{"id":1382,"date":"2009-03-17T14:22:12","date_gmt":"2009-03-17T12:22:12","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=1382"},"modified":"2023-08-31T21:47:18","modified_gmt":"2023-08-31T18:47:18","slug":"james-s-corum-bad-strategies-how-major-powers-fail-in-counterinsurgency","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2009\/james-s-corum-bad-strategies-how-major-powers-fail-in-counterinsurgency\/","title":{"rendered":"James S. Corum &#8211; &#8220;Bad Strategies: How Major Powers Fail in Counterinsurgency&#8221;"},"content":{"rendered":"<p>Kati Jakobson: Kokkuv\u00f5te James S. Corum&#8217;i loengust (17.03.09)<\/p>\n\n\n\n<p>James S. Corum \u201eSuurv\u00f5imude v\u00f5imetus vastutegevuses sissis\u00f5jale\u0093.<\/p>\n\n\n\n<p>James S. Corum anal\u00fc\u00fcsis oma loengus p\u00f5hilisi vigu, mida suurriigid teevad, kui relvastatud konflikti teiseks pooleks on paramilitaarsed grupeeringud. Riigiv\u00e4liste r\u00fchmituste alistamiseks on vaja sootuks erinevat l\u00e4henemist v\u00f5rreldes v\u00f5itlusega riikidega. Strateegia m\u00f5iste avas Corum lihtsustatult kui vaheetappide ahela, mis on kantud algselt p\u00fcstitatud juhteesm\u00e4rgist.<\/p>\n\n\n\n<p>Eba\u00f5nnestunud konfliktilahendused<\/p>\n\n\n\n<p>L\u00e4bikukkunud suurv\u00f5imude strateegiaid vaatles Corum nelja ajaloost tuntud n\u00e4ite varal:<\/p>\n\n\n\n<p>1) Al\u00feeeria-Prantsusmaa konflikt 1954-1962<\/p>\n\n\n\n<p>2) K\u00fcprose- Suurbritannia konflikt 1955-1959<\/p>\n\n\n\n<p>3) USA-Vietnami s\u00f5da 1954-1975<\/p>\n\n\n\n<p>4) USA-Iraagi 2003. aastal puhkenud s\u00f5da.<\/p>\n\n\n\n<p>K\u00f5ik need militaarsed kokkup\u00f5rked on suurriikide jaoks osutunud \u00e4\u00e4rmiselt kulukateks ning vaatamata s\u00f5jalis-tehnilisele \u00fclekaalule t\u00e4ielikeks nurjumisteks. \u00dcheks drastilisemaks n\u00e4iteks j\u00f5udude tohutust ebav\u00f5rdsusest on K\u00fcpros, mille iseseisvumist Suurbritannia meeleheitlikult takistada p\u00fc\u00fcdis. Konfliktis osales kokku 40 000 Suurbritannia s\u00f5durit, politseid ja julgeolekut\u00f6\u00f6tajat 4000 K\u00fcprose v\u00f5itleja vastu, kes oma n\u00f5udmised 1959 siiski saavutasid.<\/p>\n\n\n\n<p>Suurv\u00f5imude vead<\/p>\n\n\n\n<p>Millest siis seesugused suurv\u00f5imude l\u00e4bikukkumised? Sarnaseid vigu 4 konflikti puhul on mitmeid. Allpool m\u00f5ned t\u00e4htsamad:<\/p>\n\n\n\n<p>K\u00f5igi puhul seati ebareaalseid eesm\u00e4rke, mist\u00f5ttu strateegia muutus konkreetsetel juhtumitel ebaadekvaatseks. N\u00e4iteks Al\u017eeeria konfliktis uskusid prantslased koloniaalv\u00f5imu p\u00fcsimaj\u00e4\u00e4misse, kuigi tollal koloniaalv\u00f5imud k\u00f5ikjal, vastupidi, lagunesid. Realistlik olnuks leppida koloniaalv\u00f5imu taandumisega ning seada eesm\u00e4rgid vastavas raamistikus. USA-Iraagi s\u00f5jas peeti j\u00e4llegi v\u00f5imalikuks Iraagi muutmist parlamentaarseks demokraatiaks 6 kuuga. Viimast Bushi administratsiooni kava iseloomustas Corum kui \u201ePeeter Paani strateegiat,\u201c mille kandvaks ideeks on pime usk seatud eesm\u00e4rgi t\u00e4itumisse ning mis seesugusena seisab strateegia m\u00f5istest v\u00e4ljaspool, olles ette m\u00e4\u00e4ratud l\u00e4bi kukkuma.<\/p>\n\n\n\n<p>Teiseks veaks on otsuste langetamine v\u00e4ikese ringkonna poolt, mille tegevuse suhtes eiratakse igasugust v\u00e4list kriitikat. Sellistes gruppides kerkivad aga tihtipeale esile konflikti ideoloogid, kes oma sageli utoopilised ideed l\u00e4bi suruvad. K\u00f5ik, kelle vaated selle tuumikuga ei kattu, j\u00e4etakse otsustamisest k\u00f5rvale. Ideoloogideks, keda mainiti, olid nt Rumsfeldt Iraagi s\u00f5jas, Harding K\u00fcprose konfliktis ja McNamara Vietnami s\u00f5jas Kennedy ajal.<\/p>\n\n\n\n<p>Kohalike olude v\u00e4\u00e4ritim\u00f5istmine: otsuseid langetaval kildkonnal puudub \u00fclevaade kultuurikontekstist, oludest, kohalikest keeltest. Eksperte, kes omaksid kokkupuuteid vastava kultuuriga, otsustamisse ei kaasata, kuiv\u00f5rd nad on sageli ringkonnaga eriarvamusel.<\/p>\n\n\n\n<p>Eelmise punktiga kaasneb pahatihti luureandmete valesti t\u00f5lgendamine \u2013 saadud infot ei osata konteksti paigutada ning m\u00f5istetakse v\u00e4\u00e4riti. Samuti on sissis\u00f5dade puhul luure olulisim eesm\u00e4rk leida vastane, kusjuures inimallikad on sellise info hankimisel k\u00f5ige hinnatuimaks. Suurv\u00f5imud kalduvad siiski liiga tihti kasutama tehnoloogilisi vahendeid, mis osutub karuteeneks konflikti kontrollimise suhtes.<\/p>\n\n\n\n<p>Poliitiliste kompromisslahenduste v\u00e4listamine. Sissis\u00f5da on kohalik n\u00e4htus, mille ajendiks on kohalikud huvid. L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste ning poliitilise kompromissi teel on v\u00f5imalik saavutada toetus suurv\u00f5imu tegevusele, sest sissis\u00f5jas vahetatakse sageli pooli. Kokkulepete teel on seega v\u00f5imalik leida uusi liitlasi. Suurriigid oma l\u00e4bikukkunud strateegiate puhul kalduvad kompromissile eelistama siiski relvaj\u00f5udu v\u00f5i ultimatiivsete n\u00f5uete esitamist (Al\u017eeeria ja K\u00fcprose n\u00e4ide). Iraagi puhul p\u00fc\u00fcdis USA leida liitlasi aga S\u00fc\u00fcria ja Iraani n\u00e4ol, mis arvestades riikide koost\u00f6\u00f6valmidust USA-ga oli Corumi hinnangul hullumeelne m\u00f5te.<\/p>\n\n\n\n<p>Suured puuduj\u00e4\u00e4gid ilmnevad s\u00f5jav\u00e4e v\u00f5imekuses teha tsiviilkoost\u00f6\u00f6d. Tsiviilpoole unarusse j\u00e4tmine toidab konflikti, sest see tekitab kohalike seas rahulolematust interventsiooniv\u00e4gede suhtes, mis omakorda viib nad koost\u00f6\u00f6le sealsete paramilitaarsete grupeeringutega. \u00dchtlasi on kriisipiirkonnast lahkumine p\u00e4rast hetkelist edu kolossaalne viga.<\/p>\n\n\n\n<p>Suurriikide enda sisepoliitikas tehakse vigu suheldes avalikkusega. Kodanikele konflikti suhtes valelubaduste andmine langetab avalikku arvamust ja seega siseriiklikku toetust valitsuse tegevusele. Corum usub, et demokraatlikus riigis tuleb igal juhul r\u00e4\u00e4kida neil teemadel valijatega avameelselt.<\/p>\n\n\n\n<p>Viimase veana loetleb Corum halbade liidrite valikut. Eden K\u00fcprose konflikti aegse Suurbritannia peaministrina oli lektori hinnangul \u00e4\u00e4rmiselt halb juht, samas de Gaulle\u2019i, kelle presidentuuri ajal Prantsusmaa loobus v\u00f5itlusest Al\u017eeerias, pidas Corum hea liidri n\u00e4iteks. Eduka juhi tunnusteks on meelekindlus ning adekvaatne hinnang oludele (nt de Gaulle\u2019i toetatud realpolitik). Corum usub, et II maailmas\u00f5ja aegsed liidrid olid head juhid, kellest tuleks eeskuju v\u00f5tta. N\u00e4iteks Eisenhower, kes t\u00f5estas end kui suurep\u00e4rane otsustaja. Otsuse langetamise protsess toimus Eisenhoweril poolt- ja vastuargumentide kirjalikke teese k\u00f5rvutades, kusjuures iga p\u00e4ev langetas ta keskmiselt 5 otsust. Need otsused puudutasid ainult suurekaliibrilisi k\u00fcsimusi, v\u00e4hemt\u00e4htsate otsuste langetamise delegeeris ta oma alluvatele. T\u00e4nap\u00e4eval on olukord vastupidine: k\u00f5rged juhid langetavad p\u00e4evas sadu otsuseid, mist\u00f5ttu langeb protsessi tulemuslikkus.<\/p>\n\n\n\n<p>Positiivsed suurriikide strateegiad<\/p>\n\n\n\n<p>Positiivseks konfliktilahenduseks peab Corum nt Ameerika-Filipiini s\u00f5da 20. saj alguses, kus s\u00f5jav\u00e4gi tegi tsiviilpoolega edukat koost\u00f6\u00f6d ning kus konflikt leidis kiire ja t\u00f5husa lahenduse. Samuti on heaks n\u00e4iteks Malaisia-Suurbritannia konfrontatsioon Templeri juhtimisel. Templeril oli t\u00e4pne arusaam kohalikest oludest, hea poliitiline taiplikkus ja \u00fchtlasi diplomaatiline oskus pooltega suhelda. Nende omadustega m\u00f5istis ta probleeme erinevate etniliste gruppide vahel ning oskas survestada eri rahvuslikke ja poliitilisi elemente.<\/p>\n\n\n\n<p>Massimeedia roll t\u00e4nap\u00e4eva konfliktides<\/p>\n\n\n\n<p>T\u00e4nap\u00e4eva info\u00fchiskonna rolli s\u00f5jalistes konfliktides pidas Corum samuti kaalukaks. Oskus suhelda massimeediakanalitega m\u00f5jutab avaliku poolehoiu kujunemist nii siseriiklikul kui rahvusvahelise tasandil. Demokraatlikus otsustusprotsessis, kus avalikul arvamusel on suur osakaal, m\u00f5jutab niisiis massimeedia kuvand konfliktist valitsuse ja parlamendi otsuseid. Eel\u00f6eldu kehtib esmajoones demokraatlike suurv\u00f5imude kohta. N\u00e4itena oskuslikust massimeediaga manipuleerimisest vaatles Corum K\u00fcprose n\u00e4idet, kus briti s\u00f5durid provotseeritud konfliktis k\u00fcprose tsiviilisikuid peksid. V\u00f5imendatuna uudistekanalites sai selline k\u00e4itumine kodumaal tohutu hukkam\u00f5istu osaliseks. Koosm\u00f5jus sarnaste vahendustega konfliktist tekitas kuvand avaliku surve, mille tagaj\u00e4rjel otsustas Suurbritannia parlament l\u00f5puks loobuda v\u00e4ikeriikide mittetunnustamispoliitikast.<\/p>\n\n\n\n<p>V\u00e4ikeriikide strateegilised v\u00f5imalused<\/p>\n\n\n\n<p>Hea strateegiate anal\u00fc\u00fcsijana hindas Corum \u00fchtlasi v\u00e4ikeriikide v\u00f5imalusi oma strateegia kujundada. Tulenevalt v\u00e4ikeriikide v\u00e4hesest s\u00f5jalisest otsustus- ja m\u00f5jutamisv\u00f5imest, leidis ta, et v\u00e4ikeriigi strateegiavalik on \u00fcsna piiratud: strateegiaks ongi liituda suuremate ja m\u00f5juv\u00f5imsamate blokkidega. Armeekorraldusk\u00fcsimuses eelistas Corum v\u00e4ikeriigile palgaarmee kasutamist.<\/p>\n\n\n\n<p>Konspekteeris Kati Jakobson<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kati Jakobson: Kokkuv\u00f5te James S. Corum&#8217;i loengust (17.03.09) James S. Corum \u201eSuurv\u00f5imude v\u00f5imetus vastutegevuses sissis\u00f5jale\u0093. James S. Corum anal\u00fc\u00fcsis oma loengus p\u00f5hilisi vigu, mida suurriigid teevad, kui relvastatud konflikti teiseks pooleks on paramilitaarsed grupeeringud. Riigiv\u00e4liste r\u00fchmituste alistamiseks on vaja sootuks erinevat l\u00e4henemist v\u00f5rreldes v\u00f5itlusega riikidega. Strateegia m\u00f5iste avas Corum lihtsustatult kui vaheetappide ahela, mis on [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,80],"tags":[],"class_list":["post-1382","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-loengud","category-80"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1382","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1382"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1382\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1382"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1382"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1382"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}