{"id":14649,"date":"2024-11-21T18:34:24","date_gmt":"2024-11-21T16:34:24","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=14649"},"modified":"2025-06-30T19:28:08","modified_gmt":"2025-06-30T16:28:08","slug":"raul-eamets-euroopa-majandus-globaalses-konkurentsis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2024\/raul-eamets-euroopa-majandus-globaalses-konkurentsis\/","title":{"rendered":"Raul Eamets \u2013 Euroopa majandus globaalses konkurentsis"},"content":{"rendered":"
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n

Euroopa Liidu majanduslik olukord ja v\u00e4ljakutsed<\/strong><\/p>\n\n

Euroopa Liidu osakaal maailmamajanduses on 17%, olles koos Hiinaga teisel kohal, samas kui USA on esikohal (2023). Euroopa majanduse v\u00e4ljavaated on murettekitavad, kuna mahaj\u00e4\u00e4mus USA-st kasvab. Peamised probleemid on tootlikkuse mahaj\u00e4\u00e4mus ja t\u00f6\u00f6tundide v\u00e4hesus v\u00f5rreldes ameeriklastega. Hiina on kasvanud teiseks majandusj\u00f5uks maailmas.<\/p>\n\n

Euroopa peamised probleemid:<\/strong><\/p>\n\n

    \n
  • Tehnoloogiline s\u00f5ltuvus:<\/strong> Euroopa Liit s\u00f5ltub suuresti v\u00e4lismaistest tehnoloogiatest, mis muudab majanduse haavatavaks.<\/li>\n\n
  • Energia ja rohep\u00f6\u00f6re:<\/strong> Euroopa Liidu ettev\u00f5tted maksavad elektri eest 2-3 korda rohkem kui USA ja Hiina ettev\u00f5tted, mis v\u00e4hendab konkurentsiv\u00f5imet.<\/li>\n\n
  • Geopoliitilised riskid:<\/strong> maailm liigub protektsionismi suunas, kus multilateraalsete lepingute asemel s\u00f5lmitakse rohkem kahepoolseid lepinguid ning kehtestatakse sanktsioone ja tariife.<\/li>\n\n
  • Innovatsioonil\u00f5he:<\/strong> euroopa j\u00e4\u00e4b maha keerulistes ja tulevikku vaatavates tehnoloogiaarendustes, kus ees on Hiina ja USA.<\/li>\n<\/ul>\n\n

    Euroopa Liit on v\u00e4ga avatud majandus, kus v\u00e4liskaubandus moodustab 50% SKP-st (Eestis 75%), mis teeb meid v\u00e4ga s\u00f5ltuvaks v\u00e4lismaailmas toimuvast. Tehnoloogia valdkonnas j\u00e4\u00e4b Euroopa maha, kuna vaid neli maailma 50 suurimast tehnoloogiaettev\u00f5ttest on Euroopa omad. Maailma 50 tipp\u00fclikooli seas on vaid kolm Euroopast, samas kui Hiinast on 15 ja USA-st 21.<\/p>\n\n

    Energia ja rohep\u00f6\u00f6re:<\/strong> Euroopa \u00fcritab rohelise tehnoloogia valdkonnas teed n\u00e4idata, kuid roheliste tehnoloogiate tootmises on juhtroll Hiina k\u00e4es, mis omab monopoli oluliste ressursside \u00fcle. N\u00e4iteks 97% p\u00e4ikesepaneelidest toodetakse Hiinas. Seega, mida rohkem Euroopa Liidus rohetehnoloogiat arendatakse, seda rohkem toetatakse tegelikult Hiina majandust.<\/p>\n\n

    Riskikapital ja innovatsioon:<\/strong> USA-s on rohkem riskikapitali, kuna inimesed peavad iseenda eest hoolitsema, mis kogub rohkem raha. EL investeerib 80% v\u00e4hem kui USA iduettev\u00f5tetesse. Vaba tootearenduse raha formaalse t\u00f6\u00f6stuse jaoks EL-is ei ole, mist\u00f5ttu tuleb minna USA-sse.<\/p>\n\n

    Trumpi m\u00f5ju:<\/strong> Donald Trumpi v\u00f5it USA presidendivalimistel ei too Euroopa jaoks positiivseid muutusi. Trump on selgelt \u00f6elnud, et roheteemasse ei peaks USA v\u00e4ga palju panustama. Kui EL j\u00e4tkab panustamist, suureneb veelgi l\u00f5he EL-i ja USA vahel. Tollid, mis puudutavad Euroopat, muudavad ekspordi USA-sse kallimaks. Samas, kui dollar muutub tugevamaks ja euro odavamaks, on see Euroopa jaoks hea uudis, sest eksport USA-sse muutub odavamaks.<\/p>\n\n

    Euroopa haavatavus:<\/strong> Euroopa Liit on k\u00f5ige v\u00e4hem valmis end kaitsma, kuigi on toimunud oluline murrang, kus EL-i riigid on hakanud t\u00e4itma 2% n\u00f5uet SKP-st. Maailm liigub protektsionismi suunas, kus EL-i ideaal, et turg on vaba ja ostame sealt, kus on odavaim, enam ei t\u00f6\u00f6ta. Poliitikameetmete hulgas, mis puudutavad vabakaubandust, on kasvanud protektsionistlikud poliitikameetmed: multilateraalsete lepingute asemel s\u00f5lmitakse rohkem kahepoolseid lepinguid, samuti kehtestatakse sanktsioone, tariife ja tolle.<\/p>\n\n

    Euroopa valitsuste majanduspoliitika:<\/strong> Euroopa valitsused on majandust toetades pigem tagasihoidlikud. N\u00e4iteks Leedu toetas tugevalt oma ettev\u00f5tteid, kui elektrihinnad t\u00f5usid, ja sellep\u00e4rast l\u00e4heb Leedul paremini. Euroopa majandus- ja konkurentsiv\u00f5ime langeb, kuna palgad kasvavad kiiremini kui tootlikkus.<\/p>\n\n

    Eesti v\u00e4ljavaated:<\/strong><\/p>\n\n

      \n
    1. aasta prognoosid ei ole optimistlikud. Eesti ja Soome majandused k\u00e4ivad k\u00e4sik\u00e4es, mist\u00f5ttu Soome majanduse olukord m\u00f5jutab ka Eestit. Eesti majanduse probleemideks on inimeste negatiivsed ootused ja tarbijate kindlustunde kadumine. Ekspertide hinnangul m\u00e4ngib rolli ka v\u00e4hene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes. Raha v\u00e4ljat\u00f5mbamine kriisi ajal s\u00fcvendab majandusprobleemi.<\/li>\n<\/ol>\n\n

      Saksamaa olulisus:<\/strong> Saksamaa majanduslik olukord on murettekitav, kuna suured korporatsioonid t\u00f5mbavad tootmist kokku. Rahva rahulolematus v\u00f5ib viia poliitiliste muutusteni. Saksamaa on k\u00f5igi jaoks oluline, sest kui Saksamaal l\u00e4heb kehvasti, ei saa ka Eestil h\u00e4sti minna, kuna meie kaubanduspartnerid teevad suuresti koost\u00f6\u00f6d Saksamaaga.<\/p>\n\n

      Euroopa Keskpank:<\/strong> Euroopa Keskpanga intressim\u00e4\u00e4rad m\u00f5jutavad k\u00f5iki teisi panku. Hea uudis on, et Euribor on kukkunud, mis elavdab kinnisvaraturgu ja majandust.<\/p>\n\n

      Eesti majanduse tulevik:<\/strong> Kiiret majandust\u00f5usu maksude t\u00f5ttu ei tasu oodata. K\u00e4ibemaksu t\u00f5us t\u00f5stab hindasid ja v\u00e4hendab ostuj\u00f5udu, mis p\u00e4rsib tarbimist. T\u00f6\u00f6turul ei ole suuri muutusi, kuid palgad kasvavad kiiremini kui tootlikkus, mis v\u00f5ib m\u00f5jutada Eesti majandus- ja konkurentsiv\u00f5imet.<\/p>\n\n

      T\u00f6\u00f6turg:<\/strong> T\u00f6\u00f6turul ei ole suuri muutusi, h\u00f5ive on \u00fcks k\u00f5rgemaid. Avalikus sektoris h\u00f5ive kasv positiivne, aga erasektoris on h\u00f5ive n\u00e4itajad nulli peal v\u00f5i miinuses. Palgad on kasvanud pea 8%, avalikus sektoris eriti. T\u00f6\u00f6turu hea seisu taga on see, et avalik sektor on p\u00fcsinud tugev. T\u00f6\u00f6puudus on natukene kasvanud, aga tegelikult suhteliselt tagasihoidlik. Eestis on t\u00f6\u00f6puudus Euroopa m\u00f5istes k\u00f5rge, sest Euroopas ei ole t\u00f6\u00f6puudus eriti k\u00f5rge.<\/p>\n\n

      J\u00e4reldused:<\/strong> T\u00f6\u00f6turu seis on hea. K\u00f5rge h\u00f5ive toob kaasa selle, et palgad kasvavad, mis toob aga kaasa hinnat\u00f5usu, mis omakorda j\u00e4lle paneb palgad kasvama. Eesti majandus- ja konkurentsiv\u00f5ime langeb.<\/p>\n

      \t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t
      \n\t\t\t\t\t\t
      \n\t\t\t\t\t
      \n\t\t\t
      \n\t\t\t\t\t\t
      \n\t\t\t\t\t\t
      \n\t\t\t\t\t
      \n\t\t\t
      \n\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
      \n\t\t\t
      \n\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

      Euroopa Liidu majanduslik olukord ja v\u00e4ljakutsed Euroopa Liidu osakaal maailmamajanduses on 17%, olles koos Hiinaga teisel kohal, samas kui USA on esikohal (2023). Euroopa majanduse v\u00e4ljavaated on murettekitavad, kuna mahaj\u00e4\u00e4mus USA-st kasvab. Peamised probleemid on tootlikkuse mahaj\u00e4\u00e4mus ja t\u00f6\u00f6tundide v\u00e4hesus v\u00f5rreldes ameeriklastega. Hiina on kasvanud teiseks majandusj\u00f5uks maailmas. Euroopa peamised probleemid: Euroopa Liit on v\u00e4ga […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":14650,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,109],"tags":[],"class_list":["post-14649","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loengud","category-109"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14649","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=14649"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14649\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":15006,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14649\/revisions\/15006"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/14650"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=14649"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=14649"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=14649"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}