{"id":15648,"date":"2025-11-30T22:55:17","date_gmt":"2025-11-30T20:55:17","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=15648"},"modified":"2025-11-30T23:06:31","modified_gmt":"2025-11-30T21:06:31","slug":"helen-urmann-korge-toetus-madal-kuuluvus-miks-eesti-inimesed-ei-tunne-end-euroopa-liidus-kaasatuna","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2025\/helen-urmann-korge-toetus-madal-kuuluvus-miks-eesti-inimesed-ei-tunne-end-euroopa-liidus-kaasatuna\/","title":{"rendered":"Helen Urmann – K\u00f5rge toetus, madal kuuluvus: miks Eesti inimesed ei tunne end Euroopa Liidus kaasatuna?"},"content":{"rendered":"
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

Helen Urmann, 25.11.2025<\/span><\/strong><\/p>

Hiljuti teostatud uuring<\/b><\/span><\/p>

– Hiljutine uuring, mille eesm\u00e4rk oli teada saada kujunemist toetusest ja kuulumisest.<\/span>\u00a0Eesti puhul on k\u00f5rge kuuluvus ja toetus.<\/span>
– Teine dimensioon mida uuritakse on seotud t\u00f5hususega, kas inimeste h\u00e4\u00e4lt v\u00f5etakse kuulda. Eesti on EL riikide seas viimaste seas.<\/span>
– 24% inimestest uskus, et nende h\u00e4\u00e4l loeb.<\/span>
– \u00dcle\u00fcldine demokraatia kannatab.<\/span>
– \u00dcle\u00fcldine toetus on langenud madalale. Kuidas see v\u00e4ljendub demokraatia kontekstis? Kas paradoks on midagi mille p\u00e4rast muretseda v\u00f5i ei.<\/span>
– Valmis septembris, Euroopa ja maailma kontekstis unikaalne. Uue raamistikuga l\u00e4heneti.<\/span><\/p>

Miks omatunne?<\/b><\/span><\/p>

– Kui inimestel on juba euroskeptilised hoiakud, ei m\u00e4ngi omatunne erilist rolli. K\u00fcll aga m\u00e4ngib rolli inimeste puhul, kes pole tugevalt euroskepsisega l\u00f6\u00f6dud ja kes on ideoloogiliselt vasakpoolsemad.<\/span>
– Saab viidata akadeemiliselt omatunde m\u00e4\u00e4ra rollile eelk\u00f5ige kontekstides, kus tekivad poliitilised kriisid. Kui see omatunne pole v\u00e4lja kujunenud, siis aluseta v\u00e4ited ja faktid s\u00fcvenevad inimestes kiiremini.<\/span>
– Eesti inimeste idee Exitist v\u00f5ib olla nt suurem.<\/span><\/p>

Mis loom on omatunne?<\/span>
<\/b>– EU Psycho oli hellitav h\u00fc\u00fcdnimi uuringule. Katus poliitilistele dimensioonidele, \u00a0mis k\u00f5ik selgitavad seda, kui \u00a0tugevalt inimene samastub v\u00f5imudega jne.<\/span>
– Mitu tahku nagu<\/span>
– Eneset\u00f5husus<\/span>
– Identiteeditunne<\/span>
– Kuuluvustunne laiemas m\u00f5ttes (poliitilises ja sotsiaalses ruumis)<\/span>
– Vastutustunne (kas ta vastutab kuidagi organisatsiooni toimimise eest v\u00f5i on tal \u00f5igus vastutusele v\u00f5tta juhte)<\/span><\/p>

– Kuiv\u00f5rd tunnetab inimene ohtu v\u00e4listelt teguritelt.<\/span><\/p>

Neid viit pole kunagi uuritud koos, kuid eraldi k\u00fcll.<\/span><\/p>

Purpose<\/b> oli teada saada, miks paradoks kehtib. Soovitakse kuuluda ELi aga omatunne puudub.<\/span><\/p>

Kuidas teada, miks inimesed ei suhestu mingi organisatsiooniga? Viidi l\u00e4bi intervjuud inimestega, kes kriteeriumite l\u00f5ikes vastasid sellele, et omatunne on madal.<\/span>
– Prooviti leida ka tunnuseid a la elukoht, vanus jne mille p\u00f5hjal omatunnet hinnata, kuid ei leitud.<\/span>
– Seega pole sotsiodemograafilist gruppi, keda saaks vaadata kui v\u00e4hema omatundega.<\/span><\/p>

Prooviti n\u00e4ha milline on inimeste suhtumine valitsusse.<\/span>
– Selgus, et on suur seos inimeste tunnetusliku eneset\u00f5hususe ja usalduse vahel Eesti valitsusse. Saadeti v\u00e4lja k\u00fcsimused, mis aitaks tuvastada eneset\u00f5hususe tunnetust. Valiti v\u00e4lja osalejad, kes vastasid kriteeriumile. See pisik\u00fcsitlus sai palju t\u00e4helepanu.<\/span>
– Pea 3000 inimest vastas kutsele osaleda.<\/span>
– Selekteeriti v\u00e4lja ligi 300 inimest.<\/span><\/p>

Kvalitatiivne uuring ja fookusgrupid<\/b><\/span><\/p>

– R\u00e4\u00e4giti valitsuse ja Eesti elu suhtes negatiivselt meelestatud inimestega.<\/span><\/p>

Mindi uurijatena sisse eeldusega, millised profiilid on.Maailmapilt laienes. Suudeti avada seda, kuiv\u00f5rd olemasolevad k\u00fcsimustikud eraldavad euroskeptikuid ja neid kes pole, kuid on lihtsalt pettunud ning kelle vaateid on v\u00f5imalik meedia abil kujundada.<\/span>
– Loodi erinevad persoonad mis kirjeldaksid seisukohti.<\/span>
– Leiti erisused eesti- ja venekeelsete vastajate seas ja nende gruppide sees<\/span>
– Eesti keelsetes gruppides 3 t\u00fc\u00fcpi ELiga mitte samastuvaid inimesi<\/span>
– K\u00f5ige laiemalt: Inimesed, kes olid v\u00f5tnud v\u00e4ga tugevad negatiivsed hoiakud ELi suhtes. Pettumus, mis on seotud sellega, et nende h\u00e4\u00e4l pole kuuldav Eesti tasandil, mis t\u00e4hendab, et nad ei usu, et nende h\u00e4\u00e4l oleks kuuldav ka Euroopa tasandil.<\/span><\/p>

– Nende usaldus valitsusse ja poliitilisse s\u00fcsteemi oli madal. Sellelt grupilt hakati saama s\u00f5na s\u00f5nalt samu vastuseid. Need grupid olid tihti ka samas meediasf\u00e4\u00e4ris<\/span><\/p>

– Teine grupp olid inimesed, kellel olid negatiivsed hoiakud valitsuse suhtes ja madal usaldus. Samas oli toetus ELi kuulumise suhtes. Nad olid pigem v\u00e4hem teadlikud organisatsiooni suhtes ja ei teadnud kuidas kaasa r\u00e4\u00e4kida. Puudusid erinevad osaluskanalid. Arvati, et Eesti ei suuda EL tasandil luua muutust. Oli tekkinud pettumus sellega seoses, et peab Br\u00fcsseli direktiive vastu v\u00f5tma.<\/span>
– Kolmandaks oli ELi toetav grupp, kuid omatunne oli madal. Normatiivsed EL v\u00e4\u00e4rtused kattusid nende v\u00e4\u00e4rtustega, kuid puudub realistlik tunnetus\/v\u00f5imalus EL tasandil midagi m\u00f5jutada.<\/span><\/p>

– P\u00f5hierinevused keelegruppide vahel oli seotud sellega, et Eesti inimesed tundsid enda identiteeti rohkem Eestlasena, vene emakeelega inimeste puhul oli identiteedifilter keerulisem. Venekeelsed inimesed tundsid, et neid t\u00f5mmati lihtsalt ELi sisse, kui Eesti liitus.<\/span><\/p>

Mida uuringust kaasa v\u00f5tta?<\/b><\/span><\/p>

– Erineva omatundega inimeste jaoks on olulised erinevad k\u00fcsimused.<\/span>
– Erinevate gruppide jaoks on vaja omatunde t\u00f5stmiseks erinevate kanalite kaudu ELi propageerivat t\u00f6\u00f6d teha.<\/span>
– Osade gruppide vahel tekitavad sotsiaalkampaaniad just vastumeelsust riigi ja ELi suhtes.<\/span>
– Kui me suudame m\u00f5ista omatunnet erinevatel tasanditel, suudame luua veidi rohkem stabiilsust kohaliku ja riigi taseme poliitikasse.<\/span>
– Laiendab arusaama, mida t\u00e4hendab omatunne laiemas kontekstis. Kas me peaksime v\u00f5tma seda t\u00f5sisemalt kui varem? Eneset\u00f5hususe dimensioon Eestis on madalam kui mujal.<\/span>
– \u201cTekib k\u00fcsimus, kas madal omatunne viitab demokraatia kriisile, kas see haakub sellega, milline on EL esindusdemokraatia mudel, kas esindusdemokraatiat usaldatakse, kas see v\u00f5ib v\u00e4ljenduda demokraatia definitsiooni m\u00f5istmisele?\u201d<\/span><\/p>

K\u00fcsimused<\/b>:<\/span><\/p>

– Kui palju inimesed teadsid kuidas Euroopa liit toimib? Kui lihtne on j\u00e4\u00e4da professionaalseks, kui inimene r\u00e4\u00e4gib venemeelset juttu?<\/b><\/span>
– K\u00f5ige kriitilisemad olid inimesed, kes v\u00e4itsid, et said ise aru kuidas EL toimib.<\/span>
– Samas tuli v\u00e4lja, et need inimesed ei teadnud, kuidas suhelda oma esindajaga, k\u00fcsida Euroopa Liiduga seotud k\u00fcsimusi.<\/span><\/p>

– Teise k\u00fcsimuse vastuseks: Oli arvestatud, et v\u00f5ivad olla \u00e4\u00e4rmuslikumad<\/span>\u00a0vaated. Uurija suudab t\u00f5sta end oma kehast uuringu ajaks v\u00e4lja ja r\u00e4\u00e4gib<\/span>\u00a0inimestega asjadest, millega ta ise ei n\u00f5ustu. Oluline on teada saada seisukoht.<\/span><\/p>

– Kas kuuluvustunne NATO-ga v\u00f5iks olla samuti sama madal, mida see t\u00e4hendaks<\/span>\u00a0Eestile?<\/span><\/b>
– Iga tasandi\/organisatsiooniga Euroopa Liidust edasi, mis on inimesest kaugem,<\/span>\u00a0on madalam ka omatunne. Omatunne NATO suhtes oleks ilmselt madalam,<\/span>\u00a0kui ELi suhtes. See oleneb ka erinevate gruppide v\u00f5imest demoniseerida ELi,<\/span>\u00a0NATO hinnangut on keerulisem nii m\u00f5jutada. Inimeste omatunne EL suhtes<\/span>\u00a0on madal, kuid nad tunnevad et liidu riikidel on \u00fchised vaenlased, seoses<\/span>\u00a0inimeste hirmuga julgeolekuvaldkonnsa.<\/span><\/p>

– Kas on v\u00f5imalus, et eksisteerib veel inimgrupit\u00fc\u00fcpe, keda ei leitud?<\/b><\/span>
– K\u00fcsimustik l\u00e4ks laiali sotsiaalmeedias, inimestel oli vabatahtlik v\u00f5imalus<\/span>\u00a0vastata. Ehk vastasid inimesed, kellel on negatiivne hoiak. V\u00f5ib olla k\u00fcll<\/span>
rohkem gruppe.<\/span><\/p>

– Usaldus valitsusse m\u00f5jutab omatunnet, kas ka konkreetne valitsus v\u00f5i v\u00f5imukandija<\/span>\u00a0v\u00f5ib seda m\u00f5jutada? Kas ka KOV m\u00f5jutab seda?<\/span><\/b>
– Oleneb ka sellest, kes v\u00f5imul on. Kui sinu eelistatud partei pole v\u00f5imul, siis<\/span>\u00a0tuntakse end opositsioonis. Kui koalitsioonierakondade tegevusega kaasneb<\/span>\u00a0pettumus, siis langeb ka omatunne. Kui toetatav erakond on valitsuses, siis<\/span>\u00a0omatunne v\u00e4ga ei k\u00f5igu. K\u00f5ige madalam oli inimeste omatunne, kui nende<\/span>\u00a0toetatav partei oli aastaid j\u00e4\u00e4nud k\u00f5rvale.<\/span><\/p>

– Kohaliku tasandi poliitika ei m\u00e4nginud rolli. K\u00f5ige rohkem tuntakse kuuluvust<\/span>\u00a0alates perest suurtemate gruppideni. Kaugemate organisatsioonide suhtes<\/span>\u00a0langeb identiteeditunne, kui nad tunnevad end suurema osana l\u00e4hemast<\/span>\u00a0gruppist.<\/span><\/p>

– Kas inimesed \u00fcritavad aru saada ka sellest, mida kritiseerivad v\u00f5i on see pealiskaudne<\/span>\u00a0ja eesm\u00e4rgiga lihtsalt kritiseerida ning kuidas neid inimesi saaks muuta v\u00f5i<\/span>\u00a0kogukondadest \u00e4ra tuua?<\/span><\/b>
– Neil on p\u00f5hiteadmised olemas. Nad on v\u00f5tnud tihti m\u00f5tteid \u00fcles oma<\/span>\u00a0keskkonnast ja pole edasi m\u00f5elnud, see tuleb v\u00e4lja, kui k\u00fcsida j\u00e4tkuk\u00fcsimusi.<\/span>\u00a0Neil on s\u00fcstemaatiliselt jagatud s\u00f5numeid. Sisu on pinnapealne.<\/span>
– Omatunde suurendamiseks pole m\u00f5tet suurimate kriitikute grupile raha panna,<\/span>\u00a0nendele ei p\u00e4\u00e4se ligi tavap\u00e4raste kanalite kaudu, nad on suletud kogukonnas.<\/span>\u00a0M\u00f5istlikum on tegeleda riiklikul tasandil v\u00e4hem \u00e4\u00e4rmuslike gruppidega.<\/span><\/p>

– Kas olete omakesksis m\u00f5elnud, et kui valitsus peaks vahetuma, siis peaks uuesti seda<\/span>\u00a0uuringut tegema?<\/span><\/b>
– Omatunnet peaks seirama nii Eestis kui ka Euroopa Liidus tihedamalt. Me<\/span>\u00a0liigume rohkem euroskeptitsismi poole.<\/span><\/p>

– Kui palju euroskeptilisus on t\u00f5usnud? Mis on olukord L\u00e4tis ja Leedus.<\/b><\/span>
– L\u00e4tis ja Leedus on omatunne tunduvalt k\u00f5rgem.<\/span>
– Eurosketptitsismi t\u00f5us on pikalt toimunud Ida-Euroopas. Kui need hoiakud<\/span>\u00a0j\u00f5uavad teatud kriitilise piirini, tekib polariseerumine.<\/span><\/p>

– Palju sellise uuringu l\u00e4bi viimine maksab?<\/b><\/span>
– Uuringuid on erinevaid t\u00fc\u00fcpe.<\/span>
– On avastavaid, kus leitakse midagi oma metoodikaga. Nagu antud<\/span>\u00a0uuring. Umbes 60k.<\/span>
– On selliseid, mis teevad lisaks andmekorjet. Siis oleks umbes<\/span>\u00a0100-120k.<\/span>
– Siis on \u00fcleriigilised\/\u00fcleeuroopalised uuringud, mis maksavad u<\/span>\u00a0200-300k vahel.<\/span><\/p>

– Mida rohkem inimesi, seda rohkem maksab\u00a0<\/span><\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Helen Urmann, 25.11.2025 Hiljuti teostatud uuring – Hiljutine uuring, mille eesm\u00e4rk oli teada saada kujunemist toetusest ja kuulumisest.\u00a0Eesti puhul on k\u00f5rge kuuluvus ja toetus.– Teine dimensioon mida uuritakse on seotud t\u00f5hususega, kas inimeste h\u00e4\u00e4lt v\u00f5etakse kuulda. Eesti on EL riikide seas viimaste seas.– 24% inimestest uskus, et nende h\u00e4\u00e4l loeb.– \u00dcle\u00fcldine demokraatia kannatab.– \u00dcle\u00fcldine toetus […]<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":15639,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,123],"tags":[],"class_list":["post-15648","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loengud","category-loengud-2025"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15648","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=15648"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15648\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":15652,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15648\/revisions\/15652"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/15639"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=15648"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=15648"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=15648"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}