Merili Luuk: Kokkuv\u00f5te Hannes Hanso loengust<\/p>\n\n\n\n
Teisip\u00e4eval, 8. novembril 2011 k\u00e4is Rahvusvaheliste Suhete Ringile loengut pidamas Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Hannes Hanso, kes r\u00e4\u00e4kis teemal \u201eHiina muutuv roll ja selle m\u00f5jud t\u00e4nap\u00e4eva maailmas\u201c.<\/p>\n\n\n\n
Alustuseks meenutas Hanso oma sidet RSRga, mis tekkis tal \u00fclikooliajal defektoloogiat (tolleaegne nimetus eripedagoogikale) ja juurat \u00f5ppides ning nagu ta ise veendus, olid rahvusvahelised suhted talle kuidagi ligit\u00f5mbavad. Huvi Hiina vastu oli juhuslik- kuna 90ndatel avardus inimeste vaatev\u00e4li, siis oli ta ka ise r\u00e4nnukihuga ning nii sattus ta h\u00e4\u00e4le ja jalgrattaga esimest korda Hiina 1994. aastal. Ta vaimustus keelest, inimestest ning suurriiklusest ja kuna Hiina polnud tollal veel n\u00f6 k\u00f5rgklassitegija, otsustas ta sinna ka \u00f5ppima minna.<\/p>\n\n\n\n
Aastate jooksul on Hanso n\u00e4inud Hiina n\u00f6 imago muutumist. P\u00e4rast kommunistlikku perioodi oli Hiina kui N\u00f5ukogude Liidu v\u00e4ike vend, kuid n\u00e4hes nende eba\u00f5nnestumist, \u00fcritati hakata leidma ise \u201e\u00f5iglast kohta\u201c. Hiina muutuste protsess on kulgenud 40 aastast, riik on \u201erahvusvahelise plaani tegija\u201c- neil on \u201e\u00f5iglase koha\u201c leidmise otsinguil ka alav\u00e4\u00e4rsuskompleks.<\/p>\n\n\n\n
1990. aastate alguses suunas Deng Xiaoping otsuseid (aktiivsusega ei tohtinud silma paista), kuid n\u00fc\u00fcd on k\u00e4itumine oluliselt muutunud. Paralleelrahas\u00fcsteem oli 90ndate keskpaigani, t\u00e4nase p\u00e4evani samm-sammuline avamine viis selleni, et keskmine majanduskasv on olnud \u00fcle 10%. 2008. aastal toimunud Pekingi ol\u00fcmpiam\u00e4ngude korraldamis\u00f5iguse saamiseks pingutati- v\u00e4rviti ning eemaldati tossavaid hooneid- ja see kandis vilja: p\u00e4rast ol\u00fcmpiam\u00e4nge hiinlaste enesekindlus kasvas. Hiina pole rahul regionaalse j\u00f5u staatusega ning t\u00e4na seisavad nad oma ma huvide eest. Hiina pole enam rahvusvahelistele s\u00fcndmustele reageeriv, vaid on proaktiivne, samas on nad osa lahenduste pakkumisest globaalsel tasandil (n\u00e4ide- Nicholas Sarkozy helistas Hu Jintaole, k\u00fcsimaks laenu EL-i p\u00e4\u00e4stmiseks.<\/p>\n\n\n\n
Hanso s\u00f5nul on Hiina roll praegu hoopis teistsugune. Hiina oma v\u00f5imekusega\u201c kulutada v\u00e4hem, kui teenida\u201c on saavutanud positsiooni, neile on t\u00e4htis, et diil toimiks. Hanso t\u00f5i v\u00e4lja ka t\u00f5siasja: mida keerulisemad on \u00fchel riigil suhted \u00fclej\u00e4\u00e4nud riikidega (nt l\u00e4\u00e4neriikidega), siis seda paremad on suhted Hiinaga. N\u00e4iteks kaitsesid hiinlased viimase hetkeni Gaddafit. Hiinlaste prioriteediks v\u00f5imalikult paremaid suhteid arendada, nad \u00f5\u00f5nestavad l\u00e4\u00e4neriikide v\u00e4\u00e4rtustel p\u00f5hinevaid suhteid Kolmanda maailma riikidega.Hiina on pannud endast f\u00fc\u00fcsiliselt s\u00f5ltuma sisuliselt kogu regiooni sisemaa, tal on ripatsriigid (P\u00f5hja-Korea, Pakistan, Kesk-Aasia, ka Venemaa) ning gaasitrassid ja naftarongid suudavad ripatsriike Hiinast s\u00f5ltuma panna. Ka Nepaal m\u00e4ngib pigem Hiina m\u00e4ngu, eriti kui asi puudutab Tiibetit. Hiina initsiatiivil loodi Shanghai koost\u00f6\u00f6organisatsioon, kuhu kuuluvad Tad\u00feikistan, Kasahstan ja K\u00f5rg\u00f5stan ning mis loodi seljataguse kaitsmiseks. Sellest v\u00f5ib v\u00e4lja kujuneda omamoodi Aasia NATO, mille huvides on s\u00fcvendada koost\u00f6\u00f6d.<\/p>\n\n\n\n
Hanso mainis, et hiinlased kardavad ameeriklasi. \u201eOht tuleb Hiinale mere poolt.\u201c Sisemaa on ju m\u00fc\u00fcriga kaitstud. Sama lugu on teiste mereriikidega- Jaapan, L\u00f5una-Korea, Taiwan, Filipiinid, Malaisia, Vietnam, India – keegi ei tea, mida nad teha v\u00f5ivad. Hiinlased n\u00e4evad pidevat ohtu. Kui Mao Zedongi ajal panustati massile ( s\u00f5jav\u00e4es oli 5 miljonit meest), siis t\u00e4nap\u00e4eval on s\u00f5jav\u00e4es 2,2 miljonit (m\u00f5te: v\u00e4iksem aga tigedam). India ookean on t\u00f5sise strateegilise t\u00e4htsusega, enamus k\u00fctusest tuleb sealt l\u00e4bi. Viimaste aastate jooksul on Hiina n\u00e4idanud hambaid L\u00f5una-Hiina mere osas, vaikselt on hakatud seda koloniseerima, kuigi tegelikult kuulub see Indoneesiale (v\u00f5rdluseks: see on sama jabur kui Taanile kuuluks Liivi laht) V\u00e4listatud ei ole ka p\u00f5kkumised, kui Hiina laev s\u00f5idab sisse Jaapani piirivalvelaevale v\u00f5i kalalaevale- hiinlaste suhtumine on kui \u201elet\u2019s see what will happen….\u201c<\/p>\n\n\n\n
Hanso iseloomustas hiinlasi kui geniaalseid inimesi. Nende v\u00e4itel on nad oma panuse ammu andnud looduse s\u00e4\u00e4stmisse- \u00fche lapse poliitika on ju aidanud rahvaarvu v\u00e4hendada. Nende oma p\u00f5hiline energiaallikas on kehva kvaliteediga kivis\u00fcsi, kuid eluviis on siiski \u00fcsnagi s\u00e4\u00e4stev- jalgrattad on laetavad, linnades on kindlad kellaajad, millal autodega tohib\/millal mitte s\u00f5ita, sama lugu on veoautodega.<\/p>\n\n\n\n
Hiina jaoks oli totaalne n\u00f5rkuse m\u00e4rk N\u00f5ukogude Liidu lagunemine ning neil on kartus, et kord tabab sama saatus ka neid. Hanso loodab, et Hiina liigub sujuvalt siiski mingigi demokraatilise poole suunas, sest rahval \u00f5igused siiski on. Kommunistlik partei ei oska hinnata demokraatlike riikide reaktsioone ning rahva tegelikku v\u00f5imu – internetis, kus on v\u00f5imalik s\u00e4utsuda, foorumites kirjutada jne.<\/p>\n\n\n\n
Hanso t\u00f5i n\u00e4ite ka sellest, kuidas inimeste omavaheline suhtlemine Hiinas k\u00e4ib- kord n\u00e4gi ta pealt \u00fche mootorratta ja auto kokkup\u00f5rget ning mootorrattur j\u00e4i \u00f5nnetult asfaldile lebama. Inimesed kogunesid abitu keha \u00fcmber, kuid midagi ei tehtud, keegi abi ei kutsunud. L\u00e4ks Hanso siis l\u00e4hedal asuvasse politseijaoskonda abi paluma, kuid sealgi ei tahetud lillegi liigutada. L\u00f5puks politseinik loivas siiski kohale, kuid kas sellest ka asja sai, Hanso ei teadnud.<\/p>\n\n\n\n
Hanso nimetas seda \u00fchiskondlikuks hoolimatuseks, mis on paraku sellisele suurele rahvaarvule v\u00e4listamatu. Samas ollakse \u00fcpris tolerantsed geibaaride ja \u2013abielude suhtes – \u00fchelapsepoliitika t\u00f5ttu j\u00e4\u00e4vad paljud mehed \u00fcksikuks ning selle asemel et v\u00e4lismaalt naine leida, muudetakse orientatsiooni.<\/p>\n\n\n\n
Loengu l\u00f5ppedes oli Hansole palju k\u00fcsimusi ning juttu oleks j\u00e4tkunud kauemakski.<\/p>\n\n\n\n
Kokkuv\u00f5ttena v\u00f5ib \u00f6elda, et Hiina roll maailmas on silmn\u00e4htavalt kasvanud ning tulevikus v\u00f5ib n\u00e4ha teda veelgi oma positsiooni kindlustamas.<\/p>\n\n\n\n
Konspekteeris Merili Luuk<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Merili Luuk: Kokkuv\u00f5te Hannes Hanso loengust Teisip\u00e4eval, 8. novembril 2011 k\u00e4is Rahvusvaheliste Suhete Ringile loengut pidamas Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Hannes Hanso, kes r\u00e4\u00e4kis teemal \u201eHiina muutuv roll ja selle m\u00f5jud t\u00e4nap\u00e4eva maailmas\u201c. Alustuseks meenutas Hanso oma sidet RSRga, mis tekkis tal \u00fclikooliajal defektoloogiat (tolleaegne nimetus eripedagoogikale) ja juurat \u00f5ppides ning nagu ta ise veendus, […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,78],"tags":[],"class_list":["post-1500","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-loengud","category-78"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1500","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1500"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1500\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1500"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1500"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1500"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}