![\"\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/sites\/default\/files\/styles\/os_files_medium\/public\/rsr2\/files\/10596181_670943642974126_621208531_n.jpg?itok=hKlNGMIY\" "\\"\\"\/")
<\/figure>\n\n\n\nH\u00e4rra Alatalu s\u00f5nas alustuseks kohe, et Maailmas toimuva puhul ei saa r\u00e4\u00e4kida s\u00fcndmustest \u00fches riigis, kui ei r\u00e4\u00e4gi kogu maailmas toimuvast. See seisukoht j\u00e4i l\u00e4bivaks ka kogu loengu v\u00e4ltel. L\u00e4his-ida teemale keskendudes alustas ta Iraani tuumaprojekti \u00fcmber toimuva lahti seletamist.<\/p>\n\n\n\n
Iraan:<\/p>\n\n\n\n
Peamiseks probleemiks on rahumeelse tuumaprogrammi saavutamine, mille arutlemise \u00fcle on m\u00e4ngus veel Venemaa, USA, Prantsusmaa, Hiina e. teise maailmas\u00f5ja v\u00f5itjad. Lisaks nendele riikidele on l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel osaliseks veel ka Saksamaa. P\u00f5hjuseks, miks Saksamaa l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistele kaasatud on, v\u00f5ib olla s\u00f5prus Iraaniga l\u00e4bi ajaloo (Saksamaa lisandus viimase impeeriumina 19. Saj. l\u00f5pus, Berliin-Bagdad raudtee, mis sai alguse Konstantinoopolist. Aarialased v\u00e4idetavalt p\u00e4rinesid samuti Iraani aladelt. Enne teist maailmas\u00f5da olid head sidemed Hitleril nii Iraani kui ka Iraagiga. V\u00f5imul oli saksameelne valitsus, keda tunnustas N\u00f5ukogude Liit. Aatomienergeetika kompleksi, mida aastal 1978 Iraanis ehitama hakati, ehitajaks oli Siemens, mis on Saksa firma. V\u00f5imuvahetuse k\u00e4igus j\u00e4i kompleksi ehitus aga pooleli ning valmis ehitas selle hoopis Venemaa alles aastal 1997. Alatalu s\u00f5nul kehtib sealses regioonis ka reegel: minu liitlane on minu vaenlase vaenlane.<\/p>\n\n\n\n
Sakslaste m\u00f5ju selles piirkonnas on endiselt suur, seet\u00f5ttu on Saksamaal \u00fcsna m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne roll konflikti lahendamisel. Tuumak\u00f5nelustel loodetakse peatselt lepingu allkirjastamist kuigi hiljuti pani lepingule veto Prantsusmaa, kes tegutseb Iisraeli nimel. Asi siiski lahenes, Tuumak\u00f5nelustel arutluse all olev leping ei ole kunagi varem nii l\u00e4hedal olnud.<\/p>\n\n\n\n
T\u00fcrgi:<\/p>\n\n\n\n
T\u00fcrgi teemal r\u00e4\u00e4kides keskendus Alatalu kurdide olukorrale nii T\u00fcrgis kui ka L\u00e4his-Idas. T\u00fcrgil on kurdidega leping. Kurde on 30 miljonit, mis on p\u00e4ris m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne arv. Vastavalt uuele p\u00f5hiseadusele on neil oma t\u00e4isautonoomia Iraagis. Kurdide piirkond on hetkeseisuga ainuke stabiilne regioon. T\u00e4nu uue naftajuhtme avamisele, mis l\u00e4bib kurdide autonoomiat ning suundub T\u00fcrki, oli Erdogan sunnitud kurdidega kompromissi s\u00f5lmima. Enne k\u00f5ike seda kuulutasid S\u00fc\u00fcria kurdid samuti autonoomia. Miks? Kodus\u00f5ja alguses olid S\u00fc\u00fcria kurdid neutraalsed, kuid l\u00e4\u00e4ne eksperdid ja kohalikud sunnid suunasid Al-Qaeda r\u00fchmituse liikmed kurdide kallale, et nad p\u00f6\u00f6rduksid Bashar Al-Assadi vastu. See k\u00e4ik eba\u00f5nnestus ning vastukaaluks kuulutasid kurdid ennast veel ka autonoomseks.<\/p>\n\n\n\n
Ameerika \u00dchendriikide poliitika L\u00e4his-idas:<\/p>\n\n\n\n
Praeguse faasi algus on L\u00e4his-Idas seotud New Yorgi terrorir\u00fcnnakuga. Al-Qaeda ametlikuks p\u00f5hjenduseks r\u00fcnnaku korraldamisel viidati Ameerika \u00dchendriikide aktiivsele Iisraeli toetamisele. 2003. aastal v\u00f5ttis U.S.A. taaskord ette Iraagis toimuva, algas Iraagi s\u00f5da. 2004. Aastal tunnistasid ameeriklased oma vigu L\u00e4his-Ida regioonis ning vastutasuks m\u00f5eldi kiirelt v\u00e4lja uuemat sorti Marshalli plaan: \u00dchendriigid panevad v\u00e4lja raha, et moderniseerida Araabia maailma, kui tervikut. Lisaks raha sissevoole proovitakse Araabiamaadesse sisse viia demokraatia, turumajandus. Laias laastus oli see piirkond v\u00e4ga autokraatlik kuigi esmapilgul v\u00f5is t\u00e4heldada demokraatiale omaseid jooni. K\u00f5ik demokraatiaga seonduv sealses regioonis oli aga n\u00e4iline. Araabia oli seej\u00e4rel valiku ees, kas sundida rohkem peale demokraatiat, et saada toetust \u00dchendriikidelt v\u00f5i leppida selle seltskonnaga, kes on v\u00f5imul. Ameerika \u00dchendriikide toetuse k\u00fcsimuses sai m\u00e4\u00e4ravaks Iraagis juhtunu:<\/p>\n\n\n\n
\u00dchendriikide poolt kukutati v\u00f5imult \u00fcks domineeriv usulahk ja asendati teisega. Saddam Hussein (sunni) asendati \u00f0iiidiga Selline teguviis osutus aga p\u00f5him\u00f5tteliseks veaks. Ameerika m\u00f5istmatus regionaalsete usulahkude osal kahjustas nende mainet L\u00e4his-Ida regioonis. Praegusel ajal on samuti nii, et kurdid on v\u00f5imu v\u00f5tmas, seet\u00f5ttu on olukord L\u00e4his-Idas kontrolli alt v\u00e4ljumas. \u00dchendriikide teiseks veaks v\u00f5ib lugeda riigipiiride \u00fcmber korrigeerimist, mitte arvestades kohalike meeleoludega. 2008 v\u00f5itis valimised demokraat Barack Obama, kes asus 2009 . aastal L\u00e4his-Idaga tegelema. Uus algatus Barack Obama poolt: Palestiina riigi loomine. \u00dcRO peaassamblee miitingu s\u00f5nav\u00f5tul v\u00e4ljendas Obama lootust, et tulevikus on \u00dcRO peaassambleel kohal Palestiina riigi ametlik esindaja. Iisrael ja teised l\u00e4\u00e4neriigid kukutasid selle ettepaneku l\u00e4bi. Obama pole aga sellest ideest t\u00e4nase p\u00e4evani loobunud. Alatalu s\u00f5nul peab lahendus tulema koos Iraani ja S\u00fc\u00fcria situatsiooniga.<\/p>\n\n\n\n
K\u00f5ik sealsed s\u00fcndmused on omavahel p\u00f5imitud. Alatalu toonitas ka, et John Kerry ja Vladimir Putini s\u00f5nul on lahendus tulemas.<\/p>\n\n\n\n
Konspekteeris Tiit Liblik<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Tiit Liblik: Kokkuv\u00f5te Toomas Alatalu loengust loengust Teisip\u00e4eval, 19. novembril oli RSR-il k\u00fclas Tallinna \u00dclikooli Riigiteaduste Instituudi lektor ning RSRi vilistlane Toomas Alatalu, kes r\u00e4\u00e4kis teemal \u201eSuur sebimine kolmnurgas S\u00fc\u00fcria-Iraan-Egiptus. Silmas pidades Palestiinat.” H\u00e4rra Alatalu s\u00f5nas alustuseks kohe, et Maailmas toimuva puhul ei saa r\u00e4\u00e4kida s\u00fcndmustest \u00fches riigis, kui ei r\u00e4\u00e4gi kogu maailmas toimuvast. See […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,76],"tags":[],"class_list":["post-1563","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-loengud","category-76"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1563","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1563"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1563\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1563"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1563"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1563"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}