Kaarel Kesamaa: Kokkuv\u00f5te Roy Strideri loengust<\/p>\n\n\n\n
Teisip\u00e4eval, 9. m\u00e4rtsil oli Rahvusvaheliste Suhete Ringi ees aktivist ja publitsist Roy Strider, kes pidas loengu teemal “Tiibeti ja Mongoolia situatsioonide v\u00f5rdlus”<\/p>\n\n\n\n
Tiibetit ja Mongooliat on \u00fchendanud sama religioon, milleks on budismi gelugi koolkond. Selle koolkonna esindajaks ja juhiks on dalai-laama. K\u00fcllalt sarnane on ka nende riikide minevik – m\u00f5lemad maad on olnud v\u00f5imsad ja kaalukad l\u00e4bi ajaloo. Nii Mongoolia kui ka Tiibet on teinud vallutusretki naaberterritooriumitele, ja kuigi Mongoolia impeerium on olnud vallutamises teatavasti palju edukam, ei tohi allahinnata ka Tiibeti vallutusretki. M\u00f5lemal riigil oli ambitsioon vallutada naabreid ja saada v\u00f5imsaks riigiks. T\u00e4nap\u00e4eval on m\u00f5lemad riigid sarnased seet\u00f5ttu, et on eelmisel sajandil sattunud autoritaarse kommunismi ikke alla. M\u00f5lema riigi kultuuri on autoritaarsete kommunistide poolt \u00fcritatud \u00f5nnestunult h\u00e4vitada ja alav\u00e4\u00e4ristada.<\/p>\n\n\n\n
Tiibetis sai nende oma budism t\u00f5elise hoo sisse t\u00e4nu mongolitele. Dalai-laama tiitel anti esimesele dalai-laamale just mongolite khaani poolt ning seda tehti teatud m\u00f5ttes vahetuskaubana. Tundub, et see oli puhtalt poliitiline tehing v\u00f5i pakt. Mongolite khaan tunnistas esimest dalai-laamat oma \u00f5petajana ja teokraatliku juhina ning peale seda tunnistas dalai-laama sama khaani ametlikult T\u00f0ingis-khaani taass\u00fcnnina. Mongoli impeerium lubas kaitsta budismi ja mongolid said toeks endale suure religioosse j\u00f5u ning v\u00f5imaluse esitleda ennast budistlike s\u00f5dalastena. Tiibeti ja Mongoolia valitsejad olid k\u00fcllalt v\u00f5rdsed oma m\u00f5juj\u00f5ult, vaatamata sellele, et khaan ajas ilmalikke asju ja dalai-laama oli peamiselt religioosne juht, sh Mongoolia khaani \u00f5petaja.<\/p>\n\n\n\n
Hiina v\u00e4idab, et Tiibet on olnud nende riigi ajalooline piirkond ja osa, kuid tiibetlastel on selle v\u00e4itele vastu seada omapoolsed m\u00f5juvad argumendid. 13. sajandil asus muuhulgas ka t\u00e4nase Hiina territooriumi valitsema Mongoli khaan ning tiibetlased kasutavad seda fakti t\u00e4nap\u00e4eval hiinlastega vaieldes ja v\u00e4idavad, et toonane superriik polnud puhtalt v\u00f5i ainult t\u00e4nane Hiina impeerium, vaid segu erinevatest rahvastest ja seda valitsesid siiski mongolid. Mongoolia khaanist sai toona Hiina keiser ja Tiibet j\u00e4tkas oma eksistentsi selle suure impeeriumi koosseisus. Edasi toimusid s\u00fcndmused sama tempokalt: Mongoolia ja Tiibeti suurriigid hakkasid kokku kuivama. Mongolite suurimpeerium kaotas oma v\u00f5imu 16. ja 17. sajandi vahetusel, kus toonane mongolite khaan ei viitsinud enam tegeleda s\u00f5dimisega ja vallutatud territooriumite kaitsmisega ning avastas palju meeldivamaid tegevusi, leides endas kunstianded. Selle k\u00f5ige tulemusena khaani v\u00f5im n\u00f5rgenes veelgi.<\/p>\n\n\n\n
Eelmisel sajandil j\u00e4id m\u00f5lemad riigid autoritaarse kommunismi pealetungile alla. Mongoolia veidi varem, 1920. aastal. Tiibetile sai osaks sarnane saatus pisut hiljem \u2013 1950-datel aastatel.<\/p>\n\n\n\n
Hiina kodus\u00f5ja ajal olid k\u00fcll m\u00f5lemad riigid deklareerinud t\u00e4ielikku iseseisvust. Mongoolia tegi seda 1. detsemberil 1911. aastal ja Tiibet 28. veebruaril 1913. aastal. Hiina \u00fcritas vallutada piirkonnad tagasi, kuid Tiibetil \u00f5nnestus hiinlaste v\u00e4ed tagasi l\u00fc\u00fca, kuna toonane hiinlaste s\u00f5jav\u00e4gi polnud eriti moderne.<\/p>\n\n\n\n
Uue v\u00f5imu saabumise algusaegadel ei tundnud bol\u00f0evike ja maoistide v\u00f5imu alla j\u00e4\u00e4mine kummaski riigis nii drastilisena ning tulevik tundus lihtsalt m\u00f5nev\u00f5rra ebaselge.<\/p>\n\n\n\n
Tiibeti ajalooline piirkond on palju suurem, kui seda on Tiibeti autonoomne piirkond t\u00e4nap\u00e4eval. Praegu peetakse Tiibetist r\u00e4\u00e4kides enamasti silmas Tiibeti Autonoomset Regiooni Hiina Rahvavabariigi koosseisus, ometigi on ajaloolisest Tiibeti ala poole suurem, piirnedes India, Nepali ja Birmaga. Peale Tiibeti okupeerimist moodustatigi Tiibeti autonoomne regioon ja suured Tiibeti maakonnad j\u00e4id sellest poolest saati v\u00e4lja.<\/p>\n\n\n\n
Mongoli khaanid olid juba enne dalai-laamaga s\u00f5lmitud lepingut huvitatud budismist, kuid laiemalt levis hakkas see religioon Mongoolias levima peale esimese dalai-laama tekkimist. Siinkohal tuleb t\u00e4nada paljuski toonast Mongoolia eliiti. Budismile eelnenud \u00f0amanism pole Mongoolias kadunud t\u00e4ielikult t\u00e4nap\u00e4evalgi. Tiibetis on segunenud mitu usku, sh iidne b\u00f6n, ning seega on sealne jumaluste panteon v\u00e4ga lai. Tiibeti budismis eksisteerib tuhandeid jumalaid ja jumalusi, kellele t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ratakse. Mongooliat kui s\u00f5jakat impeeriumi n\u00f5rgestas budismi levik seal omal kombel veelgi, kuna munkadele ei paku teatavasti huvi s\u00f5jaasjandus. S\u00f5dalaste arv v\u00e4henes sedam\u00f6\u00f6da kuidas munkade arv kasvas, mingil hetkel arvati Mongoolia meesoost kolmandiku moodustavatki mungad. Enamik Mongoolia linnu on tekkinud kloostrilinnadena. Ulaanbaatar (t\u00f5lkes Punane Kangelane) ehk varasema nimega Urga oli Mongoolia toonase valitseja bogdogeegeni ehk Bogd Khaani residents ja seal oli kaks suurt kloostrit, milles \u00fches oli 13 000 munka ning teises 7000 munka.<\/p>\n\n\n\n
20. sajandi alguses oli mongoleid Mongoolias j\u00e4rel vaid umbes 700 000 ja rahvaarvu s\u00e4\u00e4rase drastilise v\u00e4henemise p\u00f5hjuseks oli osaliselt k\u00fcll Tiibetist p\u00e4rit usuline juht \u2013 bogdogeegen. Bogdogeegenile meeldisid noored daamid ning paraku oli tal ka toonane \u201emoehaigus\u201c s\u00fc\u00fcfilis. Inimesed tegid palver\u00e4nnakuid p\u00fchamehe juurde ja noortel naistel oli sealt tagasi tulles tihti Mongoolias ravimatu suguhaigus ning n\u00f5nda levitasid palver\u00e4ndurid seda t\u00f5be \u00fcle riigi. Bol\u00f0evikud tulid 1920. aastal Mongooliasse ja mongolite s\u00f5nul teatud m\u00f5ttes p\u00e4\u00e4stsid selle rahva, kuna hakkasid kohe s\u00fcste tegema, mille tulemusena l\u00fchikese ajaga s\u00fc\u00fcfilis polnud enam mingi probleem ja s\u00f5dades ja haiguse t\u00f5ttu r\u00e4situd rahvastik hakkas taas kasvama.<\/p>\n\n\n\n
Bol\u00f0evikud reformisid Mongooliat k\u00f5vasti, kuid nende saabumine langes kokku perioodiga, millal NSVL-s hakati taga kiusama Vene \u00f5igeusu kirikut ja selle tulemusena hakati Mongoolias samuti budiste pigistama. 587 kloostrist j\u00e4i alles tegutsema vaid \u00fcks ja seda kasutati n\u00e4itamaks maailmale, et k\u00f5ik on korras. Klooster oli nii Mongoolias kui Tiibetis omal kombel pigem \u00f5ppeasutus, mitte niiv\u00f5rd ainult usuasutus. Tiibetis saadeti kombekohaselt ikka igast perest \u00fcks laps kloostrisse haridust omandama ja k\u00fcllalt suur osa haridusest oli n\u00f6 ilmalik (v\u00f5\u00f5rkeel, arvutamine jne).<\/p>\n\n\n\n
T\u00e4nap\u00e4eval on Mongoolia ja Tiibet j\u00e4tkuvalt sarnase saatusega riigid. M\u00f5lemad seisavad silmitsi faktiga , et neid pole enam p\u00f5him\u00f5tteliselt olemas. Mongoolia oli 1990nda aastani oli konstitutsiooniliselt kommunistlik riik – NSVL-i satelliitriik. Kommunistid ehitasid \u00fcles kaasaegse koolis\u00fcsteemi ja haridus oli tasuta. Enamik \u00f5petajaid olid venelased ning samuti v\u00f5eti kasutusele slaavi t\u00e4hestik. Ehitati \u00fcles kaasaegne meditsiinis\u00fcsteem, mille tulemusena keskmine eluiga pikenes. Infrastruktuur on Mongoolias v\u00e4ga kehv ning maanteed peaaegu puuduvad, iga\u00fcks v\u00f5ib endale ise l\u00e4bi stepi teeraja rajada. Mongoolia toodab ise peamiselt vaid piimatooteid, villa ja liha ning k\u00f5ik muu tuuakse sisse. P\u00e4rast kommunismi kadumist lubati mitmeparteis\u00fcsteemi ja toimusid vabad valimised, kuid siiski v\u00f5idavad neid valimisi t\u00e4nini j\u00e4tkuvalt kommunistid. Kommunistid jaotavad ja lubavad riigipoolseid toetusi, mis on siiani olnud nende suureks eeliseks teiste parteide ees. Toetused on k\u00fcll v\u00e4ga v\u00e4ikesed, kuid nende saamine on siiski parem, kui j\u00e4\u00e4da t\u00e4iesti t\u00fchjade k\u00e4tega. Uued tuuled tekitavad Mongoolias segadust. Eelmisel aastal sai presidendiks esmakordselt demokraatliku partei presidendikandidaat, aga kuna presidendil pole erilist v\u00f5imu, siis suuri muutusi ei j\u00e4rgne. Poliitikud teevad Mongoolias meelsasti enamaltjaolt otsuseid, mis suurendavad nende isiklikku rikkust.<\/p>\n\n\n\n
Tiibetis on suured vase-, boksiidi-, kulla- ja rauavarud, kuid sellegipoolest pole see piirkond just v\u00e4ga rikas. Mongoolia on logisev riik, kuid Tiibet selles m\u00f5ttes on palju korrastatum. Tiibet on ka enim militariseeritud piirkondi maailmas ja mitte midagi ei toimu ilma valitsuse kontrollita. Nuhkide suhtarv \u00fchiskonnas on 1:10nele. Noored valivad tarbimise usu asemel. Tiibet n\u00e4eb v\u00e4lja nagu Mongoolia suured linnad ja k\u00f5ikjal leidub putkasid ja poekesi. Endise suletud p\u00fcha maa pealinn Lhasa meenutab \u00fcha rohkem pigem kapitalistlikku Hong-Kongi. Tiibet ja Mongoolia urbaniseeruvad \u00fcha enam ning nende kultuuri erip\u00e4rad on kahjuks kadumas.<\/p>\n\n\n\n
Konspekteeris Kaarel Kesamaa<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Kaarel Kesamaa: Kokkuv\u00f5te Roy Strideri loengust Teisip\u00e4eval, 9. m\u00e4rtsil oli Rahvusvaheliste Suhete Ringi ees aktivist ja publitsist Roy Strider, kes pidas loengu teemal “Tiibeti ja Mongoolia situatsioonide v\u00f5rdlus” Tiibetit ja Mongooliat on \u00fchendanud sama religioon, milleks on budismi gelugi koolkond. Selle koolkonna esindajaks ja juhiks on dalai-laama. K\u00fcllalt sarnane on ka nende riikide minevik – […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-1426","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-loengud"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1426","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1426"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1426\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1426"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1426"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1426"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}