Marek Soomaa: Kokkuv\u00f5te Ren\u00e9 V\u00e4rgi loengust<\/p>\n\n\n\n
Teisip\u00e4eval, 20. septembril 2011 k\u00e4is Rahvusvaheliste Suhete Ringile loengut pidamas Tartu \u00dclikooli rahvusvahelise \u00f5iguse lektor ning Kaitsev\u00e4e \u00dchendatud \u00d5ppeasutuste riigi- ja rahvusvahelise \u00f5iguse dotsent Ren\u00e9 V\u00e4rk, kes r\u00e4\u00e4kis teemal \u201eTerrorism, riigi vastutus ja relvastatud j\u00f5u kasutamine\u201c.<\/p>\n\n\n\n
Viimastel aastatel on alates 11.09.2001 terrorismist v\u00e4ga palju r\u00e4\u00e4gitud. T\u00e4naseni ei ole kokku lepitud, mida t\u00e4hendab m\u00f5iste terrorism. Karistus\u00f5iguslikult on vajalik s\u00e4testada eelnevalt, mida terrorism t\u00e4hendab, enne kui kedagi s\u00fc\u00fcdi saab m\u00f5ista, sest karistus\u00f5igus kehtib etteulatuvalt. Definitsiooni sellele m\u00f5istele on otsitud juba 1930ndatest alates. T\u00f5sisemalt tegeleti sellega 1970ndatel.<\/p>\n\n\n\n
Oluliselt on siia segatud Iisrael ja sellega seonduv. Omamoodi j\u00e4lje on j\u00e4tnud ka kolonialism. On teatud vastuolud emamaade ja koloniaalmaade vahel.<\/p>\n\n\n\n
V\u00e4ga loodeti, et 11.09.2001 t\u00f5ttu v\u00f5etakse \u00fchtne arusaam vastu ja omaks, paraku seda ei juhtunud. Terrorism ei ole midagi triviaalset. L\u00e4\u00e4neriigid ei usu, et riiklikud v\u00f5imud saavad terroriaktsione toime panna.<\/p>\n\n\n\n
Lennukite kaaperdamise osas on riigid suutnud kokku leppida ja poliitilised t\u00f5ekspidamised k\u00f5rvale l\u00fckata. Riigid ei taha kaaperdamist siiski terrorismiga seostada.<\/p>\n\n\n\n
\u00c4ra on tehtud \u00fchtteist nii maailmas kui ka regionaalses kontekstis. Samas Araabiamaade konventsioone tuleks vaadata teatava kriitikaga, sest nende arusaamad terrorismist on tunduvalt erinevad v\u00f5rreldes l\u00e4\u00e4nega. Riigid on hakanud jagama arusaama, et terrorismiga peaks tegelema s\u00f5jav\u00e4gi, mitte korrakaitse (politsei ja prokuratuur). Samas siin v\u00f5ivad tekkida teatavad probleemid kuna s\u00f5jav\u00e4e puhul on reeglid liberaalsemad ja see v\u00f5ib tuua kaasa liigse j\u00f5u kasutamise ning konfliktid. T\u00e4nase seisuga tegelevad v\u00f5itlusega m\u00f5lemad. Arvates et r\u00fchmitused, mis tegelevad terrorismiga pole samastatavad riikidega, siis v\u00f5ivad tekkida probleemid r\u00fchmitustega v\u00f5itlemisel ka riikidega, sest sisuliselt sekutakse teiste riikide siseasjadesse. Seda seet\u00f5ttu, et r\u00fchmitused tegutsevad siiski m\u00f5ne riigi territooriumil ja teise riigi sekkumine n\u00e4itab, et riik ei suuda ise toime tulla terrorismiga v\u00f5itlemisel.<\/p>\n\n\n\n
Juriidiliselt on asjad tunduvalt keerulisemad. On v\u00f5imalik, et riigid tolereerivad r\u00fchmitusi, lubavad neil vabalt tegutseda (nt Al-Qaeda). Selline k\u00e4itumine aitab terrorismile kaasa. Ka riigi v\u00f5imetus v\u00f5ib terrorismi soodustada. Ise ei suudeta teha ja teistel, kes tahavad, ei lubata midagi teha. Pigem on riik siiski vastutav siis, kui riik toetab r\u00fchmitust. Riigi ja terroristliku r\u00fchmituse vahel ei ole tavaliselt mingit n\u00e4htavat sidet. Samas v\u00f5ib neid de facto lugeda riiklikeks organisatsioonideks. See on koht, kus peaks rahvusvaheline \u00f5igus sekkuma.<\/p>\n\n\n\n
On kaks v\u00f5imalikku testi, millega sidet riigi ja r\u00fchmituse vahel tuvastada. Tuleb t\u00f5estada, et riik andis k\u00e4su r\u00fcnnaku teostamiseks ja finantseeris seda. Kui suudetakse seda t\u00f5estada, siis oleks v\u00f5imalik riiki r\u00fcnnata. On olemas ka \u00fcldise kontrolli test, mis t\u00e4hendab, et riik annab \u00fcldisi korraldusi r\u00fchmitustele. Selle testiga t\u00f5estamine on tunduvalt lihtsam. Esimese variandi pakkus v\u00e4lja Rahvusvaheline kohus Haagis, teise pakkus v\u00e4lja Endise Jugoslaavia Rahvusvaheline Kriminaaltribunaal Jugoslaavias.<\/p>\n\n\n\n
Peavalu valmistab olukord, kus riik ei ole suuteline midagi ette v\u00f5tma terroristlike r\u00fchmitustega. Sellisel juhul on neid teste keerulisem rakendada, kuid mitte v\u00f5imatu. \u00dcldise rahvusvahelise \u00f5iguse p\u00f5him\u00f5tte kohaselt ei tohi riigi territooriumit kasutada selleks, et teha v\u00f5imalikuks teiste riikide r\u00fcndamist. Laias laastus v\u00f5ib \u00f6elda, et Afganistaani s\u00f5da oli legitiimne.<\/p>\n\n\n\n
Enesekaitse<\/p>\n\n\n\n
Ei tohi ajada segi olukorraga, kus tuuakse p\u00f5hjenduseks ebamugava olukorra vastu astumist. Enesekaiste t\u00e4hendab siiski ainult olukorda, kus riiki on tabanud relvastatud r\u00fcnnak. On tekkinud k\u00fcsimusi, kas relvastatud r\u00fcndeks lugeda ka terroristlike r\u00fchmituste r\u00fcnnakuid. Rahvusvaheline kogukond leidis, et v\u00f5ib kaitsta ka selliste r\u00fcnnakute vastu. Ei ole oluline, kes r\u00fcndas, oluline on r\u00fcnnak \u2013 milline see on ja milline on selle efekt. R\u00fcnnak 11.09.2001 puhul oli esimene kord, kui NATO kasutas artiklit 5. Riigi \u00f5igus enesekaitsele ei s\u00f5ltu t\u00e4nap\u00e4eval sellest, kes r\u00fcndab vaid kui suur on see r\u00fcnnak.<\/p>\n\n\n\n
Kas terrorism on midagi sellist, mille vastu v\u00f5iks rakendada kollektiivset julgeoleku s\u00fcsteemi? Idee poolest peaks Julgeolekun\u00f5ukogu monitoorima olukorda maailmas. Ja kui leiab mingi rikkumise, siis on v\u00f5imalik kasutada mingit sanktsioneerivat meedet. \u00dcks l\u00e4himaid n\u00e4iteid selle kohta on Liib\u00fca. Seda meedet v\u00f5ib kasutada ka terrorismi puhul. Julgeolekun\u00f5ukogu hakkas terrorismi vastu huvi tundma 1980ndatel, suurem huvi tekkis alles peale r\u00fcnnakut Ameerika \u00dchendriikidele. Sellest ajast sattuti \u00fcsna hoogu terrorismiga v\u00f5itlemisel, v\u00f5ib \u00f6elda, et isegi liiga hoogu. Julgeolekun\u00f5ukogu k\u00fcll n\u00f5uab v\u00f5itlemist terrorismiga, kuid ei ole andnud selgitust, mida ta peab silmas m\u00f5iste terrorism all. Asjaolu et Julgeolekun\u00f5ukogu \u00fctles, et iga terroriakt on oht rahule ja julgeolekule, muudab aga terrorismi triviaalseks. Kui r\u00e4\u00e4kida terrorismist kui n\u00e4htusest, mitte juhtumist, siis on v\u00e4ga keeruline \u00f6elda, et n\u00fc\u00fcd on asi l\u00f5ppenud. T\u00e4naseni ei ole veel juhtumit, kus Julgeolekun\u00f5ukogu oleks \u00f6elnud, et n\u00fc\u00fcd tuleb asuda r\u00fcndama terrorismi.<\/p>\n\n\n\n
Ka Eesti on l\u00e4inud terrorismi defineerimisega pisut hoogu, s\u00f5nastades karistusseadustikus terrorismi liiga laialt.<\/p>\n\n\n\n
Konspekteeris Marek Soomaa<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Marek Soomaa: Kokkuv\u00f5te Ren\u00e9 V\u00e4rgi loengust Teisip\u00e4eval, 20. septembril 2011 k\u00e4is Rahvusvaheliste Suhete Ringile loengut pidamas Tartu \u00dclikooli rahvusvahelise \u00f5iguse lektor ning Kaitsev\u00e4e \u00dchendatud \u00d5ppeasutuste riigi- ja rahvusvahelise \u00f5iguse dotsent Ren\u00e9 V\u00e4rk, kes r\u00e4\u00e4kis teemal \u201eTerrorism, riigi vastutus ja relvastatud j\u00f5u kasutamine\u201c. Viimastel aastatel on alates 11.09.2001 terrorismist v\u00e4ga palju r\u00e4\u00e4gitud. T\u00e4naseni ei ole kokku […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,78],"tags":[],"class_list":["post-1490","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-loengud","category-78"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1490","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1490"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1490\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1490"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1490"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1490"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}