Riina Palu, 11.02.2025<\/p>\n\n\n\n
Riina Palu<\/strong> Mereveondus kui maailma suurim kaupade transpordiviis<\/strong> Merenduse ajalugu<\/strong> Rahvusvaheline dimensioon<\/strong> Merendus rahvusvahelistes organisatsioonides<\/strong> Merendus ja rahvusvahelised suhted: majandus ja poliitika<\/strong> RV konfliktid ja merendus<\/strong> Mereline toimepidevus ja valmistumine kriisideks<\/strong> Merenduse roll 2022a alanud Ukraina s\u00f5jas<\/strong> Veealuse infrastruktuuri kaitse<\/strong> Teiste riikide kogemused ja \u00f5ppetunnid<\/strong> Kokkuv\u00f5te<\/strong> Riina Palu, 11.02.2025 Riina PaluMerendusettev\u00f5tja- ja teadlaneEesti Merendusklastri juhatuse liigeTegeleb merenduse digitaliseerimisega (Saaresalu O\u00dc)WISTA Estonia asutajaliige (naised merenduses) Mereveondus kui maailma suurim kaupade transpordiviis\u00fcle 80% maailmakaubandusest toimub merelalates 1970ndatest on merendus iga aasta kasvanud ca 2%ka hoolimata Rail Balticast n\u00e4eme Eestis mereveonduse kasvulisaks liiguvad merele mitmeid neid projekte, mis traditsiooniliselt on liikunud maismaad pidi (nt […]<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":14827,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,123],"tags":[],"class_list":["post-14826","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loengud","category-loengud-2025"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14826","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=14826"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14826\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":14928,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14826\/revisions\/14928"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/14827"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=14826"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=14826"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=14826"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Merendusettev\u00f5tja- ja teadlane
Eesti Merendusklastri juhatuse liige
Tegeleb merenduse digitaliseerimisega (Saaresalu O\u00dc)
WISTA Estonia asutajaliige (naised merenduses)<\/p>\n\n\n\n
\u00fcle 80% maailmakaubandusest toimub merel
alates 1970ndatest on merendus iga aasta kasvanud ca 2%
ka hoolimata Rail Balticast n\u00e4eme Eestis mereveonduse kasvu
lisaks liiguvad merele mitmeid neid projekte, mis traditsiooniliselt on liikunud maismaad pidi (nt laevhaiglad, mida on v\u00f5imalik liigutada kriisipiirkondadesse)
merendus on tulevikus palju enam n\u00e4htav, kui see on olnud siiani
kui maailmamajandus kasvab, siis kasvab ka mereveondus
Eestis merenduse kohta eraldi statistikat ei koguta, peame eraldi tellima merendust puudutava statistika kogumise
Eesti merendusklastri liikmed on mh
vesiviljelus, ehitus, IT ettev\u00f5tted, startupid, logistika, laevandus, kasvav on ka kaitset\u00f6\u00f6stuse valdkond
laeva lipuriik \u2013 Eesti laevaregistris saaksid olla teiste riikide ettev\u00f5tete laevad
Laevu on v\u00e4he Eesti lipu all, \u00fcks p\u00f5hjus on, et meie riik peaks tagama ka nt Taiwani meremeestele pensioneid, see on aga laevaomanikule lisakulu \u2013 pole atraktiivne
Eesti merenduses on u 1700 ettev\u00f5tet ja 18 000 t\u00f6\u00f6tajat
Merendusklaster \u2013 eesm\u00e4rk m\u00fc\u00fca riigist rohkem kaupu ja teenuseid v\u00e4lja, riigile on oluline, et suudaksime merenduses teha ekspordik\u00e4ivet
Eesti kaubavahetusest ca 60% toimub meritsi
s\u00f5ltume merendusest v\u00e4ga palju \u2013 kui \u00fchendused peaksid katkema, siis j\u00e4\u00e4ksime v\u00e4ga paljudest kaupadest ilma
sealjuures on oluline lipuriigi temaatika \u2013 laevadel on vastava riigi lipuregistris kohustused, \u00fcks nendest kohustustest on s\u00f5ja olukorras riigi heaks t\u00f6\u00f6tada
Merendus moodustab 4,2% Eesti SKP-st ja annab t\u00f6\u00f6d ligi 20 000 inimesele, k\u00f5ige suurem Eesti merendusettev\u00f5te on Tallink<\/p>\n\n\n\n
merendus hakkas drastiliselt arenema 15-17saj koloniaalajastu tulekuga
mereveondus l\u00e4ks v\u00e4ga palju kiiremaks aurulaevade tulekuga 18saj ja s\u00f5ltus siis palju v\u00e4hem ilmast
viikingi ajaks peetakse 8-11saj, viikingi t\u00fc\u00fcpi s\u00f5dalased tegutsesid aga Eesti aladel ilmselt juba palju varem
Hansa Liidu hiilgeaeg oli 15-17saj ja see andis t\u00f5uke ka Eesti merenduse arengule
20 aastaga on kaubak\u00e4ive Eesti sadamates kukkunud ligi 4 korda.
Eestit l\u00e4biv transiit alates 2007 langes (sest p\u00e4rast pronkss\u00f5duri eemaldamist siia enam Vene rahaga investeeringuid ei tehtud ja kaupa tuli ka v\u00e4hem), Venemaa hakkas intensiivsemalt arendama oma sadamaid L\u00e4\u00e4nemeres
merendusest on avalikkuses hakatud rohkem r\u00e4\u00e4kima viimasel ajal, kuna transiit Venemaaga on sisuliselt l\u00f5ppenud \u2013 on vaja olnud hakata arendama uusi \u00e4risuundi (nt vesinik)<\/p>\n\n\n\n
Suessi kanal \u2013 suur edasiminek globaalses merenduses (enam ei pidanud \u00fcmber Aafrika s\u00f5itma), laev v\u00f5itis varem u 40p, l\u00e4bi kanali 10-14p
2021 j\u00e4i kanalisse kinni Ever Giveni laev, mis v\u00f5imendas Covid-19ga tekkinud tarnekriisi maailmamajanduses
Panama kanal \u2013 peamiselt USA rahastatud, sai valmis 1914 ja kiirendas kaubavahetust eri maailmajagude vahel
konteinerite kasutuselev\u00f5tt 1950ndatel efektiivistas ka v\u00e4ga palju merekaubandust
L\u00e4\u00e4nemerre saavad tulla vaid laevad, mille s\u00fcvis on sobiv Taani v\u00e4inade l\u00e4bimiseks.
meretuuleparkides on palju potentsiaali<\/p>\n\n\n\n
Merendus on igal juhul rahvusvaheline \u2013 igal teisel kaldal on teine riik
\u00dcRO \u2013 koordineerib globaalsel tasandil merendust (nii keskkonna kui ka laevade tehniliste n\u00f5uete jm osas) l\u00e4bi IMO \u2013 seal k\u00e4ivad t\u00f6\u00f6grupid, kes tegelevad eri valdkonda koordineerimisega
selle all on UNCLOS (rv merenduse regulatsioon), seotud merekaablitega
oleme rv mere\u00f5iguses endiselt aastas 1884 \u2013 seet\u00f5ttu on meil ka praegu probleeme obstruktsioneerivate laevade vastutusele v\u00f5tmisega
Eestil IMOs kohapeal esindajat ei ole, seal k\u00e4ib delegaat, aga tegelikult oleks igal mereriigil vaja kohapealset esindajat
Euroopa Liit
European Maritime Safety Agency
IMO reguleerib, EL keerab vinti peale
NATO
ei reguleeri, aga toimetab kollektiivkaitse osas
alates 2011 on fookuses keskkonnajalaj\u00e4lje v\u00e4hendamine merendussektoris
merendus toodab 3% globaalsest s\u00fcsinikuheitest
v\u00f5rreldes 2020a, tuleb 2040 aastaks v\u00e4hendada s\u00fcsinikuheidet 70%
st et tuleb kasutusele v\u00f5tta palju uut tehnoloogiat ja k\u00fctuseid<\/p>\n\n\n\n
Hiina Siiditee ehk Belt and Road Initiative (BRI)
Hiina maailmavallutuse \u00fcks praktilistest v\u00e4ljunditest
nt Vahemeres on neil mitu suurt investeeringut, palju on investeeritud teistesse Aasia riikidesse ja ka Aafrikasse
2013-2021 Hiina ca 689 miljardit, USA 76 kokku viies infra sektoris: power plants, railways, highways, ports, and telecommunications infrastructure
Kaspia mere jagamine 2018
Varilaevastik
m\u00f5iste pole uus
seoses Venemaa t\u00e4iemahulise sissetungiga Ukrainasse hakkas Venemaa varilaevastikku rohkem kasutama, et sanktsioonidest k\u00f5rvale hiilida
ka kaablite juhtumeid seostatakse varilaevastikuga<\/p>\n\n\n\n
Ajaloolisi n\u00e4iteid
Puunia s\u00f5jad
Euroopa kolonialismi ajastu
Kahe maailmas\u00f5ja merev\u00e4e lahingud: J\u00fc\u00fctimaa lahing I MS ja Midway lahing II MS
k\u00fclm s\u00f5da ja v\u00f5idurelvastumine ka merel<\/p>\n\n\n\n
Kaasaegsed v\u00e4ljakutsed ja konfliktid
Suessi kanal ja huthide r\u00fcnnakud 2023+
Suessi ja Panama kanali kuivamine 2024
Piraatlus: eriti Aafrika sarvel
Territoriaalsed vaidlused: kalavarud, Arktika meretee ja gaasi ning naftavarud
Keskkonnaprobleemid: merede reostus ja \u00fclep\u00fc\u00fck
Suurv\u00f5imude konkurents: uued regulatsioonid ja tehnoloogiad
Hollandi ja Norra lobistavad k\u00f5ige rohkem rohetehnoloogiaid
merenduses poliitika ja majandus on v\u00e4ga tihedalt seotud<\/p>\n\n\n\n
Ukrainal pole eraldi kaitselaevastikku (riik ilma merev\u00e4eta), sellest hoolimata on nad olnud merel edukad
nad on v\u00f5tnud nii vees kui ka \u00f5hus kasutusele droonid<\/p>\n\n\n\n
kui riigil on infot 19 kaabli rikkumise kohta, siis erasektoril on infot 43 kaablite segamisest, aga need on lihtsalt varem \u00e4ra lahendatud
kui ankruots lasta vette, siis see segab nii palju laeva juhtimist, et pole v\u00f5imalik seda m\u00e4rkamatult enda j\u00e4rel 7h lohistada<\/p>\n\n\n\n
K\u00fcpros \u2013 \u00e4ra j\u00e4ta v\u00f5imalusi kasutamata, k\u00f5ik on militaar
Portugal \u2013 v\u00e4ga tihe koost\u00f6\u00f6 avaliku ja erasektori, tsiviili ja militaari vahel
palju roteeritakse t\u00f6\u00f6tajaid ka nt merev\u00e4est tsiviilvaldkonda, nt mereteadus on ka merev\u00e4e all
Singapur \u2013 tihe koost\u00f6\u00f6 tsiviili ja militaari vahel, uued tehnoloogiad<\/p>\n\n\n\n
muutunud julgeolekuolukorras pakub meremajandus Eestile suuri v\u00f5imalusi, kui riik suudab \u00e4ra kasutada oma strateegilist asukohta, tehnoloogilist p\u00e4devust ja rahvusvahelist koost\u00f6\u00f6d
j\u00e4tkusuutlikud lahendused, innovatsioon ja julgeoleku tugevdamine v\u00f5ivad muuta Eesti regionaalseks liidriks meremajanduse valdkonnas
merehunt 1.35 MEUR
laev 100 MEUR
koost\u00f6\u00f6 vs omal j\u00f5ul
rahuaeg vs s\u00f5jaolukord
seoses Ukraina s\u00f5ja alguse ja sanktsioonidega on Eesti merenduses toimunud langus
ehk avab Rail Baltica projekt p\u00f5hja ja l\u00f5una suunalisi uusi liikumisi, aga hetkel on Eestis oma geogr. olukorra \u00e4ra kasutamisega seis nadi
<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"