Kaarel Kesamaa: Kokkuv\u00f5te Andres Herkeli loengust<\/p>\n\n\n\n
Teisip\u00e4eval, 14. septembril k\u00e4is Rahvusvaheliste Suhete Ringile loengut pidamas Riigikogu p\u00f5hiseaduskomisjoni liige Andres Herkel, kes r\u00e4\u00e4kis teemal “Aserbaid\u017eaan – rikas riik ja vaene rahvas”.<\/p>\n\n\n\n
Aserbaid\u017eaani Vabariik on riik Taga-Kaukaasias Kaspia mere l\u00e4\u00e4nekaldal. Ta piirneb p\u00f5hjast Venemaa (Dagestani Vabariigiga), l\u00f5unast Iraaniga (L\u00f5una-Aserbaid\u017eaan), loodest Gruusiaga ja l\u00e4\u00e4nest Armeeniaga. Samuti on Aserbaid\u017eaanil Nahhit\u0161evani eksklaav, millel on l\u00fchike l\u00f5ik \u00fchispiiri T\u00fcrgiga. Praegune Aserbaid\u017eaani Vabariik on v\u00e4iksem, kui see tegelikult olla v\u00f5iks, kuna suurem osa aserbaid\u017eaane elab L\u00f5una-Aserbaid\u017eaanis, mis on praeguse Iraani territooriumi osa. Sealne populatsioon k\u00fc\u00fcndib umbes 30 miljoni aserbaid\u017eaanlaseni, kuid kodumaal elab neid k\u00f5igest ca 8 miljonit. Asebaid\u017eaanis on mitmeid v\u00e4hemusrahvuseid nagu elavad kurdid ja lesgiinid. Levinud religioonid on islam ja vene \u00f5igeusk. Aserbaid\u017eaan on suure osa oma ajaloost kuulunud P\u00e4rsia koosseisu.<\/p>\n\n\n\n
Aserbaid\u017eaan oli algselt kasutusel geograafilise nimetusena ja umbes 100 aastat tagasi ei tulnud kellelgi m\u00f5ttesegi r\u00e4\u00e4kida Aserbaid\u017eaani riigist. 1918. aasta mais kuulutati Bakuus T\u00fcrgi v\u00e4gede toetusel v\u00e4lja vabariik, mis oli k\u00fcllaltki parlamentaarse korraldusega riik, kuid n\u00e4iteks t\u00e4nap\u00e4eval on riigikord selgelt presidentaalne. 2 aastat suutsid noort riiki kaitsta Briti v\u00e4ed, keda huvitasid Aserbaid\u017eaani hiiglaslikud naftav\u00e4ljad, kuid 1920. aastal kehtestati ikkagi Punaarmee toetusel bol\u0161evike v\u00f5im. 1922. aastal loodi Taga-Kaukaasia SFNV, mille koosseisu arvati ka Aserbaid\u017eaan. 1936. aastal jagati see f\u00f6deratiivne moodustis Gruusia, Armeenia ja Aserbaid\u017eaani NSV-ks. Aserbaid\u00feaani Vabariik on ajaloolise Aserbaid\u017eaani p\u00f5hjaosa, mis l\u00e4ks P\u00e4rsialt Venemaale 19. sajandi alguses (Gulistoni rahulepinguga 1813. aastal ning Turkmant\u0161ai rahulepinguga 1828. aastal). L\u00f5una-Aserbaid\u017eaan on jagatud kaheks Iraani provintsiks \u2013 L\u00e4\u00e4ne-Aserbaid\u017eaaniks ja Ida-Aserbaid\u017eaaniks. Niimoodi eraldati islamimeelne L\u00f5una-Aserbaid\u017eaan ning vene sf\u00e4\u00e4ri ja hiljem Euroopa ruumi osaks saanud P\u00f5hja-Aserbaid\u017eaan. Praegune Aserbaid\u017eaani Vabariik tekkis N\u00f5ukogude Liidu lagunemise j\u00e4rel 1991. aastal. M\u00e4gi-Karabahhi \u00fcmber Armeeniaga puhkenud s\u00f5jalise konflikti tulemusena kaotas Aserbaid\u017eaan kontrolli 16% \u00fcle oma territooriumist (M\u00e4gi-Karabahh ja sellest l\u00e4\u00e4nde ja l\u00f5unasse j\u00e4\u00e4vad alad) ning sai 800 000 s\u00f5jap\u00f5genikku okupeeritud aladelt.<\/p>\n\n\n\n
Kui Venemaa v\u00f5ttis omal ajal Bakuu \u00fcle, siis oli see v\u00e4ikse khaaniriigi osa, mille nimi oli Iravan. Sellega Aserbaid\u017eaan \u00fcritab t\u00f5estada, et Jerevan on nende linn, mitte Armeenia oma. 19. sajandil hakkasid Venemaa impeeriumi m\u00f5jul toimuma protsessid, mis olid suhteliselt sarnased rahvusteadvuse kujunemisele. Tehti esime Aasia ooper, anti naistele valimis\u00f5igus ja avati koole. Teine asi, mis 19. sajandi Aserbaid\u017eaani suunas, oli nafta avastamine, mis muutis riigi olemust. Nafta ei motiveeri poliitikuid tegema t\u00f6\u00f6d ning viima l\u00e4bi arendusi ja uuendusi, kuna naftarahaga saab k\u00f5ik puuduj\u00e4\u00e4gid intelligentsis kinni maksta. 1870. aastatel alanud naftabuumis kasvas Bakuu suureks linnaks, kus sajandivahetusel toodeti m\u00f5nedel andmetel \u00fcle 50% maailma naftast. Aserid olid toona vaid vaeseim ja rahulolematuim osa linna elanikkonnast.<\/p>\n\n\n\n
Aserbaid\u017eaani eliit on pannud alati oma lapsi venekeelsetesse koolidesse ning Aserbaid\u017eaan on seega venemeelsem riik kui paljud endised N\u00f5ukogude Liidu riigid. Riigi presidendiks on \u00celham Heyd\u0259r o\u011flu \u018fliyev [ilh’am \u00e4l’iijev] ning ta on KGB minevikuga. Tema isa oli eelmine president Heyd\u0259r \u018fliyev. \u018fliyev on alates 2005. aastast oma isa poolt asutatud Uue Aserbaid\u017eaani Partei juht. 2009. aasta 18. m\u00e4rtsil toimunud referendumil kiideti heaks konstitutsiooniparandused, mille kohaselt Ilham Alijev v\u00f5ib presidendiametisse kandideerida elu l\u00f5puni. Opositsioon on riigis tugeva surve all ning vanglates on palju opositsiooniliidreid. Riigis kehtib tsensuur ning palju ajalehti on suletud.<\/p>\n\n\n\n
Konspekteeris Kaarel Kesamaa<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Kaarel Kesamaa: Kokkuv\u00f5te Andres Herkeli loengust Teisip\u00e4eval, 14. septembril k\u00e4is Rahvusvaheliste Suhete Ringile loengut pidamas Riigikogu p\u00f5hiseaduskomisjoni liige Andres Herkel, kes r\u00e4\u00e4kis teemal “Aserbaid\u017eaan – rikas riik ja vaene rahvas”. Aserbaid\u017eaani Vabariik on riik Taga-Kaukaasias Kaspia mere l\u00e4\u00e4nekaldal. Ta piirneb p\u00f5hjast Venemaa (Dagestani Vabariigiga), l\u00f5unast Iraaniga (L\u00f5una-Aserbaid\u017eaan), loodest Gruusiaga ja l\u00e4\u00e4nest Armeeniaga. Samuti on Aserbaid\u017eaanil […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,79],"tags":[],"class_list":["post-1398","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-loengud","category-79"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1398","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1398"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1398\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1398"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1398"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1398"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}