![\"\"\/](\"http:\/\/www.ut.ee\/RSR\/esinejad\/Roosim2gi.jpg\")
<\/a><\/figure>\n\n\n\n\u201eKui poliitikud vaidlevad s\u00f5jav\u00e4elastega, v\u00f5idavad poliitikud.\u201c, \u201eS\u00f5da nagu majanduskriis on v\u00e4ltimatu.\u201c ja \u201e\u00dckski poliitik ei \u00fctle, miks ta l\u00e4heb s\u00f5tta. Rahu ajal ei l\u00e4he s\u00f5jav\u00e4gi ise s\u00f5dima \u2013 selle minemise otsustavad poliitikud.\u201c on esimesed m\u00f5tted, mida loengupidaja meiega jagab.<\/p>\n\n\n\n
Eesti poliitikud tahavad olla n\u00e4htud \u00fcle maailma. Urmas Roosim\u00e4gi arvates panustab Eesti liiga palju v\u00e4lismissioonidele, kulutades ligi pool miljardit krooni aastas. Oma aktiivsuselt on Eesti 42 riigi hulgas suhtearvult kolmas, aga Eesti suguse v\u00e4ikeriigi jaoks on see ressursse raiskav. Tema arvates on Eesti peamiseks probleemiks v\u00e4lismissioonidel j\u00e4tkusuutlikus, kuna Eestil napib mehi, keda saata missioonidele, et toimuks pidev rotatsioon.<\/p>\n\n\n\n
Raha (ligi 30 000 krooni kuus ja 180 000 krooni terve aja, ehk kuue kuu eest), sundvabatahtlikuks m\u00e4\u00e4ramine ja p\u00f5nevuse-m\u00f6llu otsimine, on kolm peamist p\u00f5hjust, miks Eesti mehed v\u00e4lismissioonidele kipuvad. Urmas Roosim\u00e4gi arvab, et s\u00f5jas k\u00e4imine m\u00f5jub nende ps\u00fc\u00fchikale halvasti ning see tekitab p\u00e4rast probleeme normaalselt Eesti \u00fchiskonda sissesulamisega.<\/p>\n\n\n\n
K\u00fcsimusele, kas Eesti saab hetkel Afganistanis piisavalt kogemusi, vastab Urmas Roosim\u00e4gi: \u201eKompaniiga s\u00f5da ei v\u00f5ideta ning metsas v\u00f5i k\u00f5rbes s\u00f5dida on kaks ise asja.\u201c Lektor leiab, et Eesti peaks olema Afganistanis, aga mitte olema seal kahurilihaks, nagu nad praegu seda on. Kui NATO kaudu on v\u00f5imalik, peaks Eesti v\u00e4lja arendama eksperte, mitte lihts\u00f5dureid. Vaja l\u00e4heks snaipreid, demineerijaid, luure-spetsialistid, logistilise elemendiga tegelevaid ja k\u00f5rgema s\u00f5jav\u00e4elise juhtimise juures olevaid isikuid.<\/p>\n\n\n\n
Samas arvab lektor, et Eesti varustus on olnud Afganistani missioonil hea ning see on aastatega veel paranenud. Kui britid tulid Afganistani kergkuulivestidega, mille nad suhteliselt kiiresti raskekuulivestidega v\u00e4lja vahetasid, siis Eesti tuli kohe tugevamate kuulivestidega.<\/p>\n\n\n\n
P\u00f5hjus, miks seitse Eesti kaitsev\u00e4elast on Afganistanis surma saanud, on tihti tingitud isevalmistatud l\u00f5hkekehadest. Kohalikud inimesed j\u00e4lgivad NATO patrullivate v\u00e4gede marsruuti ja paigaldavad j\u00e4rgmiseks patrullimis-korraks nende teele isevalmistatud l\u00f5hkekehi. Mis asja raskemaks teeb, on see, et l\u00f5hkekehad ei sisalda metalli, mist\u00f5ttu pole need metallidetektori abi leitavad ning samuti see, et neid peidetakse m\u00e4nguasjadesse, pottide-pannide alla ja teistesse ootamatutesse kohtadesse.<\/p>\n\n\n\n
Samuti teeb s\u00f5dimise keerukaks asjaolu, et seal ei s\u00f5dita mitte mees mehe vastu, kus on kindlalt n\u00e4ha m\u00f5lemaid osapooli, vaid k\u00e4ib varjatud v\u00f5itlus. P\u00e4eval p\u00f5llul t\u00f6\u00f6tav talumees haarab \u00f5htul oma vintp\u00fcssi ja asub v\u00f5itlusse, kuid p\u00e4eva saabudes naaseb p\u00f5llule. Kas sellist meest v\u00f5ib pidada tsiviilisikuks? Keerukust lisab m\u00f5nedele riikidele, nagu Saksamaa asjaolu, et nad ei tohi vastast ise r\u00fcnnata, vaid v\u00f5ivad oma relvi kasutada vaid kaitse-eesm\u00e4rgil. Teised riigid nagu Suurbritannia, USA ja Eesti selliseid piiranguid ei oma.<\/p>\n\n\n\n
Arutades v\u00e4gede v\u00e4lja toomise v\u00f5imalikkuse \u00fcle, leiab Urmas Roosim\u00e4gi, et selle l\u00e4hiajal tegemine t\u00e4hendaks peagi algavat kaost. 3000-aastase kultuuritraditsiooniga maal, ei ole v\u00f5imalik k\u00fcmne aastaga midagi kardinaalselt muuta. Selle jaoks l\u00e4heb vaja 30-40 aastat, mille jooksul toimub p\u00f5lvkondade vahetus, millega v\u00f5iks toimuda ka mingi m\u00f5tteviisi muutus. Ning see on v\u00f5imalik ka vaid siis, kui alustada laste ja noorte m\u00f5jutamist demokraatia-v\u00e4\u00e4rtustega. Kui afgaanide jaoks kaoks vaenlane, siis ilmselt hakataks omavahel s\u00f5dima.<\/p>\n\n\n\n
Probleeme on Afganistanis veel \u2013 n\u00e4iteks narkootikumi algmaterjali tootmine. Sellele probleemile ei ole lihtne lahendust leida, kuna moonide kasvatamine on rahva viis oma perekonda \u00fcleval pidada. Alternatiivi sellele pole, aga selle vastu v\u00f5ideltakse edasi ning demokraatia levitamist j\u00e4tkatakse, sest nagu Urmas Roosim\u00e4gi \u00fctles: \u201eKes kontrollib Afganistani, kontrollib Aasia majandust.\u201c<\/p>\n\n\n\n
Konspekteeris Mihkel Leis<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Mihkel Leis: Kokkuv\u00f5te Urmas Roosim\u00e4gi loengust Teisip\u00e4eval, 16. veebruaril oli Rahvusvaheliste Suhete Ringi ees brigaadikindral reservis Urmas Roosim\u00e4gi, kes r\u00e4\u00e4kis teemal “Afganistani s\u00f5jaline ja poliitiline probleemistik”. \u201eKui poliitikud vaidlevad s\u00f5jav\u00e4elastega, v\u00f5idavad poliitikud.\u201c, \u201eS\u00f5da nagu majanduskriis on v\u00e4ltimatu.\u201c ja \u201e\u00dckski poliitik ei \u00fctle, miks ta l\u00e4heb s\u00f5tta. Rahu ajal ei l\u00e4he s\u00f5jav\u00e4gi ise s\u00f5dima \u2013 selle […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,79],"tags":[],"class_list":["post-1418","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-loengud","category-79"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1418","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1418"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1418\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1418"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1418"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1418"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}