Anton Neidre: Kokkuv\u00f5te Ants Liimetsa loengust<\/p>\n\n\n\n
Teema “Kohalik “v\u00e4lispoliitika””.<\/p>\n\n\n\n
3. m\u00e4rtsil 2009 oli RSR-i ees Narva linnasekret\u00e4r Ants Liimets. Liimets on Narva linnavalitsuses t\u00f6\u00f6tanud alates esimesest septembrist 1993 ning on volikogus \u00fcks v\u00e4hestest eestlastest. K\u00f5neleja s\u00f5nul on Narva linnal l\u00e4inud alates Eesti taasiseseisvumisest majanduslikult pigem h\u00e4sti kui halvasti ning eelarve on olnud raskustes vaid \u00fchel perioodil, Soome lama ajal. Hea on ka rahvuste omavaheline l\u00e4bisaamine. Enamus kohalikust suhtlusest toimub m\u00f5istagi vene keeles. Noorem p\u00f5lvkond valdab h\u00e4sti ka n\u00e4iteks saksa, inglise ja soome keelt.<\/p>\n\n\n\n
Narva nimelisi linnu on maailmas ainult kaks (teine asub Saksamaal) ning oma unikaalse asukoha t\u00f5ttu Eesti ja Euroopa Liidu idapiiril ei vaja linn reklaami. Liimetsa s\u00f5nul on rahvusvahelise edu saavutamiseks olemas lihtne valem, mis koosneb heast v\u00f5\u00f5rkeele oskusest ja soovist suhelda. Narval on mitmeid s\u00f5pruslinnu erinevates Euroopa riikides ning v\u00e4lismaal tuntakse linna vastu suurt huvi. Juhtkond osaleb regulaarselt v\u00e4lisriikides toimuvatel seminaridel, nt Prantsusmaal ja Venemaal. M\u00f5ne linnaga on s\u00f5lmitud ka koost\u00f6\u00f6leping, kinnitamaks pikaajalist s\u00f5prussidet ning h\u00f5lbustamaks suhtlust. J\u00e4rgnevalt l\u00fchike kokkuv\u00f5te loengus nimetatud linnadest.<\/p>\n\n\n\n
1. Lahti, Soomes. Lahti on \u00fcks linnadest, millega Narva omab s\u00f5pruslepingut. Viimane ei pane kummalegi osapoolele m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid kohustusi, ent annab \u00f5iguse vastastikku viisavabalt k\u00fclastada. Punkt viisavabaduse kohta omas t\u00e4htsust N\u00f5ukogude Liidu lagunemise eel, kuiv\u00f5rd lihtsustas oluliselt reisimist kahe linna vahel, n\u00fc\u00fcd on lepingul pigem s\u00fcmboolne m\u00f5ju. Soomlastelt on narvalased v\u00f5tnud \u00f5ppust peamiselt planeerimise valdkonnas. Kui vanasti k\u00e4is reiside kavandamine p\u00e4ev ette, siis n\u00fc\u00fcd kirjutatakse k\u00fclask\u00e4igud pikemaajalisse, nt aastasesse plaani. Regulaarselt k\u00e4iakse \u00fcksteisel k\u00fclas, vahetatakse infot ning konsulteeritakse arenguk\u00fcsimuste osas, Lahtis on k\u00e4inud esinemas ka Narva s\u00fcmfonistid.<\/p>\n\n\n\n
2. Ivangorod, Venemaal. Jaanilinnaga k\u00e4ib suhtlus peamiselt l\u00e4bi abilinnapea, kuna linnapea on v\u00e4ga harva kohal. Liimetsa s\u00f5nul on kahe linna vahelised suhted k\u00fcllaltki vastuolulised. Liimets t\u00f5i n\u00e4itena teravate suhete kohta v\u00e4lja aastatetaguse veet\u00fcli. (Jaanilinn lasknud puhastamata reoveed otse Narva j\u00f5kke, valmistades sellega narvalastele meeleh\u00e4rmi. Soomlased olid aga Eesti poole esindajaid rahustanud, et L\u00e4\u00e4nemere \u00e4\u00e4res on k\u00fcmneid linnu, mis oma reoveed otse merre lasevad ning \u00e4rritumiseks pole mingit p\u00f5hjust.) Positiivsest k\u00fcljest on aga Jaanilinnaga elav kaubandus ning Narva elanikud k\u00e4ivad tihti teisel pool piiri poodlemas, kusjuures peamisteks artikliteks on k\u00fctus, erinevad meelem\u00fcrgid ning sigaretid.<\/p>\n\n\n\n
3. Kingissepa, Venemaal. Kingissepaga on Narval kultuurivahetusprogramm. Kingissepa kohta meenutas Liimets m\u00f5ne aasta tagust naljakat juhtumit. National Geographicu kaardi koostajad nimelt teadsid, et (Saaremaa keskuse) Kingissepa nimi muudeti \u00e4ra Kuressaareks, ning viisid siis oma kaartidesse vastavad parandused. Et aga Venemaal on olemas samanimeline linn, muudeti ka selle nimi \u00e4ra. Venelased olid viga n\u00e4hes v\u00e4ga \u00fcllatunud.<\/p>\n\n\n\n
4. Kirovi rajoon Peterburis, Venemaal. Kirovi rajooni ehitati Peeter Esimese eduka s\u00f5jak\u00e4igu auks Narva v\u00e4ravad. Kirovi rajooni k\u00fclastuse ajal r\u00e4\u00e4giti peamiselt sotsiaalmaja puudutavatel teemadel, kuid mitte Narva delegatsiooni huvitanud KOV (KOV – kohalikud omavalitsused) seadusest. Kohalike s\u00f5nul olevat rajoonis k\u00f5ik parimas korras ning puudustest oldi t\u00f5rksad r\u00e4\u00e4kima – \u201ePotjomkini k\u00fcla\u201c ja \u201epakazuha\u201c, meenutas Liimets n\u00f5ukogude aja m\u00e4rks\u00f5nu. Venemaa linnadest hoitakse suhteid ka Moskva loodeosaga.<\/p>\n\n\n\n
5. Donetsk, Ukrainas. Donetskis on \u00fclekaalus venekeelne elanikkond, nagu Narva puhul, mist\u00f5ttu kahel linnal on teatud \u00fchisjooni ning ka suhtlemine on vene keele valdamise t\u00f5ttu lihtsam. Antud linnal k\u00f5neleja pikalt ei peatunud, mainides vaid, et tegu on rikka kaevanduslinnaga.<\/p>\n\n\n\n
6. Barysaw, Valgevenes. Selle linna puhul mainis Liimets vaid seda, et valgevenelased on Eesti linnade hulgast huvitatud just Narvast, kuna kohalikuks suhtluskeeleks on vene keel. \u00dchtlasi mainiti, et Valgevenes on kaubad v\u00e4ga odavad (mitte v\u00f5tta autoripoolse reklaamina).<\/p>\n\n\n\n
7. Kristiansand, Norra. Norralt on narvalased saanud suurel hulgal kogemusi sotsiaalabi osas. N\u00e4iteks on Norras riigipoolse abi saamise \u00fcheks eelduseks v\u00e4lispartnerite olemasolu. Samas t\u00f5i Liimets v\u00e4lja asjaolu, et ehkki norralastel on meile palju \u00f5petada toetusraha jaotamise ning kasutamise kohta, on Eesti kontekst finantsvahendite poolest m\u00e4rksa tagasihoidlikum. Norras on Narval ka teisi s\u00f5pruslinnu.<\/p>\n\n\n\n
8. Saksa-Taani piirilinnad. Narva delegatsioonid on k\u00e4inud k\u00fclas mitmetel Saksamaa ja Taani piirialadel asuvates linnades ning saanud mitmeid n\u00f5uandeid demokraatia teostamise kohta Eesti-Vene piirilinnade probleemi lahendamisel. Nimelt toodi \u00fche v\u00f5imalusena v\u00e4lja rahvak\u00fcsitluse teel enesem\u00e4\u00e4ramise v\u00f5imaldamist, kumma riigi alla linn soovib kuuluda. Liimetsa s\u00f5nul ei oleks aga sellisel k\u00fcsitlusel Narvas suurt usutavust ega ka m\u00f5tet. Nimelt on rahvak\u00fcsitluste tulemused tihti k\u00fcsitavad ning pealegi on k\u00f5ik Venemaale elama asuda soovijad 90-te aastate alguses juba \u00e4ra kolinud.<\/p>\n\n\n\n
Loengu l\u00f5pus r\u00e4\u00e4giti Narva linnast veidi \u00fcldisemalt. Ettev\u00f5tlus on Narvas peale taasiseseisvumist saanud hoo sisse ning kui vanasti oli iga neljas narvalane seotud Kreenholmi vabrikuga, siis n\u00fc\u00fcd on linnas \u00fcle 2000 ettev\u00f5tte ning t\u00f6\u00f6kohti on varasemast m\u00e4rksa enam. T\u00e4navad olevad Narvas puhtad ning \u00fcldine meeleolu rahulik. Naljatledes mainiti ka, et meeste ja naiste osakaal on Narvas tugevalt naiste kasuks, mist\u00f5ttu \u201eoma (meelem\u00fcrke tarbinud) meest t\u00e4navale ei j\u00e4eta\u201c.<\/p>\n\n\n\n
Konspekteeris Anton Neidre<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Anton Neidre: Kokkuv\u00f5te Ants Liimetsa loengust Teema “Kohalik “v\u00e4lispoliitika””. 3. m\u00e4rtsil 2009 oli RSR-i ees Narva linnasekret\u00e4r Ants Liimets. Liimets on Narva linnavalitsuses t\u00f6\u00f6tanud alates esimesest septembrist 1993 ning on volikogus \u00fcks v\u00e4hestest eestlastest. K\u00f5neleja s\u00f5nul on Narva linnal l\u00e4inud alates Eesti taasiseseisvumisest majanduslikult pigem h\u00e4sti kui halvasti ning eelarve on olnud raskustes vaid \u00fchel […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-1386","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-loengud"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1386","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1386"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1386\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1386"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1386"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1386"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}