_gmt":"2025-12-11T12:50:25","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=15664"},"modified":"2025-12-11T14:54:13","modified_gmt":"2025-12-11T12:54:13","slug":"maria-ann-rohemae-vaikeriigi-ajakirjanik-suures-maailmas-kuidas-moista-valispoliitikat-infomuras","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2025\/maria-ann-rohemae-vaikeriigi-ajakirjanik-suures-maailmas-kuidas-moista-valispoliitikat-infomuras\/","title":{"rendered":"Maria-Ann Rohem\u00e4e – V\u00e4ikeriigi ajakirjanik suures maailmas: kuidas m\u00f5ista v\u00e4lispoliitikat infom\u00fcras?"},"content":{"rendered":"
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

Maria-Ann Rohem\u00e4e, 09.12.2025<\/strong><\/span><\/p>

Tee ajakirjandusse<\/b><\/span><\/p>

  • T\u00f6\u00f6tab ERR-is (viimased 13 aastat), alustas t\u00f6\u00f6d \u00fclikooli ajal (T\u00dc ajakirjandus, ei olnud soovi algselt ajakirjanikuks saada)<\/span><\/li>
  • Praktikal k\u00e4is AK-s (v\u00e4ga meeldis, tahtis t\u00f6\u00f6le minna sinna), l\u00e4ks suvel uuesti praktikale ning j\u00e4i l\u00f5puks ka ERR-i t\u00f6\u00f6le<\/span>
    • Samal ajal oli konkurss USA korrespondendi kohale (lubas endale \u2014 kui uus konkurss tuleb, siis kandideerib)<\/span><\/li>
    • 3a hiljem tuli konkurss, kandideeris ja sai 2016. aasta s\u00fcgisel (presidendivalimised, Donald Trump vs Hillary Clinton) Ameerikas toimuvat kajastama minna<\/span><\/li><\/ul><\/li>
    • P\u00e4rast Ameerikat l\u00e4ks tagasi \u201cAktuaalsesse kaamerasse\u201d sisetoimetusse<\/span><\/li><\/ul>

      Tegemised Ameerikas<\/b><\/span><\/p>

      • 7 aastat oli Ameerikas (2 ametiaega + 1 aasta)<\/span><\/li><\/ul>
        • Ameerikas olles m\u00f5istis, et see on hoopis teistsugune kui eeldas<\/span><\/li>
        • Oli tunnistajaks olulistele s\u00fcndmustele: Kapitooliumi rahutused ja COVID-19, presidendivalimised (Biden vs Trump)<\/span>
          • Valimiste tulemuste tulemine: ootamine pikk, tulemused tulid j\u00e4rsku, pidi jooksma otsel\u00fclitust tegema. Rahvamass oli kogunenud Valge Maja juurde, mis muutis otsepildi tegemise v\u00e4ga keeruliseks, kuna internet muutus v\u00e4ga halvaks inimeste hulga t\u00f5ttu.<\/span><\/li><\/ul><\/li>
          • V\u00e4lisuudiste tegemisel on oluline kohapealne taju. M\u00f5istad paremini asju, kui oled seal kohapeal. N\u00c4ITEKS Valimiste ajal k\u00e4idi m\u00f6\u00f6da riiki ringi ning tehti intervjuusid. Viimasel \u00f5htul mindi valimis\u00f5htutele intervjuusid tegema. Intervjuudest tuli v\u00e4lja suurem viha Clintoni vastu kui eeldati ning Rohem\u00e4e ennustas Trumpi v\u00f5itu. Samamoodi oli tajuda Washingtoni inimestes pettumust kui Trump v\u00f5itis.<\/span>
            • Valimiste kontekst: valimised olid v\u00e4ga tasav\u00e4gised, kuid avalikult ennustati Hillary Clintoni v\u00f5itu<\/span><\/li><\/ul><\/li><\/ul>

              Milline on korrespondendi t\u00f6\u00f6?<\/span><\/p>

              • \u00dche inimese b\u00e4nd: oled reisikorraldaja, ajakirjanik, toimetaja (intervjuude kokku leppimine), operaator, monteerija, helimees ning kirsiks tordil: tehnik\u00a0<\/span>
                • Teed seda k\u00f5ike ka 7h ajavahes: Eestis l\u00e4hevad esimesed uudised eetrisse kell 18.30 ja Ameerikas on kell 11:30<\/span><\/li><\/ul><\/li>
                • Toimetuse tugi ei ole. T\u00f6\u00f6tad teatud m\u00f5ttes musta auku.<\/span><\/li>
                • USA erip\u00e4ra: riik suur, vahemaad suured. Kui soovid kellegagi (kes ei ole inimene t\u00e4navalt) intervjuud teha, siis see v\u00f5tab palju aega. Kedagi ei huvita, et sa oled Eestist, meil ei ole neile midagi pakkuda, me ei paku neile rohkem kuulsust. Neil pole mingit p\u00f5hjust meie kaamera ees istuda.\u00a0<\/span><\/li>
                • USA ajakirjanduslik s\u00fcsteem: polariseerunud, peaaegu igal erakonnal on oma telekanal (otseselt seda ei \u00f6elda, kuid tajuda on kallutatust). Neutraalse info saamine on keeruline, tuleb infot koguda ja kaevata teatud agentuuride kaudu. T\u00f5eni j\u00f5udmine ja tausta m\u00f5testamine on keeruline.<\/span>
                  • Nt Eestis on ajakirjandus pigem tasakaalustatud.<\/span><\/li>
                  • Teatud ajaks tuli end Eesti uudistest v\u00e4lja l\u00fclitada, et keskenduda USA uudistele: tuli l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tada veebiv\u00e4ljaanded, et aru saada, kus see informatsiooni keskpunkt on.\u00a0<\/span><\/li><\/ul><\/li>
                  • Tehnilised probleemid: \u00fcksinda pidi otse\u00fclekannet tegema, kuid \u00fchendused aina katkesid<\/span><\/li>
                  • Keeruline oli Ameerikast tagasi tulles Eesti inforuumi tagasi l\u00fclituda. L\u00e4ks t\u00f6\u00f6le sisetoimetusse. Sisse elada aitas see, et pakuti uudiseid, mis on rohkem v\u00e4lispoliitikaga v\u00f5i kaitseteemadega seotud (pooleldi v\u00e4lismaa uudised, pooleldi siseriiklikud uudised)<\/span>
                    • Juhib \u201cV\u00e4lisilma\u201d saadet. Viimasel ajal tegeleb palju kaitseteemadega (Ukraina + rahuk\u00f5nelused)<\/span><\/li>
                    • Siiski saab ka Ameerika teemadel kaasa r\u00e4\u00e4kida: spekuleerida valimiste v\u00f5itjaid jne<\/span><\/li><\/ul><\/li>
                    • Miks Eestis mugavam t\u00f6\u00f6tada?<\/span>
                      • Inimesed on k\u00e4ttesaadavad. Regulaarselt suheldakse ministrite, anal\u00fc\u00fctikutega. Samas tekib olukord, kus suhtlemine poliitikutega on vahetu. Poliitikud v\u00f5ivad survestada ajakirjanikke rohkem (tekib teatud mugavus).<\/span><\/li><\/ul><\/li><\/ul>

                        K\u00fcsimused<\/b><\/span><\/p>

                        Kas kogesid presidentidega samas ruumis olemist? Milliseid protseduure selleks l\u00e4bima pidi, millised olid turvameetmed jne?<\/b><\/span><\/p>

                        • \u00dcksikud korrad, kui sai presidentidega samas ruumis\/samal ajal olla. Nt Bideniga ei saanud \u00fches ruumis olla. P\u00f5hjus: kogu valimisperiood j\u00e4i koroonaaja sisse. Biden v\u00e4ga palju avalikke \u00fcritusi ei teinud, varjus ajakirjanike eest.<\/span><\/li>
                        • Trumpiga puutus esmakordselt kokku kampaania ajal Scrantonis. V\u00e4ga palav, tehti palju intervjuusid pikas j\u00e4rjekorras seistes. Turvameetmed olid v\u00e4ga n\u00f5rgad: pidi ainult pressikaarti n\u00e4itama ja lasti meedia alale. Huvitav oli j\u00e4lgida, kuidas kohalikud ajakirjanikud oma t\u00f6\u00f6d tegid.\u00a0<\/span>
                          • Hiljem k\u00e4is veel \u00fchel \u00fcritusel. Kuidas sai sinna? Saatsid kirja, et tahad tulla, enne \u00fcritust pidi l\u00e4bima mitmeetapilise turvakontrolli ning hiljem oma asjad pressi alale j\u00e4tma.\u00a0<\/span><\/li>
                          • K\u00f5ige l\u00e4hemal Trumpile: Valges Majas, kui Balti riikide presidendid olid k\u00fclastamas. Siis oli v\u00e4ga mitmest Eesti\/L\u00e4ti\/Leedu v\u00e4ljaandest inimesed kohal. Otsustati, et igal riigil on \u00fcks k\u00fcsimus, Eestis leppisid ajakirjanikud omavahel p\u00e4ev enne k\u00fcsimuse kokku. Seal samamoodi suur ja p\u00f5hjalik turvakontroll. H\u00e4mmastav oli, et Valge Maja pressiesindaja ruum on v\u00e4ga v\u00e4ike. Rohem\u00e4e proovis enne pressikonverentsi Trumpilt k\u00fcsida olulise k\u00fcsimuse ning see tal ka \u00f5nnestus, kokku sai ta k\u00fcsida presidendilt kaks k\u00fcsimust.\u00a0<\/span>
                            • K\u00fcsimus: Kuidas Trump n\u00e4eb Putinit?<\/span><\/li><\/ul><\/li><\/ul><\/li><\/ul>

                              Kui palju korrespondendid ja saatkonnad omavahel l\u00e4bi k\u00e4ivad?<\/b><\/span><\/p>

                              • Igap\u00e4eva t\u00f6\u00f6s mitte v\u00e4ga palju. Kuna keskenduti USA uudistele, siis saatkond ei saanud v\u00e4ga aidata. Suurem roll siis, kui tuli m\u00f5ni Eesti poliitik kellegagi kohtuma. Saatkond haldas kohtumise protsessi ja tagas selle, et ajakirjanik p\u00e4\u00e4seks ligi kohtumise juurde.\u00a0<\/span><\/li>
                              • Suhtlus saatkonna ja korrespondendi vahel s\u00f5ltub sellest, mis inimesed parasjagu ametis on.\u00a0<\/span><\/li><\/ul>

                                V\u00f5rreldes Eestiga on Ameerikas elu m\u00f5nev\u00f5rra kallim. Kuidas v\u00f5imaldati korrespondendile elu Ameerikas?<\/b><\/span><\/p>

                                • V\u00f5imaldatakse eelarve: elamiseelarve ja reisieelarve.<\/span><\/li>
                                • Selleks, et kohapeal hakkama saada, on korrespondendi palk k\u00f5rgem, kui Eesti ajakirjanikel.<\/span><\/li><\/ul>

                                  USA riigimeedia on keerulises situatsioonis (rahastuse koondamine jne). Kas m\u00e4rkasite murekohti ja mida nad teinud on?<\/b><\/span><\/p>

                                  • Suur osa rahastusest tuleb annetajatelt, riiklik rahastus t\u00e4ielikult n\u00fc\u00fcd kadunud<\/span><\/li>
                                  • SISU: raadioringh\u00e4\u00e4ling ja nende \u201cETV\u201d (BBS). Telekanal on ausamas seisus kui raadioringh\u00e4\u00e4ling (kaldub vasakule). BBS on suutnud j\u00e4\u00e4da keskele ja teeb sellist ajakirjandust, millega Eesti harjunud on. Populaarsemad meediav\u00e4ljaanded (Fox News, CNN jne) teevad v\u00e4ga v\u00e4he lugusid (kus kajastuvad mitu osapoolt), pigem kutsutakse \u00fcks osapool stuudiosse ja kuulatakse terve p\u00e4ev teda. Suur \u00f5nnetus USA meediaga: ajalooliselt on l\u00f5henemist toetatud (erakonnad tahavad meediakanaleid, mis ainult neid toetaksid) + meedial pole sarnaseid regulatsioone, mis Eestis on. Eestis ei tohi lasta sarnasel asjal juhtuda: murelikuks teeb see, et erameedial on \u00e4rihuvid m\u00e4ngus.\u00a0<\/span><\/li><\/ul>

                                    Mis on k\u00f5ige keerulisemad k\u00fcsimused mis Te k\u00fcsinud olete ja kellelt?<\/b><\/span><\/p>

                                    • Noore ajakirjanikuna tegi dopinguskandaali kohta lugu \u2014 pidi v\u00e4ga meeldivalt inimeselt k\u00fcsima ebameeldivaid ja konkreetseid k\u00fcsimusi. Ajakirjanikuna pidi seda tegema, kuigi inimlikult oli see v\u00e4ga vastumeelne.\u00a0<\/span><\/li>
                                    • Poliitikute puhul tuleb meeles pidada, et nad ise on endale selle ameti valinud ja peavad olema valmis ebameeldivatele k\u00fcsimustele vastama. Ajakirjanikuna pead olema valmis ebameeldivateks vestlusteks.\u00a0<\/span><\/li><\/ul>

                                      Kui paljud ameeriklased teadsid Eesti kohta? Kas nad huvitusid meie tegemistest?<\/b><\/span><\/p>

                                      • \u00dcllatavalt palju teati Eesti kohta. N\u00e4iteks valimiste ajal tegi intervjuu k\u00fcberteemade kohta ning avastas, et intervjueeritava juured on Eestis. Paljud teavad, mis on Eesti (digiriik, Skype, kruiisid).<\/span><\/li><\/ul>

                                        Kas teil \u00f5nnestus m\u00f5ne USA meediav\u00e4ljaandega koost\u00f6\u00f6d teha?<\/b><\/span><\/p>

                                        • Pigem juhuslikult, mingitel \u00fcritustel. Nt igal aastal on \u00dcRO Peaassamblee. \u00dchel esimestest aastatest tahtis \u00fclekannet sealt teha, kuid internet ei t\u00f6\u00f6tanud. Internetti sai laenata \u00fche teise v\u00e4ljaande k\u00e4est + anti ka valgustus ning j\u00e4rgnevatel aastatel kohtuti selle v\u00e4ljaande inimestega.\u00a0<\/span><\/li><\/ul>

                                          Mida arutatakse intervjueeritavaga enne intervjuu algust?<\/b><\/span><\/p>

                                          • Vahepeal r\u00e4\u00e4gitakse teemast \u00fcldist juttu, teistel hetkedel <\/span>small-talk<\/span><\/i> (kuidas l\u00e4heb jne). S\u00f5ltub sellest, kui h\u00e4sti intervjueeritavat tuntakse.<\/span><\/span><\/li><\/ul>

                                            Kuidas m\u00f5ista v\u00e4lispoliitikat infom\u00fcras?<\/b><\/span><\/p>

                                            • USAs aitas see, et tarbida v\u00f5imalikult palju erinevat meediat: telekanalid, raadiokanalid, internet.\u00a0<\/span><\/li>
                                            • Eestis: tavainimesena usalda ajakirjandust. Ajakirjanikud saavad ligi p\u00e4ris allikatele, infot saadakse \u00f5igetelt inimestelt. Sotsiaalmeediast ei tohiks uudiseid lugeda ja k\u00f5ike lugeda. P\u00e4ris palju jama on igal pool ja sellest end l\u00e4bi filtreerida on keeruline.\u00a0<\/span><\/li><\/ul>

                                              Eestis on ka meedia polariseerumas. Mida saaks teha, et seda peatada?<\/b><\/span><\/p>

                                              • Meedial v\u00e4ga suur roll: peame r\u00e4\u00e4kima nendest teemadest ning v\u00e4ljaanded peavad konkurentidel silma peal hoidma. Fakt on see, et eraajakirjanduses on eesotsas inimesed, kellel on oma \u00e4rihuvid. Nendest asjadest peab r\u00e4\u00e4kima, mitte ei tohi vaiba alla l\u00fckata. Ajakirjanikud peavad r\u00e4\u00e4kima sellest kui neid survestatakse.\u00a0<\/span><\/li><\/ul>

                                                \u201cV\u00e4lisilma\u201d kaadritagused. Kuidas valitakse eksperte, kuidas teemasid kokku pannakse?<\/b><\/span><\/p>

                                                • V\u00e4ga autori n\u00e4gu: ei ole eraldi toimetajat.\u00a0<\/span><\/li>
                                                • On palju viimase hetke asju, mis juhtuvad.\u00a0<\/span><\/li>
                                                • Teemade valik s\u00f5ltub: mis on selle n\u00e4dala p\u00f5hiteema\/d, kui keegi korrespondentidest on v\u00e4lismaal ja tegeleb mingi looga.<\/span><\/li>
                                                • Inimeste valik s\u00f5ltub sellest, millisteks p\u00f5hiteemad tulevad ja kes on \u00fcldse valmis \u00f5igeks ajaks stuudiosse tulema. N\u00e4iteks Hiina eksperte on v\u00e4he, eriti neid, kes oleksid valmis saatesse tulema.\u00a0<\/span><\/li>
                                                • Alati on v\u00f5imalik asju \u00fcmber m\u00e4ngida, saatek\u00fclalisi vahetada, kuna \u201cV\u00e4lisilm\u201d on alati otseeetris.<\/span><\/li>
                                                • Nt Rohem\u00e4ed paeluvad endiselt USA teemad ning ka tema saated on teemakohased<\/span><\/li><\/ul>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

                                                  Maria-Ann Rohem\u00e4e, 09.12.2025 Tee ajakirjandusse T\u00f6\u00f6tab ERR-is (viimased 13 aastat), alustas t\u00f6\u00f6d \u00fclikooli ajal (T\u00dc ajakirjandus, ei olnud soovi algselt ajakirjanikuks saada) Praktikal k\u00e4is AK-s (v\u00e4ga meeldis, tahtis t\u00f6\u00f6le minna sinna), l\u00e4ks suvel uuesti praktikale ning j\u00e4i l\u00f5puks ka ERR-i t\u00f6\u00f6le Samal ajal oli konkurss USA korrespondendi kohale (lubas endale \u2014 kui uus konkurss tuleb, […]<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":15654,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,123],"tags":[],"class_list":["post-15664","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loengud","category-loengud-2025"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15664","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=15664"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15664\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":15677,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15664\/revisions\/15677"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/15654"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=15664"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=15664"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=15664"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}