{"id":14031,"date":"2024-04-01T00:36:29","date_gmt":"2024-03-31T21:36:29","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=14031"},"modified":"2024-11-21T18:26:05","modified_gmt":"2024-11-21T16:26:05","slug":"olaf-mertelsmann-kas-ida-euroopa-mahajaamus-on-majandusajalooline-fakt","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2024\/olaf-mertelsmann-kas-ida-euroopa-mahajaamus-on-majandusajalooline-fakt\/","title":{"rendered":"Olaf Mertelsmann \u2013 Kas Ida-Euroopa mahaj\u00e4\u00e4mus on majandusajalooline fakt?"},"content":{"rendered":"<p><mark style=\"background-color:#fff9b9\" class=\"has-inline-color\">T\u00c4IENDATUD 10.04.2024<br><br>Bioloogiline elatustase:<br><a href=\"https:\/\/www.econstor.eu\/bitstream\/10419\/47594\/1\/574888918.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">https:\/\/www.econstor.eu\/bitstream\/10419\/47594\/1\/574888918.pdf<\/a><br>(Tasuta algversioon, hiljem ilmunud artiklina)<br><br>Maddison project (igasugused ajaloolised statistikad ja oletused):<br><a href=\"https:\/\/www.rug.nl\/ggdc\/historicaldevelopment\/maddison\/?lang=en\">https:\/\/www.rug.nl\/ggdc\/historicaldevelopment\/maddison\/?lang=en<\/a><\/mark><\/p>\n\n\n\n<p>Siinkandis ehitati eelk\u00f5ige puust, puu aga p\u00f5leb ja ei pea nii kaua vastu. Roomas aga ehitati kivist, mist\u00f5ttu on seal rohkem arhitektuuri s\u00e4ilinud. Puust ehitised on aga tavaliselt u 200 a p\u00e4rast l\u00e4inud. Seega: meil on niisugune must auk, sest materiaalseid j\u00e4lgi on v\u00e4he, ja kuni kirjakultuuri kohalej\u00f5udmiseni polnud ka kirjalikke andmeid.<\/p>\n\n\n\n<p><em>Paar s\u00f5na majandusajaloo ja Ida-Euroopa kohta. Majandusajalugu ei pea olema kuiv, v\u00f5ib ka huvitav olla, nagu Mati Lauri loengud seksuaalsuse kohta varauusaja Euroopas.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><em>\u00dctles, et meid on t\u00e4itsa palju! Et viimane kord, kui ta RSRis k\u00e4is, oli 8-9 inimest<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kus on Ida-Euroopa? <\/strong>See on tegelikult v\u00e4ga uus m\u00f5iste. Kui Goethe veel 18. saj kirjutas idast ja l\u00e4\u00e4nest, m\u00f5tles ta seda, et ida = moslemite kultuur = hommikumaa, l\u00e4\u00e4s = Euroopa = \u00f5htumaa. Ida-Euroopa m\u00f5iste tuli k\u00e4ibele alles 19. saj ja siis oli see selgelt ainult Vene impeerium (mis enne seda oli P\u00f5hja-Euroopa).<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Praegune Ida-Euroopa m\u00f5iste eelk\u00f5ige k\u00fclmast s\u00f5jast<\/strong>: uued riigid Saksamaa ja NSVLi vahel. Kui k\u00fclm s\u00f5da puhkes, said vaba Euroopa maad + Hispaania, Portugali, Kreeka diktatuurid L\u00e4\u00e4ne-Euroopaks, ja sotsialistlik blokk Ida-Euroopaks.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Milline Ida-Eur majanduslik areng minevikus v\u00e4lja n\u00e4gi?<\/strong> SKP konstrueerimine jne. Need numbrid ei ulatu aga tagasi, meil on andmed alates 18. saj. Seega vajame teistsuguseid indikaatoreid, et arvestada, kui arenenud v\u00f5i v\u00e4he arenenud oli mingi piirkond.<\/p>\n\n\n\n<p>Subjektiivselt: kui reisida l\u00e4bi Euroopa, siis j\u00e4\u00e4b silma erinevus. Toskaanas on nt sage, et ka v\u00e4iksel k\u00fclal on m\u00fc\u00fcr ja kolm kirikut. J\u00e4\u00e4b mulje, et see k\u00fcla pidi olema rikas. Eesti maalinnused aga, tundub, ei r\u00e4\u00e4gi meile nii palju.<\/p>\n\n\n\n<p>Veel \u00fcks <em>bias<\/em> kirjalike allikate osas: 16. saj on nt Ungarist ja Poolast allikaid tegelt k\u00fcll, aga keskmine uurija ei oska neid keeli.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Millised v\u00f5imalused meil on, et otsustada, mis koht oli 1000, 2000a tagasi rikas v\u00f5i vaene?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><em>pakkumised publikult: kaubandus, matmispaigad, m\u00fcndid, asustustihedus<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><em>100 euro k\u00fcsimus:<\/em> kas seda, et piirkond oli j\u00f5ukas, n\u00e4itab tihe v\u00f5i h\u00f5re asustustihedus?<\/p>\n\n\n\n<p>K\u00f5ige tihedamini asustatud piirkonnad on arengumaades, ja slummid ja <em>favela<\/em>\u2019d ei pruugi n\u00e4idata, et ollakse heal j\u00e4rjel. Aga samas v\u00f5ib ka vastupidi olla, see pole jah-v\u00f5i-ei k\u00fcsimus.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Miks v\u00f5iks h\u00f5reda asustusega piirkond olla rikkam?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><em>Siim: sest vb seal olid suured maavaldused<\/em><\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Kuni 19. sajandini, kohati ka 20. saj alguseni oli p\u00f5llumajandus Euroopas t\u00e4htsaim majandusharu. Seega oleks loogiline, et parem on elada seal, kus on rohkem maad ja v\u00e4hem inimesi. Aga see j\u00e4lle s\u00f5ltub. Renessansi ajal P\u00f5hja-Itaalias ja Madalmaades nt n\u00e4eme, et tihe asustus = k\u00f5rge maj areng. Samamoodi aga: iga inimese kohta rohkem p\u00f5llumaad h\u00f5redalt asustatud aladel. Kaitsek\u00fcsimus: v\u00e4he asustust = raskem kaitsta. Samas aga: mida peale hakata tonni r\u00f6\u00f6vitud teraviljaga?<\/p>\n\n\n\n<p><em>\u00dcks majandusajaloolane:<\/em> uuris 2000 aasta pikkuses vahemikus majanduslikku eluj\u00e4rge Euroopas, peamine otsustusmeetod oli asustustihedus.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00dcks indikaator, mida ka t\u00e4nap\u00e4eval kasutatakse \u2013 <strong>bioloogiline elatustase<\/strong>. St: t\u00e4iskasvanu pikkus enne, kui ta saab \u00fcle 50a vanaks. Individuaalne pikkus ei \u00fctle midagi, see on geenides kinni, aga keskmine pikkus mingis kohas \u00fctleb h\u00e4sti, kuidas oli selle koha elatustase viimase 20-30a jooksul. Keskmine pikkus n\u00e4itab, kui hea oli meie elu lapse- ja noorusp\u00f5lves. Seda saab m\u00f5\u00f5ta ka vaid m\u00f5ne jalaluu abiga.<\/p>\n\n\n\n<p>Kuidas me saavutame oma pikkuse potentsiaali? 1) toit, 2) tervis. Millised toidud on eriti t\u00e4htsad pikkuse saavutamiseks? \u2013 <em>\u201cVeganitele on see pettumus, aga\u201d <\/em>loomsed toidud on k\u00f5ige lihtsam tee. Euroopas on p\u00f5hitoidus aga olnud teravili, hiljem kartul, v.a aadlikel. Loomsed toidud on kallimad, nii rahas kui maas, siga peab nuumama. 15x rohkem kaloreid pead andma seale, kui ta sulle tagasi annab.<\/p>\n\n\n\n<p><em>Uurimus, millele lubas hiljem lingi saata<\/em>: alusandmed u 20k laipa Eur eri piirkondades aastast 0 kuni 18. sajandini. Ilmnes kolm eristuvat Euroopa piirkonda:<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li>L\u00f5una-Euroopa\/Vahemere piirkond<\/li>\n\n\n\n<li>L\u00e4\u00e4ne- ja Kesk-Euroopa (Saksa, Pr, Inglismaa, Madalmaad)<\/li>\n\n\n\n<li>P\u00f5hja- ja Ida-Euroopa: k\u00f5ige v\u00e4hem asustatud piirkond<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p><em>keskajal hiinlased ja jaapanlased olid pikemad kui eurooplased<\/em><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>k\u00f5ige pikemad inimesed: P\u00f5hja- ja Ida-Euroopa \u2013 sest loomsed toidud, rohkem p\u00f5llumaad<\/li>\n\n\n\n<li>k\u00f5ige l\u00fchemad inimesed: L\u00f5una-Euroopa<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Roomas akveduktid, termid, tsirkused \u2013 kuid ei suuda enamikku elanikkonnast \u00e4ra toita, sest rahvast oli liiga palju<\/p>\n\n\n\n<p>germaanlased \u00fchises hauas 3-4 cm pikemad kui roomlased<\/p>\n\n\n\n<p><em>Toit on (peale seksi) primaarne. M\u00f5ttek\u00e4ik Tallinnas miinimumpalgaga t\u00f6\u00f6kohast, ei saa isegi Lidli odavaimat toitu lubada endale.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Toit pole k\u00fcll enam nii t\u00e4htis, kui toidukulud on v\u00e4ike protsent sissetulekust.<\/p>\n\n\n\n<p>Seega: inimeste bioloogiline elatustase oli P\u00f5hja- ja Ida-Euroopas k\u00f5rgem, see aga pole sama, mis muu elatustase.<\/p>\n\n\n\n<p>Piirid, isegi suurte piirikaitserajatistega, olid \u00fcldiselt lahti. Oli inimeste, kaupade, ideede vaba vahetamine. M\u00f5istlikud tehnoloogiad levisid seega Euroopas v\u00e4ga kergesti.<\/p>\n\n\n\n<p>Miks roomlased ei saanud germaanlastest jagu? Sest germaanlastel olid sama head relvad, ja sest nad teadsid, kuidas roomlased v\u00f5itlevad. Miks 800a tagasi r\u00fc\u00fctlid ja orduvennad pidid nii kaua vallutuss\u00f5da pidada Liivimaal? Sama asi. Euroopas on piirid kaardi peal, aga piirid ei peata s\u00f5jalise tehnoloogia ja ideede levikut.<\/p>\n\n\n\n<p>Samuti: sul polegi vaja akvedukti, kanalisatsiooni, tsirkust, kui sul on h\u00f5re asustustihedus. Termide asemel kasutad sauna, t\u00f6\u00f6tab sama h\u00e4sti.<\/p>\n\n\n\n<p>Seega:<strong> ettekujutus, et mingi piirkond oli nii kaua majanduslikult maha j\u00e4\u00e4nud, ei vasta lihtsalt t\u00f5ele.<\/strong> Euroopas on olnud tendents konvergentsile: k\u00f5ik liigub \u00fchtlustumise poole. Meie viimased 20 eluaastat on olnud konvergentsi t\u00e4he all.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>L\u00e4\u00e4ne-Euroopal ja Vahemere piirkonnal on m\u00f5ned eelised<\/strong>, mis viisid selleni, et asustustihedus oli k\u00f5rgem, rahvastik kasvas kiiremini.<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>transport: <\/strong>Vahemeri oli antiikajal kiirtee: transport sai toimuda uskumatu kiirusega. <em>Eestis vaid Emaj\u00f5gi ja Narva j\u00f5gi, L\u00e4\u00e4nemere sadamad.<\/em><\/li>\n\n\n\n<li>L\u00e4\u00e4ne-Eur: globaalne kaubandus tuli koos koloniaalimpeeriumitega, enamik piirkondi on olnud \u00fchendatud j\u00f5e- v\u00f5i meretranspordiga. Vene steppides aga v\u00e4ga raske.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>klimaatilised tingimused: <\/strong>L\u00e4\u00e4ne-Euroopa kliima on soodsam, merelisem, Golfi hoovus, vihmasem \u2013 v\u00f5imaldas p\u00f5llumajandust paremini viljeleda. Vahemeres on j\u00e4llegi probleemid p\u00f5uaga, p\u00f5hja- ja Ida-Euroopas aga k\u00fclmalained.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>H\u00fcppame uuemasse aega. K\u00f5ige suurem rahaallikas P\u00f5hja- ja Ida-Euroopas \u2013 <strong>p\u00e4risorjus<\/strong>. Varauusajal Madalmaad pidid toitu importima, et end \u00e4ra toita. Ukraina nt toitis B\u00fctsantsi. Teravilja eksport viis selleni, et tulus oli toota teravilja, mis viis omakorda p\u00e4risorjuseni.<\/p>\n\n\n\n<p>Kui kaua l\u00e4ks, et Eestis p\u00e4risorjuse p\u00e4randist lahti saada? 100 aastat \u2013 vabastamisest maareformini.<\/p>\n\n\n\n<p>Statistika alguses 18. saj on n\u00e4ha, et Ida-Eur on mingil m\u00e4\u00e4ral v\u00e4hem arenenud, kuid mitte nii radikaalselt kui 90ndatel, kui Eesti presidendi palk oli v\u00e4hem kui L\u00e4\u00e4ne-Eur \u00fcli\u00f5pilaste stipendium. <em>\u201cMa m\u00e4letan seda, sest mul oli stipp ja see oli k\u00f5rgem kui presidendi palk.\u201d<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>\u00dcks p\u00f5hjus oli p\u00e4risorjus: rikastas aadli, kuid j\u00e4ttis suurema enamuse vaeseks. Samas oli ka erandeid, m\u00f5ned p\u00e4risorised talud olid 20-30 ha, L\u00e4\u00e4ne-Euroopas kohati aga vabatalupoegade piirkonnas 3-4 ha talud.<\/p>\n\n\n\n<p>Siis tabas Ida-Euroopat kombinatsioon eri faktoritest:<\/p>\n\n\n\n<p><strong>kaasaegse majandusmudeli algus Suurbritannias<\/strong>. J\u00e4tkusuutliku majanduskasvu algus. Nimetus \u201ct\u00f6\u00f6stusrevolutsioon\u201d on valesti \u00f6eldud, sest p\u00f5llumajandus ja teenindus arenesid ka. Adam Smith elas keset t\u00f6\u00f6stusrevolutsiooni, kuid ei kirjutanud s\u00f5nagi aurumasinatest, teda ei huvitanud. Kaasaegse majandusmudeli levik L\u00e4\u00e4ne- ja Kesk-Euroopas v\u00f5imaldas uuel tasemel arengut. 19. saj l\u00f5pus oli vahemaa L\u00e4\u00e4ne- ja Ida-Euroopa vahel juba v\u00e4ga suur.<\/p>\n\n\n\n<p>19. saj oli esimene aeg, kui <strong>enamik inimesi said piisavalt palju s\u00fc\u00fca<\/strong>, vahepeal isegi nii palju kui tahtsid. Ja kui inimestel l\u00e4heb essat korda ajaloos nii h\u00e4sti, siis nad <em>k\u00e4ituvad nagu j\u00e4nesed ja hakkavad paljunema<\/em>. Rahvastiku kasv Ida-Euroopas oli 2x suurem kui L\u00e4\u00e4ne-Euroopas. Eestis peaaegu 5x kasv \u00fche sajandi jooksul. Kui rahvastiku kasv on nii suur, siis ei j\u00f5ua ka majanduslik areng j\u00e4rele. Enne 1MS aga: suurriik, milles oli suurim t\u00f6\u00f6stuse kasv, oli Vene impeerium.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>s\u00f5jad: <\/strong>Hobsbawm \u2013<em> <\/em>peamine p\u00f5hjus, miks Ida-Eur pole j\u00e4rgi j\u00f5udnud. 1MS oli sarnaselt h\u00e4vitav nii Ida- kui L\u00e4\u00e4ne-Euroopas, aga L\u00e4\u00e4ne-Euroopa sai reparatsioonid, mida Ida-Euroopa ei saanud. L\u00e4\u00e4ne-Euroopas oli s\u00f5da 4a, Idas 6-7a. Kui alustad omariiklusega, pead kogu majanduse \u00fcmber korraldama, mis on ka alguses negatiivse m\u00f5juga tootlusele. 2MS: samuti Ida-Euroopas suurim h\u00e4vitust\u00f6\u00f6. L\u00e4\u00e4ne-Euroopas taastumine 1950.-1951. aastaks, Ida-Euroopas 50ndate l\u00f5pus, elatustaseme taastumine 60ndate keskel \u2013 25 maham\u00e4ngitud aastat.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>sotsialism<\/strong>: <em>sotsialism on k\u00f5ige raskem tee kapitalismist kapitalismini<\/em>. Pilt viletsast Ida-Euroopast kantakse edasi popkultuuri, k\u00f5ik n\u00e4eb v\u00e4lja nagu Lasnam\u00e4e.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Konvergentsi tendents<\/strong> on aga nii tugev, et n\u00e4iteks Eesti on n\u00fc\u00fcdseks k\u00f5rgemini arenenud kui endine Ida-Saksamaa, osa Prantsusmaast, osa Itaaliast, Jaapan. Bukarest on rikkam kui Berliin \u2013 linlastel on k\u00f5rgem sissetulek t\u00e4nu dotatsioonidele. Tartu s\u00f5pruslinn L\u00fcneburg saatis 90ndatel veel humanitaarabi; n\u00fc\u00fcd on L\u00fcneburgi maakond vaesem kui Tartu.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>K: Kuidas saan veenduda, et Bukarest on rikkam kui Berliin?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><strong>V:<\/strong> v\u00e4ikseim regionaalne \u00fcksus Euroopas on NUTS-3, nende kohta saab Eurostatist andmeid otsida.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Siim: miks pole juhtunud seda, mida ennustati, et arengumaad (BRICS) l\u00e4hevad l\u00e4\u00e4neriikidest m\u00f6\u00f6da?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><strong>V:<\/strong> Oluline osa majanduslikust arengust on institutsioonid \u2013 m\u00e4ngureeglid. Iga majandus vajab reegleid, muidu tugevam v\u00f5tab oma. Kui reegleid ega institutsioone pole, siis majandus ei saa \u00f5itseda, tekivad monopolid, korruptsioon jne. Kui tahad, et konvergents toimuks, pead m\u00e4ngima \u00fcldiste reeglite j\u00e4rgi, muidu j\u00e4\u00e4d rongist maha.<\/p>\n\n\n\n<p>Hea n\u00e4ide Euroopa Liidust: Bulgaaria ja Rumeenia olid p\u00e4rast sotsialismi l\u00f5ppu ja Euroopa Liitu astudes sama vaesed. Rumeenias toimusid poliitilised muudatused, millega p\u00fc\u00fcti korruptsiooni oluliselt v\u00e4hendada. Viimase 10a jooksul on Rumeenias majandusime, Bulgaarias mitte. Seega p\u00e4ris iseenesest konvergents ei tule, institutsioone on ka vaja.<\/p>\n\n\n\n<p>BRICSi riikides aga \u00f5igusriik ei t\u00f6\u00f6ta h\u00e4sti v\u00f5i \u00fcldse, eraomandisse sekkutakse, patendi\u00f5iguseid rikutakse, t\u00f6\u00f6stusspionaa\u017e jne. <em>V.a kui sa elad Saudi Araabias ja istud nafta otsas.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Miks on Eesti ja Leedu arenenumad kui L\u00e4ti? Sest korruptsioon. Baltimaades on oligarhia ainult L\u00e4tis. <a href=\"https:\/\/www.transparency.org\/en\">https:\/\/www.transparency.org\/en<\/a><\/p>\n\n\n\n<p><strong>K: Kas Margus Linnam\u00e4e ei v\u00f5iks olla Eesti oligarh?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><strong>V:<\/strong> Oligarh ei t\u00e4henda ainult majanduslikku, vaid ka poliitilist v\u00f5imu. Ventspilsis mingi oligarh on linnapea nt.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>T\u00c4IENDATUD 10.04.2024 Bioloogiline elatustase:https:\/\/www.econstor.eu\/bitstream\/10419\/47594\/1\/574888918.pdf(Tasuta algversioon, hiljem ilmunud artiklina) Maddison project (igasugused ajaloolised statistikad ja oletused):https:\/\/www.rug.nl\/ggdc\/historicaldevelopment\/maddison\/?lang=en Siinkandis ehitati eelk\u00f5ige puust, puu aga p\u00f5leb ja ei pea nii kaua vastu. Roomas aga ehitati kivist, mist\u00f5ttu on seal rohkem arhitektuuri s\u00e4ilinud. Puust ehitised on aga tavaliselt u 200 a p\u00e4rast l\u00e4inud. Seega: meil on niisugune must auk, sest [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":14033,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,109],"tags":[],"class_list":["post-14031","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loengud","category-109"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14031","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=14031"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14031\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/14033"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=14031"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=14031"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=14031"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}