{"id":14944,"date":"2025-04-14T12:29:04","date_gmt":"2025-04-14T09:29:04","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=14944"},"modified":"2025-04-14T12:29:04","modified_gmt":"2025-04-14T09:29:04","slug":"katre-luhamaa-investori-ja-riigi-arbitraaz-kui-tohus-oiguskaitsevahend","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2025\/katre-luhamaa-investori-ja-riigi-arbitraaz-kui-tohus-oiguskaitsevahend\/","title":{"rendered":"Katre Luhamaa &#8211; Investori ja riigi arbitraa\u017e kui t\u00f5hus \u00f5iguskaitsevahend"},"content":{"rendered":"<p>Katre Luhamaa, 08.04.2025<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Vaidluste lahendamine rahvusvahelises \u00f5iguses<\/strong><br>Aluseks on poolte vaba tahe<br>Vastastikkus &#8211; ma olen seotud sellega, milles olen kokku leppinud ja millega tahan olla seotud<br>Subjektideks \u00fcldjuhul riigid v\u00f5i rahvusvahelised organisatsioonid<br>\u00d5iguslikud vs poliitilised vaidlused<br>Vaidluste lahendamise meetodid on ette n\u00e4htud konkreetsetes rahvusvahelistes lepingutes ehk nt kus me vaidlusi lahendame<br><span style=\"text-decoration: underline;\">Kaks keskset \u00f5iguslikku meetodit (poliitilisi vaidlusi kohtutes ei lahendata):<\/span><br>Kohus &#8211; kindlaks m\u00e4\u00e4ratud<br>Vahekohus &#8211; riikide enda s\u00f5na\u00f5igus oluliselt suurem; tihti vaid sekretariaat, nimetatud kohtunikud ja m\u00f5ned reeglid, kuidas vaidlusi lahendada<\/p>\n\n\n\n<p>Eesti ja rahvusvahelise ettev\u00f5tte vaheline vaidlus toimus Haagis asuvas alalises vahekohtus (1899 asutatud Haagi esimesel rahukonverentsil).<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Rahvusvahelise vahekohtu jurisdiktsioon<\/strong><br>riikidevahelised vaidlused<br>investor-riik vaidlused: leping riikide vahel, kuid sellest saavad kasu liikmesriigis asutatud ettev\u00f5tted<br>pooled otsustavad, millised menetlusnormid rakenduvad: ICSID konventsioon v\u00f5i \u00dcRO rahvusvahelise kaubandus\u00f5iguse komisjoni arbitraa\u017eireeglid (ELA vs Eesti kaasuse puhul valiti see)<br>Otsus on l\u00f5plik ja pooltele kohustuslik<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<p><strong>ELA v Eesti Vabariik<\/strong><br>Arbitraa\u017ei tribunali koosseis: endine Riigikohtu kohtunik Bruno Simma (president) + 2 kohtunikku<br>Vaidluse lahendamise koht: \u0160veits<\/p>\n\n\n\n<p><span style=\"text-decoration: underline;\">Kes siis vaidlesid?<\/span><br>ELA on USA ettev\u00f5te &#8211; Investorite hulgas ka Venemaa kodanik<br>Hageja v\u00e4itis, et investeeris Tallinnas asuvasse Lennusadamasse, mille kaudu tegutsesid ettev\u00f5tted AS BPV, AS Verest, O\u00dc Agrin Partion ja AS ELA Tolli.<br>Lennusadam oli osa endisest NSVL s\u00f5jav\u00e4e territooriumist, mis 1990. aastatel l\u00e4ks Eesti omandisse ja seej\u00e4rel osaliselt eraettev\u00f5tetele.<br>Investeeringute hulgas olid:<br>Teatud hoonete ja rajatiste omandi\u00f5iguse ja kasutus\u00f5iguse v\u00e4idetav omandamine.<\/p>\n\n\n\n<p><span style=\"text-decoration: underline;\">Vaidluse sisu<\/span><br>Investor v\u00e4itis, et tegeles sadama arendamise ja opereerimisega:<br>Kai nr 38 rekonstrukteerimine<br>Sadamaalal \u00e4ritegevuse ja ekspordi arendamine (nt puitmaterjalide k\u00e4itlemine)<br>Sadama infrastruktuuri laiendamise kavatsused ja plaanid (sh koost\u00f6\u00f6 Tallinna linnaga)<\/p>\n\n\n\n<p><span style=\"text-decoration: underline;\">Kohtumenetlus<\/span><br>Kestis Eesti kohtutes 1997-2006<br>Tsiviilvaidlused hoonete ja sadama territooriumi omandi \u00fcle<br>Justkui oleks Eesti kohtus\u00fcsteem korrumpeerunud ning vene p\u00e4ritolu inimesi koheldakse erinevalt<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Vahekohtumenetlus alates 2017. aastast<\/strong><br>Menetluse alus: Eesti rikkus Eesti-USA BIT lepingut, kahjustades ELA investeeringuid Lennusadamas<br>* BIT-id on lepingud, mida kaks riiki on omavahel s\u00f5lminud, et soodustada ettev\u00f5tete investeeringuid \u00fcksteise riiki. BIT lepingu j\u00e4rgi kaitstakse riiki tehtud investeeringuid \u00f5iguslikult<\/p>\n\n\n\n<p>Eesti tegevus oli v\u00e4idetavalt:<br>1. Diskrimineeriv ja meelevaldne<br>2. Hea usu p\u00f5him\u00f5tet ja \u00f5igusp\u00e4rast otsust rikkuv<br>3. \u00d5igusriigi p\u00f5him\u00f5tet eirav ja eba\u00f5iglane<br>4. Omandi ebaseaduslik v\u00f5\u00f5randamine (ekspropriatsioon) ilma n\u00f5uetekohase kompensatsioonita<\/p>\n\n\n\n<p><span style=\"text-decoration: underline;\">Kesksed v\u00e4ited (ELA):<\/span><br>Rikuti \u00f5iglast ja v\u00f5rdset kohtlemist: ELA ettev\u00f5tet koheldi Eesti riigi poolt teistmoodi kui teisi ettev\u00f5tteid<br>Meelevaldsuse ja diskrimineerimise keeld:<br>Eesti haldus- ja kohtuasutused tegutsesid meelevaldselt ja diskrimineerivalt, kahjustades investeeringu v\u00e4\u00e4rtust<br>Tegevuse takistamine<br>Ajaloolise konteksti olulisus &#8211; NSVL s\u00f5jav\u00e4elt \u00fcleminek<\/p>\n\n\n\n<p>Eesti erip\u00e4ra tuli v\u00e4lja selle poolest, et kasutati ajaloo argumenti riigi vastu, mida paljudes arbitraa\u017ei kaasustes ei kohta.<\/p>\n\n\n\n<p>Ekspropriatsiooni keeld (v\u00f5\u00f5randamise)<br>T\u00f5hus \u00f5iguskaitse: Eesti kohtud on korrumpeerunud<\/p>\n\n\n\n<p><span style=\"text-decoration: underline;\">Eesti vastuv\u00e4ited<\/span><br>Jurisdiktsioon ja vastuv\u00f5etavus:<br>Eesti seadis kahtluse alla vahekohtu p\u00e4devuse (jurisdiktsiooni) vaidlust lahenda, v\u00e4ites, et ELA-l puudusid lepinguga kaitstavad investeeringud Eestis \u2192 vahekohus l\u00fckkas selle tagasi<br>Sisuline argument: Eesti riik v\u00e4itis, et oleks igat teist ettev\u00f5tet samamoodi kohelnud ning, et kedagi pole diskrimineeritud.<\/p>\n\n\n\n<p><span style=\"text-decoration: underline;\">Vahekohtu seisukohad: jurisdiktsioon ja vastuv\u00f5etavus<\/span><br>Jurisdiktsioon &#8211; vahekohus leidis, et ilmselgelt investeeringud olid, kuna \u00e4ritegevus oli varem toimunud \u2192 vahekohus v\u00f5ttis seega menetlusse<\/p>\n\n\n\n<p><span style=\"text-decoration: underline;\">Kohtu seisukohad:<br><\/span>\u00d5iglase ja v\u00f5rdse kohtlemise n\u00f5ue: kohus ei leidnud, et Eesti oleks lepinguid rikkunud<\/p>\n\n\n\n<p><span style=\"text-decoration: underline;\">L\u00f5pplahendus:<\/span><br>K\u00f5ik ELA n\u00f5uded EV vastu j\u00e4eti rahuldamata<br>Kohus otsustas, et Eesti ei ole rikkunud investeeringute kaitse lepingut<br>Kulude jaotus<br>ca 3 mlj kohtukulusid \u2192 kui riigi kasuks tehakse otsust, siis on tava, et jagatakse osapoolte vahel pooleks<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kas kasulik \u00f5iguskaitsevahend?<\/strong><br>Ainus v\u00f5imalus rv ettev\u00f5te-riigi vaidluseks<br>USA ei ole BIT-e t\u00fchistanud!<br>Tihti kasutatavad kesksed v\u00e4ited:<br>* \u00d5iglane ja v\u00f5rdne kohtlemine<br>* Meelevaldsuse ja diskrimineerimise keeld<br>* Omandi\u00f5iguse kaitse, piiratud \u00f5igus riigistada<br>* Riiklike \u00f5iguskaitsevahendite t\u00f5husus<br>* \u00d5igustatud ootus<\/p>\n\n\n\n<p>Erip\u00e4ra:<br>Ajaloolise ja poliitilise tausta erilisus<br>Rahvusliku p\u00e4ritolu argument<\/p>\n\n\n\n<p><strong>K\u00fcsimused<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Q: Kui 1990ndatel oli p\u00f5hjust kahelda Eesti kohtus\u00fcsteemi \u00f5igluses, siis miks 2025. aastal on m\u00f5istlik arbitraa\u017ei v\u00f5imalus BIT-i sisse panna, kuiv\u00f5rd m\u00f5lema osapoole jaoks oleks odavam riigisiseselt vaielda?<br>A: Poliitiline re\u017eiim v\u00f5ib muutuda ning BIT annab lisagarantii ettev\u00f5ttele.<\/p>\n\n\n\n<p>BIT ei keelusta riigistamist, aga ta \u00fctleb, et riik peab tagama v\u00f5rdse kohtlemise selle puhul.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Trumpi tollide vastu vaidlemine BIT-idega<\/strong><br>Kuna k\u00f5ik saavad \u201c\u00fche vitsaga\u201d, siis diskrimineerimise v\u00e4ide on veidi v\u00e4he m\u00f5juv.<\/p>\n\n\n\n<p>BIT-ides on suuresti defineeritud, mida k\u00e4sitletakse investeeringuna, nt kas kaubavahetus on investeering \u2192 s\u00f5ltub konkreetsest lepingust.<\/p>\n\n\n\n<p>Luhamaa prognoosib, et WTO vaidlusi tuleb USA tollide p\u00e4rast\u2026aga seal me r\u00e4\u00e4gime riikidevahelistest vaidlustest mitte riigi ja ettev\u00f5tte vahelistest vaidlustest. Vahem\u00e4rkusena: WTO-s esindab Eestit Euroopa Liit.<\/p>\n\n\n\n<p>Q: Teemav\u00e4line k\u00fcsimus, aga kas praegu valimis\u00f5iguse ja kiriku eeln\u00f5u taustal on v\u00f5imalik n\u00e4ha v\u00f5imalikke \u00f5iguslikke vaidlusi Eesti riigiga?<br>A: Kuiv\u00f5rd see on tehtud p\u00f5hiseaduse muutmise teel, siis valimis\u00f5iguse k\u00fcsimuse \u00fcle ei ole n\u00e4ha vaidlusi.<\/p>\n\n\n\n<p>Oleme taasiseseisvusmisaja algusest saadik n\u00e4inud, et Venemaa on kasutanud vene p\u00e4ritolu inimeste diskrimineerimise argumenti k\u00f5igis Eesti riigiga peetud vaidlustes.<\/p>\n\n\n\n<p>Q: Kui keeruline on riigi ajaloolist konteksti nendest vaidlustes edasi anda\/selgeks teha?<br>A: M\u00f5nes m\u00f5istes tahaks \u00f6elda, et rahvusvahelist \u00f5igust ei peaks tegema ajaloo baasilt, aga nendes k\u00fcsimustes v\u00f5ivad p\u00f5hjendused olla tihti ajaloost tulenevad. Faktid on olulised.<\/p>\n\n\n\n<p>Q: Kuidas tehakse kohtutes kindlaks ajaloolised faktid?<br>A: Kohtud m\u00f5istavad faktidena seda, millel on t\u00f5endeid\/dokumente, mis neid fakte kinnitavad. Muidugi nendele t\u00f5enditele saab anda erinevaid t\u00f5lgendusi, aga see on omaette k\u00fcsimus.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Katre Luhamaa, 08.04.2025 Vaidluste lahendamine rahvusvahelises \u00f5igusesAluseks on poolte vaba taheVastastikkus &#8211; ma olen seotud sellega, milles olen kokku leppinud ja millega tahan olla seotudSubjektideks \u00fcldjuhul riigid v\u00f5i rahvusvahelised organisatsioonid\u00d5iguslikud vs poliitilised vaidlusedVaidluste lahendamise meetodid on ette n\u00e4htud konkreetsetes rahvusvahelistes lepingutes ehk nt kus me vaidlusi lahendameKaks keskset \u00f5iguslikku meetodit (poliitilisi vaidlusi kohtutes ei lahendata):Kohus [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":14946,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,123],"tags":[],"class_list":["post-14944","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loengud","category-loengud-2025"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14944","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=14944"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14944\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":14945,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14944\/revisions\/14945"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/14946"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=14944"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=14944"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=14944"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}