Anton Neidre: Kokkuv\u00f5te Karin Deani loengust<\/p>\n\n\n\n
Karin Deani loeng 24. novembril Rahvusvaheliste Suhete Ringis teemal \u201eKagu-Aasia relvastatud konfliktid\u201d.<\/p>\n\n\n\n
T\u00e4na oli RSR-i ees Karin Dean loenguteemaga \u201eKagu-Aasia relvastatud konfliktid\u201c. Karin Dean on omandanud bakalaureusekraadi geograafia erialal Tartu \u00dclikoolis 1993 aastal, peale mida ta j\u00e4tkas kuni 1995. aastani \u00f5pinguid Idaho \u00dclikoolis USAs. Alates magistrikraadi omandamisest on Karin t\u00f6\u00f6tanud mitmetes Aasia ning Euroopa riikides, muude hulgas n\u00e4iteks Hiinas, Tais ja Vietnamis. Lisaks on ta reisinud, uurinud ja kirjutanud v\u00e4ga paljudest Aasia riikidest, mille nimekiri on siin kajastamiseks liialt pikk. Aastal 2003 omistati talle doktorikraad Singapuri Riikliku \u00dclikooli poolt ning alates 2007. aastast t\u00f6\u00f6tab Karin vanemteadurina Tallinna \u00dclikoolis. (Eesti Teadusportaal: K. Dean)<\/p>\n\n\n\n
Loengu k\u00e4igus andis Karin \u00fclevaate Kagu-Aasia relvakonfliktide \u00fchisjoontest ning selgitas nende p\u00f5hjuseid. Kagu-Aasias, kuhu kuulub 10 riiki, on ajaloo jooksul toimunud arvukalt relvastatud konflikte, ent antud loengu raames oli plaanis r\u00e4\u00e4kida neljast tuntumast konfliktipiirkonnast, nendeks on: Birma, L\u00f5una-Tai, Indoneesia ning Filipiinid. P\u00f5hjalikumalt peatus Karin Birma konfliktil.<\/p>\n\n\n\n
Sissejuhatuses t\u00f5deb Karin, et Eesti meedias leiavad Kagu-Aasia konfliktid \u00fcsna v\u00e4he kajastust ja enamasti ei \u00fcleta selle piirkonna s\u00fcndmused uudistek\u00fcnnist. Uudistesse ei j\u00f5ua toimuv tihti seet\u00f5ttu, et puudub n\u00f6 \u201evisuaalne efekt\u201c. Viimase tekitavad tuntumate konfliktide puhul n\u00e4iteks kaadrid s\u00f5jap\u00f5genikest, selgelt eristuv \u201es\u00fc\u00fcdlane\u201c, konkreetsed v\u00e4givallaaktid. Kagu-Aasia puhul on aga tegu kauakestvate, aeglaste ning \u00fcheselt heade v\u00f5i halbade osapoolteta konfliktidega. Viimase illustreerimiseks sobib fakt, et m\u00f5lemad osapooled paigutavad piiri \u00e4\u00e4rde miine, mille ohvriteks on aga tsiviilisikud. Uudisk\u00fcnnise \u00fcletamisel m\u00e4ngib t\u00e4nap\u00e4eval olulist rolli ka seotus rahvusvahelise terrorismiga, kuid sellelegi tingimusele vastab kaudselt vaid Indoneesia, mille puhul seos on \u00e4hmane ja pealegi spekulatiivne. Birmas on nt tugevalt piiratud v\u00e4lisajakirjanike ligip\u00e4\u00e4su toimuvale. Info j\u00f5udmist riigist v\u00e4ljapoole takistab ka asjaolu, et \u00dcRO saadikud ei tohi kohtuda separatistide esindajatega. Infosulus olemine soodustab konfliktide j\u00e4tkumist ning kuritegelike re\u017eiimide p\u00fcsimist piirkonnas. Puuduliku meediakajastuse valguses on veel t\u00e4htis \u00e4ra m\u00e4rkida, et kui mujal maailmas on konfliktide hulk v\u00e4henenud, on Kagu-Aasias domineerinud pigem vastupidine trend.<\/p>\n\n\n\n
Kagu-Aasia konfliktide puhul on v\u00f5imalik tuua v\u00e4lja mitmeid sarnasusi:<\/p>\n\n\n\n
1. Konfliktide osapoolteks on riikide keskvalitsused ning n\u00f5rgad separatistlikud \u00e4\u00e4realad;<\/p>\n\n\n\n
2. Konfliktid on pikad ja vinduvad;<\/p>\n\n\n\n
3. Keskvalitsused \u00f5igustavad konfliktide abil s\u00f5jav\u00e4elise v\u00f5imu tugevdamist;<\/p>\n\n\n\n
4. Konfliktide haldamine on vilets, tulenedes riigire\u017eiimi paindumatusest;<\/p>\n\n\n\n
5. Konfliktipiirkonnad j\u00e4\u00e4vad ametlikust majandustegevusest k\u00f5rvale, moodustades iseseisvaid seadusetuid piirkondi.<\/p>\n\n\n\n
Konfliktide p\u00f5hjuste hulgas t\u00f5i Karin v\u00e4lja koloniaalp\u00e4randi, mis v\u00e4ljendub erinevate rahvaste meelevaldses \u00fchendamises unitaarsete riikide koosseisu. Sarnaselt Euroopa koloniaalvallutajatele n\u00e4hakse ka praegustes keskvalitsustes koloniaalv\u00f5imu. Selle tulemusena elavad riigis k\u00f5rvuti n\u00f6 p\u00f5hirahvas ning v\u00e4hemusrahvused, kes taotlevad iseseisvust v\u00f5i autonoomsust f\u00f6deraalse riigi koosseisus. Unitaarset riiki loovad keskvalitsused aga ei soovi n\u00f5udmistele j\u00e4rele anda. Tihti on probleemiks v\u00e4hemusrahvaste alaesindatus riigi juhtorganites. N\u00e4iteks on Birmat alates 1962. aastast juhtinud s\u00f5jav\u00e4eline hunta, kusjuures demokraatlikult valitud rahvaesindaja on alates valimistest olnud koduarestis. S\u00f5jav\u00e4eline v\u00f5im p\u00fcsib aga vaatamata rahva hukkam\u00f5istule suuresti selle najal, et s\u00f5jav\u00e4elastele makstakse keskmisest k\u00f5rgemat palka.<\/p>\n\n\n\n
Omavahelised suhted keskvalitsuste, separatistide ning naaberriikide valitsustega on keerulised. Birma keskvalitsus kasutab teatava eduga \u201ejaga ja valitse\u201c p\u00f5him\u00f5tet, s\u00f5lmides vaherahu m\u00f5ne separatistliku piirkonnaga ja \u00f5hutades seel\u00e4bi piirkondade vahelisi kokkup\u00f5rkeid. Naaberriikide, nt Hiinaga saavad separatistid aga isegi paremini l\u00e4bi kui oma keskvalitsusega.<\/p>\n\n\n\n
Konspekteeris Anton Neidre<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Anton Neidre: Kokkuv\u00f5te Karin Deani loengust Karin Deani loeng 24. novembril Rahvusvaheliste Suhete Ringis teemal \u201eKagu-Aasia relvastatud konfliktid\u201d. T\u00e4na oli RSR-i ees Karin Dean loenguteemaga \u201eKagu-Aasia relvastatud konfliktid\u201c. Karin Dean on omandanud bakalaureusekraadi geograafia erialal Tartu \u00dclikoolis 1993 aastal, peale mida ta j\u00e4tkas kuni 1995. aastani \u00f5pinguid Idaho \u00dclikoolis USAs. Alates magistrikraadi omandamisest on Karin […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,80],"tags":[],"class_list":["post-1362","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-loengud","category-80"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1362","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1362"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1362\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1362"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1362"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1362"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}