{"id":1428,"date":"2010-03-16T15:22:49","date_gmt":"2010-03-16T13:22:49","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=1428"},"modified":"2023-08-31T21:47:17","modified_gmt":"2023-08-31T18:47:17","slug":"usa-suursaadik-eestis-michael-c-polt-innovatsioon-21-sajandil-suurus-ei-loe","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2010\/usa-suursaadik-eestis-michael-c-polt-innovatsioon-21-sajandil-suurus-ei-loe\/","title":{"rendered":"USA suursaadik Eestis Michael C. Polt “Innovatsioon 21.sajandil – suurus ei loe”"},"content":{"rendered":"

Anton Neidre: Kokkuv\u00f5te Michael C. Polti loengust<\/p>\n\n\n\n

Teisip\u00e4eval, 16. m\u00e4rtsil k\u00fclastas Rahvusvaheliste Suhete Ringi USA suursaadik Eestis Michael C. Polt, kes r\u00e4\u00e4kis teemal “Innovatsioon 21.sajandil – suurus ei loe”.<\/p>\n\n\n\n

Ettekanne toimus kahes osas, millest esimene leidis aset Tartu \u00dclikooli peahoones ning k\u00e4tkes endas suursaadiku k\u00f5net ja l\u00fchikest k\u00fcsimuste-vastuste vooru. Antud k\u00f5ne n\u00e4ol oli tegu Michael Polti esimese avaliku s\u00f5nav\u00f5tuga alates USA suursaadikuna ametisse nimetamisest. K\u00f5ne v\u00f5tmes\u00f5nadena v\u00f5ib tuua v\u00e4lja innovatsiooni, rahvusvahelistumise ja riigi\u00fclese koost\u00f6\u00f6. H\u00e4rra suursaadik t\u00f5i Eesti konkurentsieelistena v\u00e4lja h\u00e4sti haritud ning v\u00f5rdlemisi odava t\u00f6\u00f6j\u00f5u olemasolu, strateegiliselt hea asukoha maailmakaardil, arenenud infrastruktuuri ja v\u00f5\u00f5rkeelte, sh vene keele valdajate suurt arvu. Esineja s\u00f5nul loovad need tingimused hea baasi rahvusvahelistumiseks ning senisest ulatuslikumaks koost\u00f6\u00f6ks v\u00e4lisriikide ja nendes asuvate ettev\u00f5tjatega. Koost\u00f6\u00f6 suurendamine aitab kaasa v\u00e4lisinvesteeringute kaasamisele, mis omakorda v\u00f5imaldab Eestis loodud leiutisi paremini turustada ja hajutada sellega seotud riske.<\/p>\n\n\n\n

Eesti puudusena m\u00e4rkis h\u00e4rra suursaadik liigset tagasihoidlikkust enda saavutuste reklaamimisel. Nimelt on v\u00f5rdlemisi v\u00e4hestel Eestis loodud ning v\u00e4lja m\u00f5eldud toodetel peal m\u00e4rge, mis viitab idee p\u00e4ritolule. Tulemuseks on asjaolu, et Eesti teadlaste saavutused turustatakse teiste riikide kaubam\u00e4rkide all. Sellest l\u00e4htuvalt tuleks p\u00f6\u00f6rata suuremat t\u00e4helepanu Eesti oma br\u00e4ndi, nn allkirja v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tamisele, mis oleks tulevikus rahvusvaheliselt tuntud kvaliteedim\u00e4rk. K\u00fcsimuse peale, milline Eesti kvaliteedim\u00e4rk v\u00f5iks olla, lubas h\u00e4rra suursaadik j\u00e4rele m\u00f5elda ning anda vastuse oma blogis (http:\/\/ambassadorpolt.wordpress.com\/<\/a>).<\/p>\n\n\n\n

Ettekande teine osa koosnes k\u00f5ne l\u00fchikokkuv\u00f5ttest ja arutlusest eelnevalt etteantud teemadel, nendeks on:<\/p>\n\n\n\n

1. Milline oli USA seisukoht Venemaa-Gruusia konfliktis ning mida oleks saanud teha teisiti?<\/p>\n\n\n\n

USA m\u00f5istis hukka m\u00f5lema osapoole s\u00f5jalise tegevuse ning on seisukohal, et konflikt tulnuks lahendada diplomaatiliselt. Gruusia oleks v\u00f5inud s\u00e4ilitada k\u00fclma n\u00e4rvi ning mitte alluda provokatsioonile. Samuti v\u00f5inuks osapoolte vahel olla rohkem dialoogi. Kuna Gruusia ei ole NATO liige ning vaatamata partnerlusele missioonipiirkondades, ei laiene talle artikkel 5, st USA ega \u00fckski teine NATO riik poleks saanud konflikti s\u00f5jaliselt sekkuda. K\u00fcsimuse peale, kas Gruusiast v\u00f5ib kunagi saada NATO liige vastas h\u00e4rra suursaadik jaatavalt, eeldusel et Gruusia t\u00e4idab etteantud n\u00f5uded.<\/p>\n\n\n\n

2. Kas Eesti panus Afganistanis on USA arvates piisav?<\/p>\n\n\n\n

Eesti panus Afganistanis on nii isikkooseisu kui kvaliteedi m\u00f5ttes igati arvestatav ning antud hetkel piisav. H\u00e4rra suursaadik oli n\u00f5us seisukohaga, et Eesti v\u00f5iks tulevikus jalav\u00e4e k\u00f5rval panustada suurema arvu spetsialistidega. Samuti on USA administratsioon ning k\u00f5rgem s\u00f5jav\u00e4ejuhtkond Eesti panusega v\u00e4ga h\u00e4sti kursis.<\/p>\n\n\n\n

3. Millised on muutused USA keskkonnapoliitikas ja miks see teema just n\u00fc\u00fcd niiv\u00f5rd oluline on?<\/p>\n\n\n\n

Keskkonnapoliitikas on hakatud tegema j\u00f5ulisemaid samme roheliste reformide teostamise suunas. P\u00fc\u00fctakse v\u00e4hem arutada ja rohkem teha. Mis puutub teema aktuaalsusesse viimasel ajal, siis ei saa \u00f6elda, et keskkonna temaatika on muutunud oluliseks ainult USA-s, diskussioon k\u00e4ib siiski terves maailmas ja USA on ehk suutnud kiiremini \u00fcletada planeerimise faasi ning asunud reaalseid muudatusi ellu viima.<\/p>\n\n\n\n

4. Kas USA t\u00e4helepanu on nihkumas Atlandi piirkonnast Vaikse ookeani piirkonda?<\/p>\n\n\n\n

Ei ole, sest USA on l\u00e4bi aegade olnud m\u00f5lemal suunal aktiivne, \u00fchelt poolt suhetes Euroopaga ning teiselt poolt Aasia riikidega. On samuti arusaadav, et fookus nihkub m\u00f5nev\u00f5rra Vaikse ookeani kasuks, kuna just selles piirkonnas on suuresti t\u00e4nu Hiinale hetkel v\u00e4ga kiiresti arenev majanduspiirkond. Seega ei ole \u00fcllatav, et meedia on t\u00e4idetud Hiina temaatikast.<\/p>\n\n\n\n

Konspekteeris Anton Neidre<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Anton Neidre: Kokkuv\u00f5te Michael C. Polti loengust Teisip\u00e4eval, 16. m\u00e4rtsil k\u00fclastas Rahvusvaheliste Suhete Ringi USA suursaadik Eestis Michael C. Polt, kes r\u00e4\u00e4kis teemal “Innovatsioon 21.sajandil – suurus ei loe”. Ettekanne toimus kahes osas, millest esimene leidis aset Tartu \u00dclikooli peahoones ning k\u00e4tkes endas suursaadiku k\u00f5net ja l\u00fchikest k\u00fcsimuste-vastuste vooru. Antud k\u00f5ne n\u00e4ol oli tegu Michael […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,79],"tags":[],"class_list":["post-1428","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-loengud","category-79"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1428","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1428"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1428\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1428"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1428"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1428"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}