Katre Sai: Kokkuv\u00f5te Riina Kaljuranna loengust<\/p>\n\n\n\n
Teisip\u00e4eval, 3. aprillil pidas Rahvusvahelise Kaitseuuringu Keskuse teadur Riina Kaljurand Rahvusvaheliste Suhete Ringile loengu teemal \u201eL\u00e4\u00e4nemere julgeolek ja P\u00f5hja-Balti kaitsealane koost\u00f6\u00f6\u201c. Sissejuhatavalt toimus k\u00fcsimus-vastus stiilis mitteformaalne kokkusaamine EV v\u00e4lisminister Urmas Paetiga.<\/p>\n\n\n\n
Riina Kaljurand alustas vestlust viidates Venemaale kui t\u00e4htsale faktorite P\u00f5hjamaade arengus. Venemaa m\u00f5ju on suuresti seotud ka P\u00f5hjamaade m\u00f5tteviisiga, milline peaks olema L\u00e4\u00e4nemere julgeolek.<\/p>\n\n\n\n
K\u00fclma s\u00f5ja l\u00f5pul tekkisid uued riigid, kes alustasid tollal koost\u00f6\u00f6d Soome, Rootsi ja Norraga. P\u00f5hjamaa koost\u00f6\u00f6mudel p\u00f5hines sellel ajal suuresti nn \u201ejulgeolekuvabal julgeolekul\u201c, mis t\u00e4hendab, et koost\u00f6\u00f6 p\u00f5hines just k\u00f5igel muul kui julgeolekul (kaitseaspekt tollel ajal puudus). Tegeleti pigem \u201erohujuuretasandi\u201c koost\u00f6\u00f6ga nagu kontaktv\u00f5rgustikud, institutsioonidevaheline koost\u00f6\u00f6 jne. 90ndate alguses oli t\u00e4htis kujundada v\u00e4lja P\u00f5hjamaade identiteet. Mingil m\u00e4\u00e4ral m\u00e4ngis rolli ka usaldamatus teiste l\u00e4hiriikide suhtes (Norra ja Taani olid NATO-s, Rootsi oli neutraalne jne), kuid siiski tundsid P\u00f5hjamaad ennast osaliselt vastutavana Baltimaade julgeoleku ees (seega oli ilmselt Baltimaadele \u00fcle antud kutse NATO-sse neile mingis m\u00f5ttes kergendus).<\/p>\n\n\n\n
Suur muutus toimus Gruusia s\u00f5ja t\u00f5ttu, kui hakati v\u00e4ga palju m\u00f5tlema Balti riikide kaitsele ning L\u00e4\u00e4nemere regiooni julgeolekule. Antud s\u00f5da oli selles m\u00f5ttes v\u00e4ga oluline ning sundis rohkem ette n\u00e4gema v\u00f5imalusi, kuidas Balti riike ohu korral kaitsta.<\/p>\n\n\n\n
Kui kuni 2004. aastani k\u00e4rbiti P\u00f5hjamaades palju kaitsekulutusi, siis hiljem hakati m\u00f5tlema asjaolule, et P\u00f5hjamaad ei suuda tegelikkuses kaitsta ei ennast ega oma naabreid. T\u00e4naseks aga peetakse P\u00f5hjala kaitsekoost\u00f6\u00f6d \u00fcheks edukaimaks maailmas ning see on \u00fcle v\u00f5etud ka NATO smart defence\u00b4i v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel. Siiski on igas s\u00fcsteemis ka omad puudused \u2013 endiselt puudub n\u00e4iteks t\u00e4ielik usaldus.<\/p>\n\n\n\n
Lisaks sellele selgitas Riina Kaljurand t\u00e4psemalt Nordic Defence Cooperation ehk Nordefco raamistikku, mis k\u00e4tkeb endas viit valdkonda \u2013 strateegiline arendus\/strateegiline planeerimine (ehk \u00fches suunas m\u00f5tlemise arendamine, \u00fchise n\u00e4gemuse ja ohutunnetuse leidmine), s\u00f5jalised v\u00f5imed (infrastruktuur, kaitsealased ehitised, harjutusv\u00e4ljakud jms \u00fchine arendamine, et iga riik ei peaks arvestama vaid enda vahenditega), operatsioonid (koost\u00f6\u00f6 Afganistanis, p\u00f5hiliselt tsiviilkomponendiga, kuna v\u00e4hendatakse v\u00e4gesid ning s\u00f5jalised j\u00f5ud plaanitakse v\u00e4lja tuua), s\u00f5jalised \u00f5ppused (\u00f5ppuste koordineerimine koost\u00f6\u00f6na, v\u00f5imalikud lahendused, kuidas struktuurid saaksid ohu korral \u00fchtida), personal ja v\u00e4lja\u00f5pe (koordineeritakse \u00f5ppekavasid, Islandi ja Norra poolt NATO panus, Balti riikide poolt Balti Kaitsekolled\u00fei panus).<\/p>\n\n\n\n
Eesti on t\u00e4naseni teinud koost\u00f6\u00f6d v\u00e4ep\u00f5hiselt; mere-, jala- ja \u00f5huv\u00e4ega (mitte eelnevalt nimetatud 5 valdkonna l\u00e4bi) ning Eesti ja P\u00f5hjamaade koost\u00f6\u00f6 on suuresti raugenud ka NATO t\u00f5ttu (p\u00e4rast Eesti NATO liikmeks astumist). P\u00f5hjamaad ja Balti riigid m\u00f5istavad, et neil on erinevad eesm\u00e4rgid ja arusaamad, milline nende riigi julgeolek peaks v\u00e4lja n\u00e4gema. Varasemalt loodud Balt-projektidele \u00fcritatakse hetkel leida uusi v\u00e4ljundeid, et teha siiski koost\u00f6\u00f6d ka P\u00f5hjamaadega. See on vajalik, kuna arvestades majanduslangust, USA julgeoleku \u00fcmberfokuseerimist, NATO liikmete kaitsekulutuste k\u00e4rpimist jms, siis tuleb silmas pidada regiooni tugevnenud rolli julgeoleku maastikul (iga regioon peaks v\u00e4lja m\u00f5tlema, mis on temale optimaalne lahendus). Lisaks NATO v\u00f5imetele on regioonide koost\u00f6\u00f6 saanud v\u00e4ga tugevaks osaks julgeolekust.<\/p>\n\n\n\n
Riina Kaljurand n\u00e4eb siiski v\u00f5imalust, et P\u00f5hjamaade koost\u00f6\u00f6 on v\u00f5imalik, kuna hetkel on Balti riikidele pakutud tutvumist P\u00f5hjamaade kaitseplaneeringutega. T\u00f5sisemat koost\u00f6\u00f6d on oodata ehk alles paari aasta p\u00e4rast.<\/p>\n\n\n\n
Konspekteeris Katre Sai<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Katre Sai: Kokkuv\u00f5te Riina Kaljuranna loengust Teisip\u00e4eval, 3. aprillil pidas Rahvusvahelise Kaitseuuringu Keskuse teadur Riina Kaljurand Rahvusvaheliste Suhete Ringile loengu teemal \u201eL\u00e4\u00e4nemere julgeolek ja P\u00f5hja-Balti kaitsealane koost\u00f6\u00f6\u201c. Sissejuhatavalt toimus k\u00fcsimus-vastus stiilis mitteformaalne kokkusaamine EV v\u00e4lisminister Urmas Paetiga. Riina Kaljurand alustas vestlust viidates Venemaale kui t\u00e4htsale faktorite P\u00f5hjamaade arengus. Venemaa m\u00f5ju on suuresti seotud ka P\u00f5hjamaade […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,77],"tags":[],"class_list":["post-1540","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-loengud","category-77"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1540","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1540"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1540\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1540"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1540"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1540"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}