Maarjan Rand: Kokkuv\u00f5te Eiki Bergi loengust<\/p>\n\n\n\n
Teisip\u00e4eval, 15. novembril 2011 k\u00e4is Rahvusvaheliste Suhete Ringile loengut pidamas Tartu \u00dclikooli rahvusvaheliste suhete teooria professor Eiki Berg, kes r\u00e4\u00e4kis teemal \u201ePeremees-riigid ja patroonid Kaukaasia konfliktikolletes\u201c.<\/p>\n\n\n\n
Riikidevahelisi konflikte on palju ning mitmesuguseid. Neist t\u00f5sisemad on etnilised konfliktid, mis on seotud rahvusliku enesem\u00e4\u00e4ramisega. See t\u00e4hendab, et \u00fcks osapool soovib eraldumist ja omariikluse saavutamist v\u00f5i liitumist m\u00f5ne teise riigiga ning teine osapool peab vajalikuks oma tervikliku territooriumi s\u00e4ilitamist. \u00dcldjuhul grupp, kes soovib oma endisest peremees-riigist eralduda, peab omama kultuurilist erip\u00e4ra ja f\u00f6deraalseid \u00f5igusi. V\u00e4ga t\u00e4htsad on ka k\u00fcsimused, kas eraldumist sooviva grupi suhtes on kasutatud inim\u00f5iguste rikkumist ning kas peremees-riik on n\u00f5us oma terviklikust territooriumist loobuma ja tunnustama eraldumist? Siit v\u00f5ib j\u00f5uda j\u00e4relduseni, et edukaks setsessiooniks on vaja mitmeid tegureid ning tegemist ei ole sugugi lihtsa protsessiga. Rahumeelselt on eraldunud n\u00e4iteks Montenegro Serbiast ja L\u00f5una-Sudaan Sudaanist.<\/p>\n\n\n\n
Paraku enamik peremees-riike ei ole rahul sellega, et mingi osa riigist tahab neist lahku l\u00fc\u00fca ehk nad taunivad setsessiooni. Peremees-riigid on igal v\u00f5imaliku moel eraldumisele vastu ja p\u00fc\u00fcavad s\u00e4ilitada oma terviklikku territooriumi, viidates rahvusvahelisele \u00f5igusele.<\/p>\n\n\n\n
Eiki Bergi arvates on etnilise konflikti parimaks rahumeelseks lahenduseks v\u00f5imu jagamine ehk f\u00f6deratiivne riigikorraldus peremees-riigi ja eraldumist sooviva riigi vahel. Sellisel juhul s\u00e4ilitab \u00fcks neist oma terviku ja teine tagab oma riikliku julgeoleku. Kuid kumbki osapool ei ole taolise ettepanekuga n\u00f5us, kuna v\u00f5imu jagamise korral kaotab peremees-riik oma endise positsiooni, tal ei ole enam de facto kontrolli eraldunud riigi \u00fcle. Viimased j\u00e4llegi k\u00fcsivad, miks siis \u00fcldse vaeva n\u00e4hti ja verd valati kui autonoomsust ei saavutata? L\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes ei vii antud lahendus kusagile v\u00e4lja.<\/p>\n\n\n\n
Kaukaasia<\/p>\n\n\n\n
Kaukaasias on p\u00e4evakorral kolm p\u00f5hilist konflikti (L\u00f5una-Osseetia, Abhaasia ja M\u00e4gi-Karabahh), mis esmapilgul tunduvad sarnased, sest nad vallandusid N\u00f5ukogude Liidu lagunemise perioodil, kuid l\u00e4hemalt uurides on tegu \u00fcsnagi erinevate situatsioonidega.<\/p>\n\n\n\n
P\u00e4rast 26. augustit 2008, kui Venemaa tunnustas L\u00f5una-Osseetiat ja Abhaasiat, muutus Kaukaasia tuliseks konfliktiallikaks. Viimased kaks langesid veel rohkem Venemaa m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ri, mis kindlustas Venemaale ehk patroonile oma huvide realiseerimise. \u00dcheks p\u00f5hiliseks tunnustamise eesm\u00e4rgiks ongi Gruusia survestamine, kes ei liituks l\u00e4\u00e4nega (eelk\u00f5ige NATO-ga) ning L\u00f5una-Osseetia ja Abhaasia on ainult instrumendid selle saavutamiseks.<\/p>\n\n\n\n
L\u00f5una-Osseetia on t\u00e4nap\u00e4eval Vene F\u00f6deratsiooni poolt okupeeritud piirkond, kus valitseb autoritaarne re\u00feiim. Tegemist on s\u00f5jatsooniga, mis on Vene v\u00e4gesid t\u00e4is. Abhaasias on samuti tunda Vene m\u00f5ju, sest nad s\u00f5lmisid 49 aastaks omavahelise lepingu, mille kohaselt Vene F\u00f6deratsioon tagab neile julgeoleku ja piirikontrolli. Kuid tasub meenutada, et Abhaasial ja L\u00f5una-Osseetial on erinevad eesm\u00e4rgid. L\u00f5una-Osseetia, kellel pole peaaegu mingit iseseisvat majanduslikku potentsiaali, on p\u00fc\u00fcelnud liitumise poole Venemaaga, sest Venemaa koosseisu kuulub ka P\u00f5hja-Osseetia Vabariik, kus elab enamik osseete. Abhaasia, mis majanduslikus m\u00f5ttes s\u00f5ltub samuti tugevasti Venemaast, aga kellel on siiski ka oma \u201ekasvupotentsiaal”, taotleb iseseisvust. Venemaa nende sisepoliitikat ei kontrolli.<\/p>\n\n\n\n
Konspekteeris Maarjan Rand<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Maarjan Rand: Kokkuv\u00f5te Eiki Bergi loengust Teisip\u00e4eval, 15. novembril 2011 k\u00e4is Rahvusvaheliste Suhete Ringile loengut pidamas Tartu \u00dclikooli rahvusvaheliste suhete teooria professor Eiki Berg, kes r\u00e4\u00e4kis teemal \u201ePeremees-riigid ja patroonid Kaukaasia konfliktikolletes\u201c. Riikidevahelisi konflikte on palju ning mitmesuguseid. Neist t\u00f5sisemad on etnilised konfliktid, mis on seotud rahvusliku enesem\u00e4\u00e4ramisega. See t\u00e4hendab, et \u00fcks osapool soovib eraldumist […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,78],"tags":[],"class_list":["post-1502","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-loengud","category-78"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1502","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1502"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1502\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1502"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1502"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1502"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}