Evelin Prunt: Kokkuv\u00f5te Mati Raidma loengust<\/p>\n\n\n\n
Teisip\u00e4eval, 14. veebruaril 2012 k\u00e4is Rahvusvaheliste Suhete Ringile loengut pidamas riigikogu kaitsekomisjoni esimees Mati Raidma, kes r\u00e4\u00e4kis teemal \u201eNATO missioonid ja rahvusvaheline julgeolek\u201c.<\/p>\n\n\n\n
Lektor alustas, r\u00e4\u00e4kides oma seotusest Afganistaniga. Nimelt oli lektor esimene eestlane, kes Afganistani kriisiga kokku puutus. Kaks n\u00e4dalat p\u00e4rast ameeriklaste sekkumist kriisi 2001. aastal, hakkas \u00dcRO saatma k\u00f5nealusesse riiki kahe kaupa spetsialiste ning Raidma veetis selle raames kolm kuud T\u00fcrkmenistanis. Lektor kirjeldas T\u00fcrkmenistani kui ainsat koridori maailma ja Afganistani vahel. Sellest sai algust ka Raidma huvi l\u00e4hemalt Afganistani kohta.<\/p>\n\n\n\n
Selgituseks t\u00e4psustas lektor, et algselt oli kriisi osapooleks mitte NATO vaid Ameerika juhitud koalitsiooniv\u00e4ed. Raidma nimetab sealset just \u201ekriisiks\u201c, mitte \u201es\u00f5jaks\u201c, viidates faktile, et \u201es\u00f5jast\u201c r\u00e4\u00e4kides on k\u00fcsimus v\u00f5idus v\u00f5i kaotuses. \u201eKriisi\u201c puhul saab aga r\u00e4\u00e4kida ainult selle lahendamisest. Seega on sealse iseloomustamiseks vale kasutada s\u00f5na \u201es\u00f5da\u201c, mida on oluline t\u00e4psustusena mainida. NATO sisenes kriisi kurikuulsa 5. artikli alusel, mida \u00fchtlasi ka esimest korda ajaloos kasutati. 2001. aastal sai operatsiooni eesm\u00e4rgiks s\u00f5dida terrorismiga. Koalitsiooniv\u00e4ed nimetasid seda operatsiooni nimega \u201eEnduring freedom\u201c ning NATO oma missiooni \u201eISAF\u201c.<\/p>\n\n\n\n
Afganistan on Raidma s\u00f5nul omap\u00e4rane koht ning huvitav paik. Ta nimetas riiki \u201emaaks erinevate riikide vahel\u201c. Afganistanis puudub \u00fchine keel \u2013 p\u00f5hjas r\u00e4\u00e4gitakse Dari ning l\u00f5unas Pu\u00f0tu keelt. Riik on paljurahvuseline, m\u00e4gine ja t\u00fchi. Seet\u00f5ttu on see soodne paik \u00e4\u00e4rmuslike liikumiste ning terrorismiorganisatsioonide tegutsemiseks. NATO missiooniks oli seega j\u00f5ud-j\u00f5u vastu terrorismilevikut takistada.<\/p>\n\n\n\n
Eesti jaoks j\u00e4rgnes esmalt Eesti P\u00e4\u00e4steameti osalus. Meie eridemineerijad kutsuti turvama Bagrami baasi. Paar aastat hiljem sekkus kriisi ka Eesti Kaitsev\u00e4gi NATO \u201eISAF\u201c raames. Eesti otsustas olla kriisis koos Suurbritanniaga, seega oldi esmalt P\u00f5hja-Afganistanis, hiljem liiguti brittidega L\u00f5una-Afganistani Helmandi provintsi, mis on \u00fcks keerulisemaid paiku riigis. See annab kriisile ja Eesti osalusele suure v\u00e4lispoliitilise m\u00f5\u00f5tme. Lootes ise ohtu sattudes saada abi teistelt riikidelt, on suhe liitlastega v\u00e4ga t\u00e4htis. Lektor selgitas, et seet\u00f5ttu olemegi erinevatel missioonidel eri riikidega \u00fcheskoos. Nii n\u00e4iteks osalesime piraatlusvastases missioonis, kus tegime koost\u00f6\u00f6d Prantsusmaa ja Saksamaaga. Raidma arvas, et j\u00e4rgmisest aastast saab ilmselt alguse ka Eesti koost\u00f6\u00f6 Ameerikaga Afganistanis.<\/p>\n\n\n\n
NATO on selle missiooniga suuresti arenenud. Ta on tegemas muutusi, t\u00f5stes kriisi lahendamisel tsiviilaspekti t\u00e4htsuse militaarsega samale tasemele. On aru saadud, et n\u00fc\u00fcd ei ole v\u00f5imalik kriisi lahendada vaid relvadega \u2013 igal kriisil on kaks samav\u00e4\u00e4rset poolt, millega tuleb samaaegselt tegeleda. Sellep\u00e4rast oodatakse kriisi l\u00f5pptulemuseks nii kohalike (ja eelk\u00f5ige naiste) \u00f5iguste tagamist ning julgeoleku poolelt, et sellest kandist poleks l\u00e4\u00e4ne julgeolekule enam ohtu.<\/p>\n\n\n\n
T\u00e4na osaleb missioonis NATO juhtimise all 50 riiki, millest 22 on partnerriiki. Partnerriikidel polnud enne \u00fcldse pistmist ei NATO ega ka Euroopaga.<\/p>\n\n\n\n
Afganistan on j\u00e4rk-j\u00e4rgult v\u00f5tmas vastutust enda peale, olles aru saanud, et 2014. aastal tuleb neil juba iseseisvalt hakkama saada. Raidma, olles ise nendega vahetult r\u00e4\u00e4kinud, \u00fctles, et afgaanide arusaam on realistlik \u2013 nad teavad, et verd j\u00e4\u00e4takse valama, ent teisalt peaks tegema k\u00f5ik kontrolli saavutamiseks. Siiski kui algselt lubati, et 2014. aastal lahkuvad k\u00f5ik v\u00f5\u00f5rv\u00e4ed riigist, on n\u00fc\u00fcdseks see lubadus muutunud. Praeguse plaani kohaselt antakse kohalikele v\u00f5imudele \u00fcle piirkondi, pakkudes just logistilist tuge, mida nad enim vajavad. Taandutakse s\u00f5jalisest tegevusest baasidesse, j\u00e4ttes 2014. aastaks riiki kohalike toeks v\u00e4hemalt kuus suurt s\u00f5jav\u00e4ebaasi. Nimelt kardavad nad eelk\u00f5ige Pakistani poolt agressiooni, millesse lektor ise ei usu, olles samuti Pakistani v\u00f5imudega suhelnud.<\/p>\n\n\n\n
Lektor \u00fctles ennetavalt enne auditooriumi k\u00fcsimusi, et tema arvates l\u00f5ppeb kriis siis, kui CNN ja BBC riigist lahkuvad: \u201eSest k\u00f5ik kriisid tekivad ja l\u00f5ppevad l\u00e4bi nende\u201c.<\/p>\n\n\n\n
Konspekteeris Evelin Prunt<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Evelin Prunt: Kokkuv\u00f5te Mati Raidma loengust Teisip\u00e4eval, 14. veebruaril 2012 k\u00e4is Rahvusvaheliste Suhete Ringile loengut pidamas riigikogu kaitsekomisjoni esimees Mati Raidma, kes r\u00e4\u00e4kis teemal \u201eNATO missioonid ja rahvusvaheline julgeolek\u201c. Lektor alustas, r\u00e4\u00e4kides oma seotusest Afganistaniga. Nimelt oli lektor esimene eestlane, kes Afganistani kriisiga kokku puutus. Kaks n\u00e4dalat p\u00e4rast ameeriklaste sekkumist kriisi 2001. aastal, hakkas \u00dcRO […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,77],"tags":[],"class_list":["post-1530","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-loengud","category-77"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1530","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1530"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1530\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1530"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1530"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1530"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}