{"id":14509,"date":"2024-09-29T22:45:18","date_gmt":"2024-09-29T19:45:18","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=14509"},"modified":"2024-09-29T23:01:49","modified_gmt":"2024-09-29T20:01:49","slug":"toomas-hendrik-ilves-eesti-tee-natosse-ja-alliansi-tulevikuperspektiiv","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/uncategorized\/2024\/toomas-hendrik-ilves-eesti-tee-natosse-ja-alliansi-tulevikuperspektiiv\/","title":{"rendered":"Toomas Hendrik Ilves \u2013 Eesti tee NATOsse ja alliansi tulevikuperspektiiv"},"content":{"rendered":"

Rahvusvaheliste Suhete Ringi loeng 10. septembril
K\u00fclalisesineja Toomas Hendrik Ilves<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Loenguteema “V\u00e4ljakutsed ja takistused Eesti Vabariigi NATOsse ja Euroopa Liitu saamise
protsessis ja kuidas neid lahendati?”<\/em><\/p>\n\n\n\n

Semestri esimese loengu k\u00fclastajad said teemast detailse \u00fclevaate; need, kel ei \u00f5nnestunud
meiega \u00fchineda, saavad siinkohal k\u00f5lanud m\u00f5tetest parafraseeritud kujul \u00fclevaate:<\/p>\n\n\n\n

– Eestil, L\u00e4til ja Leedul oli taasiseseisvudes k\u00f5ige suurem k\u00fcsimus julgeolek<\/p>\n\n\n\n

– Eesti peamine soov oli esialgu saada NATOsse<\/p>\n\n\n\n

– 1994. aastal lahkusid Vene v\u00e4ed Eestist- Euroopa Liitu saamine ei olnud tol ajaperioodil prioriteet Eesti jaoks<\/p>\n\n\n\n

– Saksamaa, UK, Prantsusmaa, Itaalia ja Holland ei olnud n\u00f5us (osati) p\u00f5him\u00f5tte p\u00e4rastNL riike NATOsse v\u00f5tma<\/p>\n\n\n\n

– NATO osas oli selge, et Eesti liikmeks v\u00f5tmisel on olulised takistused suurriikidesuunalt- EL-i ja NATOsse p\u00fc\u00fcdlemise protsessi taustal hakkasid ilmnema asjaolud, et Venemaaja Serbia ei k\u00e4itu rahvusvahelisele \u00f5igusele kohaselt \u2013 see oli oht Eestile<\/p>\n\n\n\n

– NATO laienemine pidi olema poliitiline otsus, EL-iga liitumisele olid seatud agakriteeriumid, mis ei l\u00e4htunud vahetult poliitprotsessist<\/p>\n\n\n\n

– Euroopa Liitu saamiseks tuleb kuuluda Euroopa kontinendile \u2013 riigis peab olemademokraatia, turumajandus ja austatama inim\u00f5iguseid<\/p>\n\n\n\n

– Kui Eesti oleks saanud Euroopa Liitu siis l\u00f5ppeks Eesti vetostamine muudel k\u00fcsimustel(sh NATOsse saamisel), sest Euroopa Liidu riigid peavad kokku hoidma ja EL liikmesriigid ei saa lubada endale mitte kokkuhoidmist, sest muidu vetostatakse neid<\/p>\n\n\n\n

– Ilves esitas Lennart Merile v\u00e4lisministri ametikoha vastuv\u00f5tmiseks ettepaneku, et Eestipeab v\u00f5tma eesk\u00e4tt suuna EL-iga liitumisele, mitte niiv\u00f5rd NATOsse<\/p>\n\n\n\n

– Esimesel koosolekul kohtus ta Kyllike Sillastega, kes oli sellel ajal Euroopa Liidu b\u00fcrooeesistuja ja selle ainuke liige<\/p>\n\n\n\n

– Esialgu oli poliitiline toetus tekkinud Taanis, Soomes ning Rootsis, et Eesti peakskuuluma EL-i<\/p>\n\n\n\n

– Arvo P\u00e4rdi muusika aitas meil EL-i saada<\/p>\n\n\n\n

– Saksamaa oli meile suur probleem, sest oli kategooriliselt vastu Balti riikide liitumiseleELi-ga<\/p>\n\n\n\n

– Meie seadusandlus oli Balti riikidest parim tollel hetkel<\/p>\n\n\n\n

– 2004 aastal saime liikmeks- Eesti riigi \u00fcle\u00fcldised majandusnumbrid olid head ja see andis kindlust juurde, et teised EL-i liikmed soovivad Eestit liitu.<\/p>\n\n\n\n

– Enne liitu saamisel osutus Eestile probleemiks Venemaa soov, et l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised oleksidkolmepoolsed \u2013 Venemaa, Eesti ja EL-i komisjon. Komisjon l\u00fckkas aga soovi tagasi- Enne 2030. aastat n\u00e4hta v\u00f5imalust, et Moldova ja Ukraina v\u00f5iks saada Euroopa Liiduliikmeks<\/p>\n\n\n\n

– 2024. aastal ja edaspidi peab olema Eesti eesm\u00e4rk ellu j\u00e4\u00e4da<\/p>\n\n\n\n

– NATO peasekret\u00e4r, Euroopa Liidu Komisjoni president, Euroopa N\u00f5ukogude president,Euroopa Parlamendi president ja Euroopa K\u00f5rge V\u00e4lissuhete Esindaja \u2013 5 t\u00e4htsat kohtaEuroopas ning m\u00e4ngumuutjad<\/p>\n\n\n\n

– Saksamaa oli ka vahetult p\u00e4rast NATOsse ja Euroopa Liitu saamist vastu Balti riikidekaitseplaanidele. T\u00e4naseks on maailmavaade muutunud<\/p>\n\n\n\n

– Euroopa Liidu parteid v\u00f5itlevad mitmel rindel: sisepoliitikas on pingelised ajadpopulismiga ja v\u00e4lispoliitikas toimuvad suured konfliktid<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Rahvusvaheliste Suhete Ringi loeng 10. septembrilK\u00fclalisesineja Toomas Hendrik Ilves Loenguteema “V\u00e4ljakutsed ja takistused Eesti Vabariigi NATOsse ja Euroopa Liitu saamiseprotsessis ja kuidas neid lahendati?” Semestri esimese loengu k\u00fclastajad said teemast detailse \u00fclevaate; need, kel ei \u00f5nnestunudmeiega \u00fchineda, saavad siinkohal k\u00f5lanud m\u00f5tetest parafraseeritud kujul \u00fclevaate: – Eestil, L\u00e4til ja Leedul oli taasiseseisvudes k\u00f5ige suurem k\u00fcsimus julgeolek […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":14510,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,109,1],"tags":[],"class_list":["post-14509","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loengud","category-109","category-uncategorized"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14509","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=14509"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14509\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/14510"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=14509"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=14509"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=14509"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}