Jaan-Kristjan Unt: Kokkuv\u00f5te Eero Medijaineni loengust<\/p>\n\n\n\n
Teisip\u00e4eval, 11. oktoobril 2011 k\u00e4is Rahvusvaheliste Suhete Ringile loengut pidamas ajaloolane Eero Medijainen, kes r\u00e4\u00e4kis teemal \u201eTunnustamise probleemid ja Baltikum\u201c.<\/p>\n\n\n\n
Lektor juhatas loengu sisse k\u00fcsimusega, mitu riiki on Palestiinat tunnustanud ning t\u00f5i v\u00e4lja, et enamik riike on Palestiinat tunnustanud, aga Eesti nende hulka ei kuulu; samas on n\u00e4iteks Kosovo puhul lugu vastupidine. Seega n\u00e4ib, nagu ei eksisteeriks \u00fchtset tunnustamise printsiipi ja tekib k\u00fcsimus: mis on v\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hine diplomaatia ning millistele v\u00e4\u00e4rtustele p\u00f5hineb siis Eesti diplomaatia. Esineja t\u00f5i v\u00e4lja ka selle, et n\u00e4iteks Taiwani tunnustavad de jure v\u00e4hesed riigid, kuid enamus sellegipoolest j\u00e4tkab Taiwaniga suhtlemist.<\/p>\n\n\n\n
Seoses Balti riikide tunnustamisega 20. sajandil on olnud palju probleeme ning eriarvamusi. Kas riigi ja valitsuse tunnustamisel on vahe? Rahvustevahelise \u00f5iguse vallas eksisteerib 2 teooriat: esimene n\u00e4eb ette, et riik saab tekkida vaid tunnustuse p\u00f5hjal; teine aga, et riik peab eelnevalt loodud olema, et seda tunnustada saaks. Baltikumi puhul anti tunnustus riikidele. Kerkib k\u00fcsimus, kas tunnustus on kahepoolne akt. I maailmas\u00f5ja j\u00e4rel tahtsid Baltikumi riigid, et neid tunnustataks Pariisi rahukonverentsil, kuiv\u00f5rd kollektiivne tunnustus annab riigile teatud staatuse. Algul taotleti tunnustust s\u00f5jan\u00f5ukogult. 1918. aastal tunnustasid liitlased Eestit de facto \u2013 seejuures mitte kollektiivselt. See aga oli suureks pettumuseks, kuiv\u00f5rd olulisem on siiski de jure tunnustus Seej\u00e4rel loodeti konverentsidele. Ametlikult aga Balti riike Pariisi rahukonverentsil ei tunnustatud (Balti riigid ei mahtunud \u00fchegi 3 riikide kategooria alla \u2013 poolametlikult mainiti vaid Soomet). Ametlikult, de jure tunnustustasid liitlased Eestit alles 1921. aastal ning ka siis tuli tunnustus \u00fchekaupa, mitte kollektiivselt (nagu loodeti).<\/p>\n\n\n\n
Esimesena tunnustas Eestit de jure N\u00f5ukogude Venemaa. Kas aga tunnustuseta riigi tunnustus on midagi v\u00e4\u00e4rt? Kui nimetada seda esimeseks tunnustuseks ning Eesti iseseisvuse nurgakiviks, muudaks see olukorra kahtlaseks, kuna seel\u00e4bi mittetunnustatud riik looks \u00f5igust teise riigi jaoks. Siiski oli Vene F\u00f6deratsioon tunnustanud enne ka Soome ja Poola iseseisvumist ja kuiv\u00f5rd Soome oli juba 1919. aastal saanud ametlikke tunnustusi (ehk Soome ja Vene F\u00f6deratsiooni vahel eksisteeris ametlik tunnustus), legitimeerib see ka Tartu rahu. J\u00e4rgmisena tunnustaski Eestit Soome 1920. aastal (Soome tunnustus oli vajalik, et l\u00e4\u00e4neriigid saaksid samuti Eestit tunnustada).<\/p>\n\n\n\n
1921. aastaks oli aga Eestit, L\u00e4tit ja Leedut juba \u00fche tervikuna n\u00e4gema hakatud (arvatavasti ameeriklaste eestvedamisel). Euroopa riigid oleksid valmis olnud tunnustama L\u00e4tit ja Eestit, Leedut aga tema sel ajal veel lahtiste piirik\u00fcsimuste t\u00f5ttu mitte. Seega lepiti ameeriklaste n\u00e4gemusega. Sellest ajast v\u00f5ib r\u00e4\u00e4kida ka \u00fchtsest Baltikumist. Ameerika tunnustas Balti riike alles 1922. aasta juunis. On r\u00e4\u00e4gitud ka mittetunnustamisest kui suunast poliitikas. N\u00e4iteks kui Etioopia vallutati Itaalia poolt 1936. aastal ja enamik riike tunnustas Etioopia annekteerimist 1938. aastal, siis 1940. aastal v\u00f5eti tunnustus tagasi. Ka Eesti tunnustas Etioopia annekteerimist ning sei j\u00f5udnud seda ka 1940. aastal tagasi v\u00f5tta (mist\u00f5ttu siin j\u00e4llegi kerkib esile v\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hise diplomaatia k\u00fcsimus).<\/p>\n\n\n\n
1919. aastal allus Landeswehr ametlikult Berliini kaitseministeeriumile. Juriidiliselt s\u00f5disid Eesti ja L\u00e4ti v\u00e4ed j\u00e4relikult Saksamaaga. L\u00e4ti s\u00f5lmis hiljem rahulepingu, Eesti pole seda aga kunagi teinud. Kui r\u00e4\u00e4gitakse Saksa okupatsioonist, siis kas Eesti ja Saksamaa s\u00f5disid? Eesti Saksamaale aga s\u00f5da ei kuulutanud \u2013 kas seega lepiti okupatsiooniga? Eesti tunnustas ka Austria okupeerimist ning kui T\u0161ehhoslovakkia likvideeriti ja loodi Slovakkia, siis Eesti tunnustas ka seda. USA n\u00e4iteks juhtunut ei tunnustanud, seega oleks ju ta v\u00f5inud tunnustada Eesti okupeerimist. Eesti oli Slovakkia ja T\u0161ehhi eraldumise ajaks juba iseseisvunud \u2013 kas Eesti tunnustas v\u00f5i taastunnustas Slovakkia iseseisvumist (viimane oleks olnud solvav T\u0161ehhi suhtes). Kas T\u0161ehhoslovakkia on tunnustanud Eesti annekteerimist (sel juhul ei saaks T\u0161ehhoslovakkiale mingeid etteheiteid teha, kuna ka Eesti on esimese annekteerimist tunnustanud).<\/p>\n\n\n\n
Hollandit tunnustas Eesti 1921. aastal. Holland algselt N. Liitu ei tunnustanud ning tegi seda alles 1942. aastal. Samas ei olnud siis juttu Balti riikidest. Tekib k\u00fcsimus, kas Holland tunnustas N. Liidu 1939. v\u00f5i 1940. aasta piire ning kas tunnustati Balti riikide annekteerimist (1942. oli Baltikum Saksa v\u00e4gede okupatsiooni all).<\/p>\n\n\n\n
Sumner Welles\u2019i deklaratsiooniga m\u00f5istis Ameerika 23. juulil 1940. aastal hukka j\u00f5uga toimunud territoriaalsed muudatused. Seda on Eesti iseseisvuse koha pealt peetud \u00fcheks t\u00e4htsaimaks dokumendiks. Samas on tegemist kahtlase dokumendiga, kuna agressorile on vaid vihjatud kui \u201e\u00fcks suurem naaberriik.\u201c Kui Ameerika ei tunnustanud 1938. aastal Poola annekteerimist, \u00f6eldi see aga otse v\u00e4lja. Samamoodi on olnud k\u00f5rgelt hinnatud ka Atlandi harta, mis aga ei ole kunagi olnud riikidevaheline leping vaid pigem dokument, mis v\u00e4ljendas l\u00e4\u00e4neriikide suhtumist. Kuna aga see pole siduv leping, ei saa selle mittet\u00e4itmist esitada s\u00fc\u00fcdistusena.<\/p>\n\n\n\n
Konspekteeris Jaan-Kristjan Unt<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Jaan-Kristjan Unt: Kokkuv\u00f5te Eero Medijaineni loengust Teisip\u00e4eval, 11. oktoobril 2011 k\u00e4is Rahvusvaheliste Suhete Ringile loengut pidamas ajaloolane Eero Medijainen, kes r\u00e4\u00e4kis teemal \u201eTunnustamise probleemid ja Baltikum\u201c. Lektor juhatas loengu sisse k\u00fcsimusega, mitu riiki on Palestiinat tunnustanud ning t\u00f5i v\u00e4lja, et enamik riike on Palestiinat tunnustanud, aga Eesti nende hulka ei kuulu; samas on n\u00e4iteks Kosovo […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,78],"tags":[],"class_list":["post-1492","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-loengud","category-78"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1492","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1492"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1492\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1492"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1492"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1492"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}