Andres P\u00f5der: Kokkuv\u00f5te Meelis Kiili loengust<\/p>\n\n\n\n
Teisip\u00e4eval, 29. m\u00e4rtsil k\u00e4is Rahvusvaheliste Suhete Ringile loengut pidamas Balti kaitsekolled\u017ei \u00fclem brigaadikindral Meelis Kiili, kes r\u00e4\u00e4kis teemal “Globaalne julgeolek ja Eesti s\u00f5jalised operatsioonid”.<\/p>\n\n\n\n
Loengu alguses n\u00e4itab Meelis Kiili \u00f6\u00f6kaarti. Osutab k\u00e4ega valgetele t\u00e4ppidele ja lisab, et seal elavad rikkad inimesed. Pimedas elab aga inimesi rohkem. Valguses elavad inimesed ei taastooda ennast. Kuhu tahetakse pimedast minna? Sinna, kus on valgus. S\u00f5jav\u00e4elased peavad tihti lahendama sotsiaalseid pingeid. Liberaalne L\u00e4\u00e4ne \u00fchiskond on loonud vale ettekujutuse ja immigrandid arvavad, et nad v\u00f5ivad teha k\u00f5ike, mida tahavad. N\u00fc\u00fcdseks on v\u00f5etud trend, et me l\u00e4heme lahendame probleeme seal, kus need on tekkinud. On levinud arvamus, et suudame seda s\u00f5jaliste vahenditega teha. Aga tegelikult ei suuda. Parimad relvad Afganistanis ei lase. Miks sinna minnakse? On rahvuslikud huvid ja neid tuleb kaitsta. Oleks vaja, et meie julgeolekupoliitika alused oleks lahti seletatud. Riiklikud huvidel on kategooriad, nende kaitseks peame rakendama erinevaid meetmeid. Osade kaitseks peab rakendama s\u00f5jalist j\u00f5udu. On levinud lihtsustatud mulje, et julgeolek on s\u00f5jav\u00e4elaste rida. See on vaid \u00fcks osa julgeolekust. On ka majanduslik, hariduslik, sotsiaalne julgeolek, energias\u00f5ltumatus. K\u00f5ik on omavahel seotud. S\u00f5da on poliitika j\u00e4tkamine teiste vahenditega.<\/p>\n\n\n\n
Kuidas reguleerida poliitikat nii, et riik funktsioneeriks h\u00e4sti? On vaja strateegiaid- poliitilisi eesm\u00e4rke, kuidas neid saavutada ja milliste vahenditega. See laieneb k\u00f5ikide valdkondadele. Me oleme kompleksne \u00fchiskond, s\u00fcsteem. S\u00f5jaline ja tsiviilvaldkond on l\u00e4bip\u00f5imunud. Julgeolekut on vaja kaitsta. K\u00f5ige lihtsam on saata seda tegema s\u00f5jav\u00e4elased. Eesti vaatepunktist Iraaki minemine oli \u00f5igustatud. Samas eetika: me okupeerisime teist. Riikidel ei ole s\u00f5pru, riikidel on huvid. Meie eesm\u00e4rk oli saada NATO liikmeks. Me n\u00e4itasime ennast strateegilise partnerina, soovi olla koalitsiooni liige. Reaalsus \u00fctleb seda, et meid aktsepteeritakse NATOs, et me saime omale suure partneri- USA. Mis piirini USA v\u00f5ib Eestit toetada? Ameeriklased on pragmaatilised. Nad on selgelt \u00f6elnud Gruusia s\u00f5ja ajal: meie abi on teel. See oli tugev signaal Venemaale. J\u00e4tke j\u00e4rele. Ka mittes\u00f5jalised vahendid: embargod jms. Meile tullakse appi, kuna muidu hakkavad nad ise lagunema. Artikkel viis on kindel kaitse. Tavar\u00fcnde t\u00f5en\u00e4osus v\u00e4ike, k\u00fcberr\u00fcnde t\u00f5en\u00e4osus \u00fclimalt suur. R\u00fcnne on defineerimise k\u00fcsimus? Mis on r\u00fcnne? K\u00fcberr\u00fcnne?.<\/p>\n\n\n\n
Kuidas reageeris meie \u00fchiskond Iraagile? Ei v\u00f5etud h\u00e4sti vastu. Aga kuidas Afganistani? Seda v\u00f5eti paremini vastu. Seet\u00f5ttu, et me oleme selle organisatsiooni liige. M\u00f5ned arvavad, et meil n\u00fc\u00fcd pole enam muret, oleme vihmavarju all. Vihmavari peab olema lahti. Meie Afganistanis hoiame seda lahti. Altpoolt v\u00f5ib ka pritsida! Ameeriklased n\u00f5uavad, et vaja 2 %. Vanad eelarvamused, Saksamaa. Saksamaa majandus domineerib kogu mandrit. Saksamaa on see, kes m\u00e4\u00e4rab julgeolekupoliitika, v\u00e4lispoliitika. Saksamaa on saavutanud oma eesm\u00e4rgi l\u00e4bi teiste vahendite.<\/p>\n\n\n\n
2 % on s\u00fcmboolse v\u00e4\u00e4rtusega, Saksamaa s\u00f5jalised kulutuse SKP-st 0,83 %. Absoluutarvudes on see suurem. Eesti oma suurem, kui L\u00e4tis v\u00f5i Leedul absoluutarvudes.<\/p>\n\n\n\n
Miks Eesti ei l\u00e4he kutselise s\u00f5jav\u00e4ele. See on poliitiline otsus. Kas see on pataljon, diviis? Kuskil on kriitiline mass, alla mida me ei suuda midagi teha. Ajateenistus on hariduse osa- enesedissipliin, meeskonnat\u00f6\u00f6, iseseisva elu algus. \u00dchiskonna elu osas. M\u00f5ned saavad seal esmakordselt sooja s\u00f6\u00f6ki ja k\u00f5hu t\u00e4ies. On ka integratsiooni t\u00f6\u00f6riist. Ajateenistusel on palju positiivset. Ajateenistus on julgeolekutagatis.<\/p>\n\n\n\n
L\u00e4\u00e4neriigid tegid suure vea r\u00fcnnates Liib\u00fcat. Milline on poliitiline eesm\u00e4rk. Keegi ei tea. Prantsusmaa p\u00fc\u00fce konflikti lokaliseerimiseks, muutus hoopis konflikti globaliseerimiseks. See on h\u00f5imup\u00f5hine \u00fchiskond. Oleme v\u00f5tnud positsiooni, et toetame mingit klanni, teadmata, mis see on.<\/p>\n\n\n\n
Hiinast v\u00f5ib saada l\u00e4bikukkunud riik. Keskklass on v\u00e4ike ja on loonud kinnisvaramulli. \u00dchiskond pole \u00fchtne. Hiina on t\u00e4ielikult s\u00f5ltuv ekspordist. Aga t\u00f5us 8%. Kommunistlikult juhitud kapitalism pole j\u00e4tkusuutlik. Hiina s\u00f5jav\u00e4gi pole mobiilne, rahvaarmee. Indial suurem perspektiiv ja ka s\u00f5jaliselt paremal j\u00e4rjel.<\/p>\n\n\n\n
Konspekteeris Andres P\u00f5der<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Andres P\u00f5der: Kokkuv\u00f5te Meelis Kiili loengust Teisip\u00e4eval, 29. m\u00e4rtsil k\u00e4is Rahvusvaheliste Suhete Ringile loengut pidamas Balti kaitsekolled\u017ei \u00fclem brigaadikindral Meelis Kiili, kes r\u00e4\u00e4kis teemal “Globaalne julgeolek ja Eesti s\u00f5jalised operatsioonid”. Loengu alguses n\u00e4itab Meelis Kiili \u00f6\u00f6kaarti. Osutab k\u00e4ega valgetele t\u00e4ppidele ja lisab, et seal elavad rikkad inimesed. Pimedas elab aga inimesi rohkem. Valguses elavad inimesed […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,78],"tags":[],"class_list":["post-1482","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-loengud","category-78"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1482","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1482"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1482\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1482"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1482"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1482"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}