Alexander Lott: Kokkuv\u00f5te Veiko Spolitise loengust<\/p>\n\n\n\n
Veiko Spolitise loengu kokkuv\u00f5te teemal \u201e\u00dcks seadus, \u00fcks \u00f5igus k\u00f5igile\u201d, loeng leidis aset 5. mail.<\/p>\n\n\n\n
Veiko Spolitis on Riias elav ja t\u00f6\u00f6tav Riia Stradin\u0161i \u00dclikooli Euroopa uuringute teaduskonna rahvusvaheliste suhete osakonna juhataja ning Helsingi \u00dclikooli riigiteaduste doktorant. Veiko Spolitis \u00f5ppis Tartu \u00dclikoolis perioodil 1991-1996 ning muuhulgas kaitses siin oma diplomit\u00f6\u00f6 teemal \u201eEesti ja L\u00e4ti tee avatud \u00fchiskonda\u201d. Veiko Spolitise ema on eestlane, kuid tema ladus eesti keele oskus p\u00e4rineb just Tartu \u00fcli\u00f5pilasperioodist. Muuhulgas on Veiko Spolitis raamatu \u201eEestlased L\u00e4tis\u201d kaasautor ning tema artikleid L\u00e4tist on sagedasti avaldatud siinsetes meediav\u00e4ljaannetes. Baltimaade, aga ennek\u00f5ike L\u00e4ti s\u00fcndmustega v\u00f5ib iga\u00fcks jooksvalt tutvuda Veiko Spolitise ajaveebi kaudu aadressil spolitis.blogspot.com.<\/p>\n\n\n\n
\u00dclalnimetatud moto on k\u00f5igile L\u00e4ti valitsuskabinetti sisenejaile loetav. Ometi selle m\u00f5tte vastu L\u00e4ti riigiametnikud pidevalt eksivad \u2013 korruptsiooniprobleemid k\u00f5ige k\u00f5rgemal tasemel on endiselt p\u00e4evakorral. Kiri \u201e\u00dcks seadus, \u00fcks \u00f5igus k\u00f5igile\u201d seisab valitsuskabinetis otse peaministri selja taga, mille tagaj\u00e4rjel peaminister seda ehk isegi ei n\u00e4e\u2026<\/p>\n\n\n\n
Veiko Spolitis peatus esmalt sama p\u00e4eva L\u00e4ti-teemalistel uudistel:<\/p>\n\n\n\n
1. 1000 tudengit avaldasid Riias meelt, millele reageeris haridusminister ning v\u00f5ttis \u00fcli\u00f5pilastega s\u00f5na.<\/p>\n\n\n\n
2. Allkirjade kogumine kodanike seas, millega soovitakse L\u00e4tis luua majoritaarne valimiss\u00fcsteem \u2013 edasi p\u00e4\u00e4sevad kandidaadid, kes saavad enim h\u00e4\u00e4li ning seel\u00e4bi soodustab suurparteisid.<\/p>\n\n\n\n
3. Euroopa Liidult saadud rahandus- ja finantsv\u00f5lgade kasv v\u00f5ib ulatuda kuni 15 %-ni RKT-st tuleval aastal.<\/p>\n\n\n\n
4. Aigars Kalvitis, endine peaminister, sai koha riiklikkusse meediaettev\u00f5ttesse kahe miljonilise palgaga aastas.<\/p>\n\n\n\n
5. Korruptsioonit\u00f5rje programmi tagamine tahetakse anda \u00fcle L\u00e4ti maksuametile.<\/p>\n\n\n\n
6. L\u00e4ti m\u00e4ngib \u00fclehomme veerandfinaalis j\u00e4\u00e4hokit Kanadaga ning l\u00e4tlased elavad sellele suuresti kaasa.<\/p>\n\n\n\n
L\u00e4ti halduss\u00fcsteemi hakati reformima 1995. aastal. Aigars Kalvitise ametiajal oli L\u00e4tis 30 ministeeriumi, taasiseseisvumise j\u00e4rel on olnud 21 valitsust. New management programm, mis Margaret Thatcheri propageerimisel maailmas levima hakkas, v\u00f5ttis v\u00f5imust ka L\u00e4tis \u2013 riiklikke agentuure oli L\u00e4tis peagi \u00fcle 250. L\u00e4tis ei loodud taasiseseisvumise j\u00e4rgselt riigiteenistujate \u00fchtset palgaregistrit \u2013 15. mail peab valitsus sellega v\u00e4lja tulema.<\/p>\n\n\n\n
1997. a. otsustas Euroopa Liit kutsuda liitumisl\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistele Eesti, aga mitte L\u00e4ti. See ajendas L\u00e4tit teostama ulatuslikke reforme, mis p\u00e4\u00e4disid 1999. a. Helsingi tippkohtumisel L\u00e4ti, Leedu, Slovakkia ning Bulgaariaga liitumisl\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste alustamisega. Ajal, mil Eestis tuli v\u00f5imule Res Publica, v\u00f5itis L\u00e4tis selle analoog – erakond Uus Aeg. Kui Eestis halduss\u00fcsteemi ei muudetud, siis L\u00e4tis mindi sel ajal new management`ga veelgi kaugemale – \u00fcritati detsentraliseerida kogu haldusaparaati. See on ka t\u00e4naste L\u00e4ti probleemide kese. Lisaks detsentraliseeriti v\u00f5imuvertikaalil k\u00f5rgemal seisvat haldusaparaati, \u00fchtaegu muutusid riigiametid politiseerituteks – nii lubati n\u00e4iteks poliitikute poolt ametisse nimetada kantslerid. Endised ametnikud muutusid poliitikuteks ja vastupidi. L\u00e4ti suurimaks probleemiks on korruptsioon igas riigiaparaadi tasemes, samuti puudulik finantskontroll. Nii on saanud Riia tuntuks tulevase kalli l\u00f5unasilla poolest, millele kulub 650 miljonit latti ehk ligikaudu miljard eurot. Seega on L\u00e4tis politiseeritud, detsentraliseeritud s\u00fcsteem ning kontroll riigi rahaasjade \u00fcle puudub. L\u00e4tis ei ole siianigi efektiivset maksu- ja tuludeklareerimiss\u00fcsteemi. See on drastiliselt muutnud riigi ja elanike vahelisi suhteid ning kehtib vaikiv kokkulepe: \u201eMe ei k\u00fcsi teilt, \u00e4rge teie k\u00fcsige meilt, kuidas me raha kulutame.\u201d Sama toimub n\u00e4iteks M. Qaddafi Liib\u00fcas ning S. Husseini Iraagis.<\/p>\n\n\n\n
Eestis tagati 2005. a. erakondade rahastamine riigieelarvest. L\u00e4ti on hetkel ainus riik Euroopa Liidus, kus ei rahastata parteisid riigieelarvest, mis lubab seel\u00e4bi poliitikas domineerida oligarhidel.<\/p>\n\n\n\n
Halduss\u00fcsteemi pidev muutmine, samuti p\u00f5hiseaduslikud puudused on lisanud L\u00e4tis poliitilist ebastabiilsust. Ennek\u00f5ike m\u00f5jutabki majanduskriis halvasti hallatavaid riike, nagu L\u00e4ti. \u00dchtaegu peab L\u00e4ti muutma oma p\u00f5hiseaduslikku s\u00fcsteemi, haridus-, tervishoius\u00fcsteemi ning lisaks arendama eksporti, et tagada rahavoogude liikumine. See oleks sisuliselt igale valitsusele v\u00f5imatu \u00fclesanne. Veelgi enam, seda ei saagi teostada. Lati devalveerimine ei tohiks Veiko Spolitise hinnangul seista enam kaugel, kuid selle teostamisega ei kaasneks k\u00f5ige paremad tagaj\u00e4rjed. Kui L\u00e4ti tervishoiu-, haridus- ning siseministeeriumi s\u00fcsteemi ei reformita, siis L\u00e4tile IMF-lt juunis abi ei laeku. See t\u00e4hendaks ka seda, et riik ei saaks ametnikele palka v\u00e4lja maksta.<\/p>\n\n\n\n
Kuidas saab selliste k\u00e4rbete juures v\u00e4lissuhtluss\u00fcsteem toimida? V\u00e4lisministeeriumis p\u00fc\u00fctakse mingit korda luua, kuid see on poolanarhiline. Palka v\u00e4hendati 2008. a novembris 20% ulatuses ning sellele lisandub peagi 25% k\u00e4rbe, seega \u00fchtekokku peaaegu 50%. Klassifitseeritakse I, II ja III kategooria esindused, mille alusel l\u00f5petatakse kriisi tingimustes konsulaatide ning saatkondade tegevus. Selle raames on kaotatud Lissaboni ning Ateena saatkonnad ning arvatavasti lisanduvad neile peagi ka Almata, Taskenti ning \u00fcllatuslikul kombel ka Varssavi esindused. L\u00e4ti v\u00e4lispoliitika erineb paljuski Eesti omast, olgugi et senised peamised eesm\u00e4rgid on olnud samad (EL, NATO). Euroopa Liitu ja NATO-t vaadeldi mitte kui vahendeid, vaid kui eesm\u00e4rke – liikmelisuse saamisest edasi poliitikaid ei planeeritud ning usuti h\u00f5lpsa elu saabumist \u00f5uele. V\u00e4lispoliitikas peetakse \u00fcleatlantilisi suhteid prioriteetseteks. L\u00e4ti ettev\u00f5tteid ning kultuuri, samuti regionaalset koost\u00f6\u00f6d (L\u00e4\u00e4nemeri, sh kaasates Venemaad) tuleb samuti edendada.<\/p>\n\n\n\n
Vaadeldes Venemaa poliitikat Baltikumi suhtes, ei seisa Eesti, L\u00e4ti ja Leedu t\u00e4iev\u00e4\u00e4rtuslike riikidena Venemaa jaoks. L\u00e4ti on k\u00f5ige n\u00f5rgem l\u00fcli Baltikumis. Idanaaber panustas esialgu venekeelsetele erakondadele. Adudes, et see tulemust ei paku, v\u00f5tsid venelased oma taktika peamise vahendina sihtm\u00e4rgile v\u00f5imuerakonnad, siinjuures silmas pidades Rahvaerakonda, mis on andnud Venemaa vastava poliitika muutumisest alates L\u00e4tile kaks peaministrit. Venemaa v\u00f5imum\u00e4ngud andsid ka tulemust – piirilepe Venemaa ja L\u00e4ti vahel s\u00f5lmiti. Gaasipoliitika valdkonnas sooviti Rahvaerakonna juhtimisel Nord Streami torust \u00fche haru ulatumist Durbe maagaasi v\u00e4ljadeni.<\/p>\n\n\n\n
Praegusel hetkel v\u00e4lispoliitikast r\u00e4\u00e4kides seisab L\u00e4tis prioriteetsena Euroopa Liidu m\u00f5\u00f5de. Paraku ei ole senini euroopastumise tendentsi L\u00e4ti poliitikas m\u00e4rgata, alles n\u00fc\u00fcd Valdis Dombrovskise valitsuse ajal on see vahest muutumas. Ennek\u00f5ike praegune sideminister soodustab valitsuse \u00fche v\u00e4ljundina koost\u00f6\u00f6d ning s\u00f5prussuhteid endiste NSVL-i riikidega – Kasahstani ning Usbekistani saatkonnad on endiselt s\u00e4ilinud tingimustes, kus Euroopas olevaid saatkondi on suletud.<\/p>\n\n\n\n
Saavutamaks stabiilsust, tuleb esmalt luua riigis ranged p\u00f5hiseaduslikud piirjooned, misj\u00e4rel konstitutsioonilisele baasile tuginedes saab arendada edasi poliitilist s\u00fcsteemi. L\u00e4tis on aga iseseisvumise taastamise j\u00e4rgselt toimitud vastupidiselt, pidevalt muutes ning parandades p\u00f5hiseadust. Nii Eesti kui Leedu l\u00f5id taasiseseisvudes uued p\u00f5hiseadused, L\u00e4ti aga s\u00e4ilitas 1922. a p\u00f5hiseaduse. Sellele lisati inim\u00f5iguste printsiibid, et saavutada koheselt \u00dcRO liikmelisus. Vana konstitutsiooniga j\u00e4tkamist p\u00f5hjendati L\u00e4tis riikliku j\u00e4rjepidevuse katkematusega. Ometi langetati see samm laiaulatusliku \u00fchiskondliku debatita.<\/p>\n\n\n\n
Halduss\u00fcsteemi printsiipe pidevalt muutes on L\u00e4tis lisandunud s\u00fcsteemilist anarhiat, mille raames on v\u00f5imaldatud erinevate huvigruppide teineteise vastu m\u00e4ngimist. Halduss\u00fcsteemi anarhilisus lubab muuhulgas v\u00e4ljaspool riiki asuvatel huvigruppidel avaldada m\u00f5ju sisepoliitikale.<\/p>\n\n\n\n
Kommenteerides valitsuserakondade toetuse langust, leiab Veiko Spolitis, et parteimaastik on endiselt konsolideerumis- ning demokratiseerumisprotsessis. N\u00fc\u00fcd, mil peagi hakatakse erakondi rahastama L\u00e4ti riigieelarvest, on juba hilja – usaldus parteidele on kadunud. Inimesed pole m\u00f5istnud, mida t\u00e4hendavad demokraatlikud valimised ning demokraatlik kord \u2013 \u00fche V. Spolitise poolt mainitud uuringu kohaselt soostuksid 28% l\u00e4tlastest autoritaarse valitsusega. Erakonnad pole panustanud ka j\u00e4relkasvu tagamisse. Europarlamendivalimiste osas ennustatakse kahte kohta (\u00fchtekokku kaheksa) Koosk\u00f5lakeskusele (sh sotsialistid, kelle eesm\u00e4rgiks on taastada sotsialism L\u00e4tis), Uuele Ajale ning Inim\u00f5iguste Eest L\u00e4tis. Seega l\u00e4heksid pooled mandaadid vene parteidele.<\/p>\n\n\n\n
Riiat valitsevad sisuliselt venelased – see on ka loomulik olukorras, kus Riia elanikkonnast on \u00fcksnes 40% l\u00e4tlasi. L\u00e4ti ei andnud iseseisvuse taastamise j\u00e4rel mittekodanikele \u00f5iguse rahvaesindajaid valida ning see on tekitanud neis v\u00f5\u00f5randumist L\u00e4ti riigi ja rahva suhtes.<\/p>\n\n\n\n
Afganistani missiooni l\u00f5petamise k\u00fcsimuse p\u00e4evakorrale kerkimine L\u00e4tis on seotud siseministri isikuga ning tema positsiooniga. Siseminister ei oska inglise keelt ning ta l\u00e4htus ennek\u00f5ike emotsioonidest, mis kaasnesid kahe L\u00e4ti s\u00f5jav\u00e4elase hukkumisega m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal ning oma v\u00e4lja\u00fctlemiste tulemusena kogub ta valimistel ehk ka m\u00f5ned h\u00e4\u00e4led enam. Tegemist on l\u00fchin\u00e4gelikkuse ja puhtpopulismiga.<\/p>\n\n\n\n
Anal\u00fc\u00fcsides k\u00fcsimust, miks on Eestis L\u00e4tist valdavalt m\u00f6\u00f6da mindud, toob Veiko Spolitis v\u00e4lja eestlaste tavap\u00e4rase suunaseade P\u00f5hjalasse. Kui eestlased v\u00f5rdlevad end soomlastega, siis l\u00e4tlastele piisab sellest, kui ollakse venelastest paremad. Balti koost\u00f6\u00f6 T. H. Ilvese t\u00f5lgendust m\u00f6\u00f6da on negatiivse alltooniga, tuginedes valdavalt halbadele kogemustele ning kollektiivsetele emotsioonidele, nagu okupatsioonid.<\/p>\n\n\n\n
Konspekteeris Alexander Lott<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Alexander Lott: Kokkuv\u00f5te Veiko Spolitise loengust Veiko Spolitise loengu kokkuv\u00f5te teemal \u201e\u00dcks seadus, \u00fcks \u00f5igus k\u00f5igile\u201d, loeng leidis aset 5. mail. Veiko Spolitis on Riias elav ja t\u00f6\u00f6tav Riia Stradin\u0161i \u00dclikooli Euroopa uuringute teaduskonna rahvusvaheliste suhete osakonna juhataja ning Helsingi \u00dclikooli riigiteaduste doktorant. Veiko Spolitis \u00f5ppis Tartu \u00dclikoolis perioodil 1991-1996 ning muuhulgas kaitses siin oma […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,80],"tags":[],"class_list":["post-1370","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-loengud","category-80"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1370","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1370"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1370\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1370"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1370"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1370"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}