Karl Haljasmets: Kokkuv\u00f5te Lauri M\u00e4lksoo loengust<\/p>\n\n\n\n
Teisip\u00e4eval, 15. m\u00e4rtsil k\u00e4is Rahvusvaheliste Suhete Ringile loengut pidamas \u00f5igusteadlane Lauri M\u00e4lksoo, kes r\u00e4\u00e4kis teemal “Venemaa ja Euroopa rahvusvaheline \u00f5igus: vastastikune m\u00f5ju”.<\/p>\n\n\n\n
Lauri M\u00e4lksoo (s\u00fcndinud 1975. aastal) l\u00f5petas 1998. aastal Tartu \u00dclikooli \u00f5igusteaduskonna cum laude. 1999. aastal omandas ta USA-s Georgetowni \u00fclikoolis magistrikraadi. 2002. aastal l\u00f5petas Lauri M\u00e4lksoo Berliini Humboldti \u00fclikoolis \u00f5igusteaduse doktorantuuri cum laude. 2006. aastast saati on Lauri M\u00e4lksoo Eesti Vabariigi presidendi m\u00f5ttekoja liige. 2007. aastal sai Lauri M\u00e4lksoo Eesti Teadusfondilt grandi Friedrich Martensi p\u00e4randi uurimiseks aastatel 2007-2008. 2009. aastal sai Lauri M\u00e4lksoo esimesena Eestis maineka Euroopa Uuringute N\u00f5ukogu (ERC) teadusgrandi, mille eesm\u00e4rgiks on uurida, milline m\u00f5ju on Vene F\u00f6deratsiooni \u00fcha mitteliberaalsemal valitsusel rahvusvahelise \u00f5iguse doktriinile ja selle kohaldamisele. 2009. aasta 1. septembrist on Lauri M\u00e4lksoo Tartu \u00dclikooli \u00f5igusteaduskonna rahvusvahelise \u00f5iguse professor. Lauri M\u00e4lksoo on publitseerinud mitmeid rahvusvahelise \u00f5iguse alaseid teadusartikelid nii Eesti kui ka v\u00e4lismaa \u00f5igus- ning \u00fchiskonnateaduste ajakirjades.<\/p>\n\n\n\n
Alustas m\u00f5istetest. Tekib k\u00fcsimus, mis on rahvusvaheline \u00f5igus. See viis, kuidas Euroopa rahvusvahelisest \u00f5igusest aru saab alates 17. sajandist ja Euroopa enda \u00f5igus t\u00e4hendavad k\u00fcllaltki sama. Kui kolonisatsiooni k\u00e4igus laieneti, siis tihti p\u00f5hjendusega, et teised ei saa asjadest nii aru, nagu meie ja \u00fcks selle elemente oli rahvusvaheline \u00f5igus. K\u00fcsimus, kuidas Venemaa selles Euroopa \u00f5iguse s\u00fcsteemis paikneb. Venemaa alates 17. sajandist kohanes Euroopa \u00f5igusega, kuni tuli aasta 1917 ja vana Euroopa varises kokku.<\/p>\n\n\n\n
20. sajandi uued protsessid. \u00dcks neist protsessidest on Euroopa \u00f5iguse esilekerkimine. See on rahvusvahelisest \u00f5igusest v\u00e4lja kasvanud, aga see taust kipub \u00e4ra ununema. P\u00f5hiline vahe rahvusvahelise \u00f5iguse paradigmal on l\u00e4\u00e4nel ja Venemaal suhtumine suver\u00e4\u00e4nsusesse. Venemaa ei ole tahtnud p\u00e4ris seda suver\u00e4\u00e4nsuse tuuma jagama hakata ja j\u00e4\u00e4b nii praegu normatiivsetest lahendustest k\u00f5rvale.L\u00e4\u00e4nes on rahvusvahelisest \u00f5igusest kinnipidamine nihkunud \u00fcha enam inim\u00f5igustele. N\u00e4iteks Venemaa \u00fctleb, et P\u00f5hja-Korea v\u00f5ib olla P\u00f5hja-Korea. Samas Euroopa \u00f5igus hakanud k\u00fcsima, mis tagaj\u00e4rgi see kaasa toob.<\/p>\n\n\n\n
Venemaa on v\u00f5tnud vastu rahvusliku julgeoleku raamdokumendi ja seal on tugevalt v\u00e4lja toodud nende kinnipidamine rahvusvahelisest \u00f5igusest, tuues ridade vahelt v\u00e4lja, et USA on tihti sellega vastuollu l\u00e4inud. Samas ei kajastu seal need uued rahvusvahelise \u00f5iguse v\u00e4\u00e4rtused nt inim\u00f5igused.<\/p>\n\n\n\n
Euroopa \u00f5igus kitsamalt v\u00f5ttes Euroopa Liit ja laiem versioon sellest Euroopa N\u00f5ukogu. Euroopa N\u00f5ukogu oli algselt k\u00fclma s\u00f5ja aegne moodustis, mis tahtis idale n\u00e4idata, et erinevalt teist rajame meie oma korra inim\u00f5igustele ja demokraatiale. P\u00e4rast NSV Liidu lagunemist oldi optimistlikud ja pigem v\u00f5eti vastu need, kes pingutavad ja neid endaga siduda. Venemaa v\u00f5eti vastu t\u00e4ies teadmises, et ta ei vasta tingimustele, l\u00e4htuti tema lubadustest. Samas pole Venemaa k\u00f5iki neid lubadusi praeguseks t\u00e4itnud. Nii l\u00e4\u00e4ne kui ka vene eliidi idee oli selles, et see vastuv\u00f5tmine aitab Venemaad taasl\u00e4\u00e4nestada.<\/p>\n\n\n\n
Mida rohkem l\u00e4\u00e4s ja Venemaa koost\u00f6\u00f6d tegid, seda rohkem m\u00f5isteti ka \u00fcksteise puuduj\u00e4\u00e4ke. Venemaal oli palju kohtuotsuste mittet\u00e4itmist, nt \u00f6eldakse, et riigil raha ei ole ja nii kannataja j\u00e4\u00e4bki ilma. V\u00f5imukultuur on v\u00e4ga erinev. Venemaal pigem piinlik, et nii palju kaebusi Strasbourgi satub ja nende kohtus\u00fcsteem seega puudulik on. Osa Euroopa N\u00f5ukogu paktist on see, et surmanuhtlus kaotatakse, aga Venemaa ei ole seda ratifitseerinud, p\u00f5hjendades rahva soovimatusega. Venemaa positsioon sarnaneb m\u00f5nes m\u00f5ttes USAga. Venemaal samas praegu ajutine lahendus, kus tegemist on moratooriumiga \u2013 Vene F\u00f6deratsiooni Konstitutsioonikohus tegi seda.<\/p>\n\n\n\n
Ilmselt siiski demokraatia ja inim\u00f5igused seotud. Strasbourgi j\u00f5udvad kaebused toovad esile Venemaa omap\u00e4rase t\u00f5lgenduse demokraatiast. Tekib laiem k\u00fcsimus, et mis on Venemaa v\u00f5imumudel. Samas ka paljud riigi elanikud ise toetavad \u201ek\u00f5va k\u00e4e\u201c mudelit kodumaal. K\u00fcsimus, kas surume Venemaale peale v\u00f5\u00f5rast mudelit, mida rahvas ise \u00fcksmeelselt ei toeta.<\/p>\n\n\n\n
1993. aastast vastu v\u00f5etud Venemaa uus p\u00f5hiseadus lubas rahvusvahelise \u00f5iguse norme nende maal rakendada. Enne polnud see v\u00f5imalik. P\u00f5himass sellest informatsioonist, mis Venemaa peaks tegema rahvusvahelise \u00f5iguse vallas on tegelikult peidus kaasustes, mitte koodeksis. Venemaa kohtunik oskab leida seadust tekstist, aga ta ei suuda seda leida pretsedendist. Eriti veel, kui see puudutab teisi riike. Eelmisel s\u00fcgisel tekkis reaalne konflikt Venemaa Konstitutsioonikohtu ja Euroopa Inim\u00f5iguste Kohtu vahel, kus viimane s\u00f5itis Venemaa kohtu otsusest \u00fcle, \u00f6eldes, et nad peaksid pretsedendi\u00f5igust rakendama. Venemaa kritiseerinud paljusid Strasbourgi otsuseid russofiilsena.<\/p>\n\n\n\n
T\u00e4nastest kaasustest Jukos huvitav, kus firma konfiskeeriti ilma kompensatsiooni maksmata. V\u00f5ib tekkida j\u00e4lle vastuseis Venemaa ja Strasbourgi vahel. K\u00fcsimus, kas viimane on piisavalt julge, et ka suur asju ette v\u00f5tta.<\/p>\n\n\n\n
Strasbourgi \u00f5iguse kohta v\u00f5ib \u00f6elda, et seal asuv kohus on tohutult \u00fclekoormatud. J\u00e4rjekorrad on umbes neli aastat. 60% praegu arutusele tulevatest asjadest on Euroopa idapiiri kohta (nt Venemaa, T\u00fcrgi, Ukraina). See on tekitanud v\u00f5\u00f5randumist vanades Euroopa liikmesriikides. Inglased \u00fctlevad, et see s\u00fcsteem on alla k\u00e4inud. K\u00fcsimus ka maksjate kohta. Suured k\u00fcsimused, nagu tapmised T\u00f0et\u00f0eenias v\u00f5ib-olla natukene tuimestab inimesi \u00e4ra ja nii ei v\u00f5eta t\u00f5siselt juhtumeid, kus nt kuskil Itaalias rikutakse inimeste \u00f5iguseid, pidades neid kinni.<\/p>\n\n\n\n
Moraalselt ka venelased ei taha l\u00e4\u00e4st usaldada. Peavad seda kuidagi moraalselt valeks. Venemaa ja l\u00e4\u00e4ne suhetes on kindlasti veel olulisi aspekte, nt Venemaa l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised Maailma Kaubandusorganisatsiooniga. Omaette huvitav on julgeolekupoliitika ja selle regionaalsed aspektid.<\/p>\n\n\n\n
Konspekteeris Karl Haljasmets<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Karl Haljasmets: Kokkuv\u00f5te Lauri M\u00e4lksoo loengust Teisip\u00e4eval, 15. m\u00e4rtsil k\u00e4is Rahvusvaheliste Suhete Ringile loengut pidamas \u00f5igusteadlane Lauri M\u00e4lksoo, kes r\u00e4\u00e4kis teemal “Venemaa ja Euroopa rahvusvaheline \u00f5igus: vastastikune m\u00f5ju”. Lauri M\u00e4lksoo (s\u00fcndinud 1975. aastal) l\u00f5petas 1998. aastal Tartu \u00dclikooli \u00f5igusteaduskonna cum laude. 1999. aastal omandas ta USA-s Georgetowni \u00fclikoolis magistrikraadi. 2002. aastal l\u00f5petas Lauri M\u00e4lksoo Berliini […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,78],"tags":[],"class_list":["post-1476","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-loengud","category-78"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1476","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1476"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1476\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1476"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1476"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1476"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}